Obsah (14)

§ 5§ 230§ 231§ 405§ 423§ 428§ 376§ 429§ 432§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8379 Tsiviilasi J.E. hagi J.A. va

) § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes seda, kas poole väited on tõendatud. 8.

§ 405

lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 874,80 eurot ja kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

1. Riigikohtu praktika järgi maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu
2. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). II
3. Hageja esitas algselt nõude summas 810 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates hagiavalduse esitamisest.
4. augusti 2022 menetlusdokumendis vähendas hageja oma põhinõuet 714 eurole.
5. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hagi muutmisega. Riigikohus on esile toonud, et sellisel juhul on tegemist haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (

§ 423

lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (

§ 428

lg 1 p 3, §-d 429 ja 431) (Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX, p 17). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist põhinõude ja kõrvalnõuete vähendamisega

§ 376lg 4 p 2 mõistes.

12.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 13. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

Kohus leiab, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub hageja hagi põhinõude 96 euro ja sellelt summalt arvestatava viivise nõudes lõpetamisele seoses hageja esitatud hagist osalise loobumisega. Kohus selgitab, et

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 III

1. Hageja väitel on kostja ära võtnud hageja korteris olnud küttesüsteemi osad. Kohtu hinnangul võivad hageja poolt kohtule esitatud asjaolud anda alust nõuda kostjalt omandi rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel (VÕS §-d 1043 jj). Hageja nõue kostja vastu võiks põhineda sellel, et kostja on rikkunud õigusvastaselt hageja valdust ja/või omandit (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Hageja nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja käitus õigusvastaselt, rikkus VÕS § 1045 lg 1 p 5, hagejale tekkis hüvitatav kahju (VÕS § 127 lg-d 1 ja 2, § 128) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
2. Deliktilise vastutuse tuvastamiseks tuleb tuvastada järgmised delikti üldkoosseisu elemendid: objektiivne teokoosseis (tegu, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel), samuti teo õigusvastasus ja süü. Hageja kohustuseks on tõendada tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ning kahju vahel. Kostja peab tõendama, et tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 1-3, VÕS § 1046 järgi ja/või süü puudumist VÕS § 1050 järgi.
3. Deliktilise kahju nõude primaarseks eelduseks on objektiivse teokoosseisu esinemine, mille raames tuleb kohtul kindlaks teha väidetavalt kahju tekitajale ette heidetav tegu. Seega tuvastab kohus esmalt, kas eksisteerib kostja tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes.
4. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled olid varasemalt kooselus ja remontisid ühiselt korterit, sh renoveerisid küttesüsteemi. Kostjal oli ka hagiavalduses kirjeldatud intsidendi ajal ehk
5. mail 2022 korteri võtmed ja juurdepääs korterile kokkuleppel hagejaga. Pooltel on käesolevaks ajaks seljataga pikk kohtuvaidlus korteri kasutamise õiguse ja korteris olevate asjade kuuluvuse üle.
6. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja eemaldas küttesüsteemi osad korterist. Hageja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks. Kuigi hageja viibis
7. mail 2022 korteris, kui kostja seal käis, ei väida hageja, et ta nägi pealt, kuidas kostja küttesüsteemi osad eemaldas ja need ära viis. Hageja leiab, et on eluliselt usutav, et kui asjad läksid kaduma pärast kostja poolt korteris viibimist, siis on kostja see isik, kes asjad ära viis. Kohtu hinnangul ei saa kostja vastutus sellel rajaneda.
8. Kohus on seisukohal, et tunnistaja R.L.
9. augustil 2023 kohtuistungil antud ütlustega ei ole tõendatud asjaolu, et J.A. oli isik, kes küttesüsteemi osad eemaldas ja ära viis. Tunnistaja R.L. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema J.A. küttesüsteemi osasid eemaldamas ja ära viimas „otseselt ei näinud“ (tl 92). Õiguskirjanduses rõhutatakse, et tunnistaja saab anda ütlusi vaid selle kohta, mida ta on oma meeltega vahetult kogenud. Teisisõnu saab tunnistaja kohtus ütlusi anda minevikus toimunu kohta, millest tal on isiklikul tajul põhinev teadmine. Käesoleval juhul rajanevad tunnistaja ütlused hagejalt kuuldule.
10. Kohus märgib, et kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole omanikul kohtupraktika kohaselt üldjuhul asja ebaseadusliku valdaja vastu asja väärtuse hüvitamise nõuet, vaid esmane õiguskaitsevahend on asja väljaandmise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. Kui kohustus seisneb eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Ilma täiendava tähtaja andmiseta võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel 4 mõistlik. Omaniku huvikaotus asja tagastamise vastu on õiguslikult arvestatav näiteks juhul, kui asi on oluliselt kahjustada saanud või amortiseerunud või kui omanik on seoses valduse kaotusega soetanud endale uue asja, kuna asi oli talle oluline. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja ei ole kostja poole pöördunud palvega tagastada küttesüsteemi osad. Samuti ei pidanud hageja vajalikuks politseile avalduse esitamist seoses seadmete kaotsiminekuga.
11. Kohus märgib täiendavalt, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes kostja poolt hageja omandi rikkumise tuvastamise jaoks pidi hageja tõendama, et küttesüsteemi osad, mille maksumuse hüvitamist hageja nõuab, üldse hageja omandisse kuulusid. See asjaolu on hageja poolt tõendamata. Hageja on esitanud fotod karpidest (tl 8) ja ehituskaupade epoe kuvatõmmise (tl 10), kuid need hageja omandiõigust ei tõenda.
12. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja omandi rikkumine kostja poolt tõendamist leidnud. Seega on tõendamata kostja tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, millega saaks kaasneda vastutus õigusvastaselt põhjustatud kahju eest.
13. Arvestades, et tõendamata on hageja nõude primaarne eeldus ehk kostja õigusvastane tegu, siis ei hinda kohus teiste nõude eelduste ehk kahju, põhjusliku seose ja süü olemasolu.
14. Kohus jätab hagi rahuldamata. IV 25.

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda nii hageja enda kui ka kostja menetluskulud.

1. Kostja menetluskulud on summas 2560,79 eurot (käibemaksuga), mis moodustuvad kostja lepingulise esindaja kuludest. Kostja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et kulud on kantud tsiviilasjas nr 2-22-
2. Kostja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud. Kostja kinnitab kooskõlas

§ 174

lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada ning kulude suurus on toodud koos käibemaksuga. 27. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 6. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kostja lepingulise esindaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. Käesoleva vaidluse näol on tegemist lihtmenetluses lahendatava nõudega, mis on rahaliselt väikese väärtusega ning mis on õiguslikult lihtne ja väikese mahuga. Samas tuleb arvestada, et pooled pidasid võrdlemisi kaua kompromissläbirääkimisi ning asjas on peetud mitu kohtuistungit. Kohus leiab, kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 1200 eurot (käibemaksuga), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 28.

§ 177

lg 4 ja kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5 6