lg 1 esimese lause esimese alternatiivi järgi ehk põhjusel, et nimetatud otsused on vastuolus seadusega. Haldur leiab, et üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige väikevõlausaldaja A. L. esindaja Ü. K. ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks Sense Concept OÜ pakutud kandidaat T. F. on vastuolus
lg-ga 2, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Kehtiva kohtupraktika järgi on viidatud sätte eesmärk tagada, et igas pankrotitoimkonnas oleksid lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad. Viidatud sätte mõtte kohaselt ei saa väikese nõudega võlausaldajaks pidada isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on T. F. i kandidatuur üles seatud võlausaldaja Sense Concept OÜ poolt. Viimase ainuosanik on Sense Holding OÜ (pankrotis), mistõttu tuleb eeldada mõlema äriühingu samaväärset majanduslikku huvi. Sense Holding OÜ (pankrotis) on aga võlgniku pankrotimenetluses suurvõlausaldaja (nõude suurus 2 061 325,01 eurot). Eeltoodust tulenevalt ei saa Sense Concept OÜ poolt ülesse seatud ning seejärel võlausaldajate üldkoosolekul pankrotitoimkonna liikmeks valitud T. F. i pidada väikese nõudega võlausaldajate esindajaks. T. F. valiti toimkonna liikmeks Ü. K. asemele. Selliselt eelistas võlausaldajate üldkoosolek varasemalt toimkonda kuulunud väiksema nõudega võlausaldajate esindajale suurvõlausaldajaga (so Sense Holding OÜ (pankrotis)) samaväärset majanduslikku huvi omavat kandidaati. Samuti leiab haldur, et üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige võlausaldaja aktsiaselts Eleväli esindaja T. L. ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks võlgniku, tema juhatuse liikme T. T. ning võlgniku lähikondsete Sense Concept OÜ ja Sense 2
lg-ga 3.
lg 3 teisest lausest tulenevalt ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne ehk füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi (
Võlgniku lähikondseks võib kohus lugeda ka
lg-tes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku (
Asjas ei ole vaidlust selles, et võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal oli vandeadvokaat E. E. võlgniku esindajaks. Viimane nähtub ka pankrotimääruses toodud menetlusosaliste andmetest. Vandeadvokaat E. E. kinnitas 19. veebruaril 2021 kohtule esitatud pankrotiavalduses, et ta on võlgniku esindaja. Võlgnik ega ka vandeadvokaat E. E. ei ole haldurit esindusõiguse lõppemisest teavitanud. Seega eelduslikult tegutseb vandeadvokaat E. E. käesoleva ajani võlgniku huvides. Võlgniku juhatuse liige T. T. on
Vandeadvokaat E. E. on T. T. lepinguline esindaja. Sense Holding OÜ (pankrotis) on võlgniku lähikondne
lg 2 p 2 järgi ning Sense Concept OÜ
Vandeadvokaat E. E. on nii Sense Holding OÜ (pankrotis) kui ka Sense Concept OÜ lepinguline esindaja. Eeltoodust nähtuvalt on vandeadvokaat E. E. nii pankrotivõlgniku kui ka mitmete võlgniku lähikondsete lepinguline esindaja, st täidab käsundit võlgniku ja võlgniku lähikondsete huvides. Tegutsedes võlgniku ja mitme võlgniku lähikondse kasuks, on vandeadvokaadil eelduslikult õigus saada käsundi täitmise eest tasu. Halduri hinnangul on võimalik võlgniku ja tema lähikondsete huvides käsundi täitmist (koos õigusega saada käsundi täitmise eest tasu) pidada
Seega tuleb vandeadvokaat E. E. ut pidada
Alternatiivselt tuleb eeltoodud asjaoludel (so käsundi alusel võlgniku ja tema lähikondsete huvides tegutsemise tõttu) vandeadvokaat E. E. ut pidada võlgniku lähikondseks
Lisaks eeltoodule võib halduri hinnangul T. F. i ja E. E. u valimine võlgniku pankrotitoimkonda olla vastuolus ka
lg 8 eesmärgiga, mille tõttu ei ole toimkond võimeline
Sense Concept OÜ ainuosanik on Sense Holding OÜ (pankrotis), kes on ühtlasi ka võlgniku ainuosanik.
lg-st 8 tulenevalt ei ole võlausaldajatel Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) hääleõigust. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskirjast nähtuvalt on
lg 8 eesmärgiks välistada omanike võimalused pankrotimenetluse üle kontrolli haaramiseks. Sense Concept OÜ poolt ülesseatud kandidaadi T. F. i ning Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepingulise esindaja E. E. u valimine võlgniku pankrotitoimkonda on seega vastuolus
Võlausaldajate üldkoosolek valis võlgnikuga seotud isikute häältega toimkonda Sense Concept OÜ poolt ülesseatud kandidaadi ning Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepingulise esindaja. Võlgniku pankrotitoimkond on kolmeliikmeline ja seega annavad T. F. i ja E. E. u hääled võimaluse võtta vastu toimkonna otsuseid ning sellega teostada kontrolli pankrotimenetluse üle. Halduri hinnangul on alust eeldada, et Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepinguline esindaja ja Sense Concept OÜ poolt ülesseatud kandidaat tegutsevad toimkonnas kooskõlastatult võlgniku lähikondsete huvides.
lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. T. F. ja E. E. täidavad mõlemad Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) käsundit, seejuures tuleb eeldada Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) samaväärset majanduslikku huvi. Sellises olukorras on ilmne, et T. F. ja E. E. asuvad toimkonnas tegutsema Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) huvides. Toimkonna liikmete poolt võlgniku lähikondsete huvides tegutsemine ei ole aga seadusega kooskõlas, sh ei tohi võlgniku lähikondne toimkonda kuuluda. Halduri hinnangul esineb põhjendatud alus kahelda selles, et Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) huvides tegutsevad T. F. ja E. E. asuvad toimkonnas kaitsma võlgniku kõigi võlausaldajate huve. Kostja vastus hagile 3
lg 1 ja selles viidatud
lg 6 ning
lg 3 teine lause kehtestavad ammendavalt füüsiliste isikute ringi, kes ei saa kuuluda pankrotitoimkonda ning võlgniku arvates on lubamatu eelpool nimetatud sätete laiendav tõlgendamine. Võlgniku hinnangul tuleb arvestada, et füüsilise isiku õigus kuuluda pankrotitoimkonda on käsitletav isiku põhiseadusega kaitstud põhiõiguse ja -vabadusena (PS § 29), mille piiramine ilma seaduses otsesõnu sätestatud õigusliku aluseta on lubamatu. Vaidlus puudub selles, et T. F. esitati võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks Sense Concept OÜ poolt, kelle nõude suuruseks võlgniku pankrotimenetluses oli 12 699,75 eurot. Kuivõrd võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek määras väikese nõude ülempiiriks 30 000 eurot ning võlgniku 7. oktoobri 2021 võlausaldajate üldkoosolek väikese nõude ülempiiri ei muutnud, vastas T. F. seadusest ja võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsustest tulenevatele väikese nõudega võlausaldaja poolt esitatud pankrotitoimkonna liikme kandidaadi nõuetele. Võlgniku hinnangul on põhimõtteliselt väär halduri seisukoht ja kontseptsioon, et Sense Concept OÜ-d ning tema ainuosanikku Sense Holding OÜ-d (pankrotis) tuleks õiguslikult samastada ning Sense Concept OÜ poolt pankrotitoimkonna liikmeks väljapakutud füüsilist isikut T. F. i tuleks samaaegselt lugeda Sense Concept OÜ ainuosaniku Sense Holding OÜ (pankrotis) kui võlgniku pankrotimenetluses suure võlausaldaja esindajaks. Õiguslikult ei ole võimalik samastada osaühingut ja selle osanikku, kes on täiesti eraldiseisvad juriidilised isikud ja iseseisvad õigussubjektid. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Järelikult ei saa asjaolust, et Sense Concept OÜ ainuosanik Sense Holding OÜ (pankrotis) on võlgniku pankrotimenetluses suureks võlausaldajaks, mõistlikult järeldada, et Sense Concept OÜ oleks võlgniku pankrotimenetluses suureks võlausaldajaks või et Sense Concept OÜ poolt võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks esitatud füüsiline isik T. F. ei oleks väikese nõudega võlausaldaja esindajaks. Asjaolu, et Sense Concept OÜ ainuosanik Sense Holding OÜ (pankrotis) on võlgniku pankrotimenetluses suureks võlausaldajaks, ei anna seaduses sätestatud õiguslikku alust lugeda suureks võlausaldajaks samaaegselt Sense Concept OÜ-d. Järelikult ei ole füüsilise isiku T. F. i valimisega võlgniku pankrotitoimkonna uueks liikmeks rikutud
Analoogselt on võlgniku hinnangul põhjendamatu ja väär hagiavalduse põhistamiseks esitatud faktiväide, et võlgniku võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige võlausaldaja aktsiaselts Eleväli esindaja T. L. ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks pankrotivõlgniku, selle juhatuse liikme T. T. ning võlgniku lähikondsete Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepinguline esindaja E. E. on vastuolus
Võlgniku lähikondsete ring on juriidilisest isikust võlgniku puhul sätestatud
Asjaolu, et vandeadvokaat E. E. on erinevatel ajahetkedel ja erinevates asjades olnud võlgniku, T. T. , Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepinguliseks esindajaks, ei muuda teda kui füüsilist isikut seaduse kohaselt võlgniku lähikondseks
Haldur on antud juhul sisuliselt õiguslikult samastanud advokaadi tema kliendiga, samas kui AdvS § 43 lg 4 ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 4 lg 6 sätestavad, et advokaati ei või samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Kuivõrd advokaati ja tema klienti on lubamatu samastada, siis ei muuda advokaadi poolt õigusteenuse osutamine vandeadvokaat E. E. ut kui füüsilist isikut võlgniku lähikondseks. Järelikult ei ole tema valimisega võlgniku pankrotitoimkonna uueks liikmeks rikutud
Võlgnik ei nõustu halduri hagiavalduse põhjendusega
Võlgnik leiab, et kuivõrd haldur juhtis vaidlusalust võlgniku võlausaldajate üldkoosolekut, sh korraldas haldur hääletamist ja kordagi ei avaldanud, et üldkoosolek väidetavalt ei saa valida füüsilisi isikuid T. F. i ja E. E. ut pankrotitoimkonda ning et otstarbekas oleks esitada pankrotitoimkonna liikmeteks teisi isikuid, siis on ilmne, et halduri poolt käesoleva hagi esitamine ei ole tingitud mitte halduri 4
lg 1 alusel esitanud kohtule nõude tunnistada kehtetuks Sense OÜ (pankrotis) võlausaldajate
lg-ga 2, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Vaidlust ei ole selles, et Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustatud valida kolmeliikmeline pankrotitoimkond ning lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks võlausaldaja, kelle nõue on kuni 30 000 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle, et T. F. i kandidatuuri pankrotitoimkonna uue liikmena väiksemate nõuetega võlausaldajate (A. L. ) poolt esitatud Ü. K. asemele seadis üles võlausaldaja Sense Concept OÜ, kelle nõude suuruseks tollel hetkel oli 12 699,75 eurot. Samas ei peeta kehtiva kohtupraktika järgi
lg 2 tähenduses väikese nõudega võlausaldajaks isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi. Äriregistri andmetel on Sense Concept OÜ ainuosanik Sense Holding OÜ (pankrotis), kes on võlgniku pankrotimenetluses suurvõlausaldaja. Nii Sense Concept OÜ kui ka võlgnikuga ühendatud Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ olid Sense Holding OÜ (pankrotis) tütarettevõtjad. Kuigi Sense Holding OÜ (pankrotis) ja tema kontrollitav äriühing Sense Concept OÜ on õiguslikus mõttes eraldiseisvad juriidilised isikud, siis äriseadustiku järgi annab sajaprotsendiline osalus äriühingus ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle täieliku kontrolli ja valitseva mõju. Seega tuleb eeldada mõlema äriühingu samaväärse majandusliku huvi kattuvust viidatud äriühinguid seejuures samastamata. Kohtu hinnangul ei piirdu kehtiv pankrotiseadus ühise majandusliku huvi määratlemisel otseselt üksnes huviga osaniku tasemel. Kohtupraktika järgi on üheks oluliseks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel ka juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine. Vaidlust ei ole selles, et Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks on T. T. . Eeltoodust tuleneb, et Sense Concept OÜ kvalifitseerub väikevõlausaldaja kriteeriumi alla üksnes formaalselt (nõude suuruse põhjal). Kohtu hinnangul ei vasta vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige väikevõlausaldaja A. L. esindaja Ü. K. ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks Sense Concept OÜ poolt pakutud kandidaat T. F.
lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada
T. F. i valimisega pankrotitoimkonna liikmeks Ü. K. asemele eelistas võlgniku
lg-ga 3, mille kohaselt ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne.
lg 3 alusel võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka seaduses otse nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohtupraktikas on leitud, et lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kes on võlgnikuga lähedaselt seotud isikliku, majandusliku või muu seose kaudu ning kelle tegutsemist saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Seejuures peab ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Ühist olulist majanduslikku huvi saavad väljendada ka pikaajalised lepingulisel alusel põhinevad suhted. Asjas ei ole vaidlust selles, et vandeadvokaat E. E. on võlgniku nimel esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kinnitanud pankrotiavalduses, et ta on võlgniku lepinguline esindaja. Halduri kinnitusel ei ole võlgnik ega tema esindaja haldurit lepingulise esindusõiguse lõppemisest teavitanud. Esindusõiguse lõppemisest ei ole teavitatud ka kohut (TsMS § 225 lg 1). Seega esindussuhe võlgniku ja tema esindaja vahel jätkub ning vandeadvokaat E. E. tegutseb ka käesoleval ajal antud pankrotimenetluses võlgniku huvides. Eeltoodud põhjusel on kohus märkinud võlgniku lepingulise esindaja nime kohtulahendite (pankroti väljakuulutamisel, häälte arvu määramisel, võlausaldajate nimekirja kinnitamisel) sissejuhatuses (TsMS § 442 lg 2 p 8, § 463 lg 2). Käsund kui teenuse osutamine ei eelda lepingupoolte vahel isiklikke suhteid, majanduslikuks huviks käsundisaajal on aga õigus saada käsundi täitmise eest tasu (VÕS § 619). Käsunduslepingu alusel peab advokaat käsundisaajana käsundi täitmisel järgima käsundiandja (võlgniku) juhiseid ja olema kliendile lojaalne ning tegutsema kliendi ülesande täitmisel vastavalt oma teadmistele ja võimetele kliendi jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg-d 1 ja 2, § 621 lg 1). Kohtu hinnangul on ühine huvi – võlgnikuga mitteseotud võlausaldajate huve kahjustades saada eeliseid pankrotimenetluses – võlgniku ja tema lepingulise esindaja puhul ilmne ja sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et nimetatud isikud tegutsevad kooskõlastatult teineteise kasuks ja teiste (eeskätt võlgnikuga mitteseotud) võlausaldajate kahjuks. Kohus on seisukohal, et esindussuhte tõttu ei saa võimaldada võlgnikku esindaval advokaadil pankrotitoimkonna töös osaleda, kuna vastasel korral oleks tulemus sama, kui võlgnik ise oleks pankrotitoimkonna liige. Kuigi vandeadvokaat E. E. esitati pankrotitoimkonna liikmeks mitte kui võlgniku lepinguline esindaja, vaid kui füüsiline isik, ei ole võimalik antud olukorras jätta kõrvale ning tähelepanuta tema ja võlgniku vahelist seost. Kohus leiab, et pankrotitoimkonna uue liikme E. E. u näol on tegemist võlgnikule lähedase isikuga
lg 3 järgi, mistõttu tema kuulumine pankrotitoimkonda on vastuolus
lgs 3 sätestatuga ja seetõttu tunnistab kohus
oktoobri 2021 otsuse osas, millega kutsuti tagasi pankrotitoimkonna liige võlausaldaja aktsiaselts Eleväli esindaja T. L. ja valiti tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks võlgniku lähikondne, tema lepinguline esindaja vandeadvokaat E. E. .
lg 2 p 1 järgi, Sense Concept OÜ
lg 2 p 4 järgi ning Sense Holding OÜ (pankrotis)
Vandeadvokaat E. E. on kõigi nimetatud isikute lepinguline esindaja. Kuigi võlgniku ja võlausaldajate huvid pankrotimenetluses oma olemusest tulenevalt vastanduvad ning advokaat ei või AdvS § 44 lg 4 järgi õigusteenust osutada, kui ta samas asjas osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule, on vandeadvokaat E. E. nii pankrotivõlgniku kui ka tema lähikondsete lepinguline esindaja. Lisaks on vandeadvokaat E. E. võlausaldajate osaühing RODODENDRON, TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ, so kõigi võlgnikule laenu andnud isikute, lepinguline esindaja. Seega täidab E. E. käsundit nii võlgniku, tema lähikondsete kui võlgnikuga seotud võlausaldajate huvides. Eelduslikult ei esine siinjuures huvide konflikti, sest arvatavasti on kõik isikud nõustunud ja avaldanud soovi, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust neile kõigile. Viidatud võlgnikuga seotud võlausaldajad koos võlgniku lähikondsetest võlausaldajatega esitasid haldurile taotluse vaidlusaluse võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks, et kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmed Ü. K. ja T. L. ning valida nende asemele uued pankrotitoimkonna liikmed, so T. F. ja E. E. Advokaadibüroost HEED Entsik OÜ. Kohtu hinnangul on viidatud isikute toimkonda valimise taga võlgnikuga seotud võlausaldajate kooskõlastatud soov toimkonna liikmete kaudu pankrotimenetlust juhtida ja pankrotimenetluses oluliste küsimuste üle koos võlgnikuga seotud võlausaldajatega sisuliselt ainuisikuliselt otsustada. Tegutsedes käsundi alusel ühtaegu nii võlgniku kui temaga seotud võlausaldajate huvides, on tõenäoline, et vandeadvokaat E. E. ei kaitseks toimkonna liikmena pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate ühiseid huve (
lg 1) ning haldur on seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (
Seega on haldur oma kohustust antud juhul täitnud. Võlgniku poolt väidetu, et füüsilise isiku õigus kuuluda pankrotitoimkonda on käsitletav tema põhiseadusega kaitstud põhiõiguse ja -vabadusena (PS § 29), märgib kohus, et võlgnik ei ole seejuures selgitanud, kuidas võlgnikuga seotud võlausaldajate (Sense Concept OÜ ja Novellus OÜ) poolt esitatud kandidaatide (T. F. ja E. E. ) väidetav põhiõigus kaalub üles võlgnikuga mitteseotud võlausaldajate (A. L. ja aktsiaselts Eleväli) esitatud kandidaatide (Ü. K. ja T. L. ) põhiõiguse.
lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kohus tegi otsuse võlgniku kahjuks, rahuldades halduri poolt oma ülesannete täitmisel esitatud hagi, jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. 9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.