Obsah (8)

§ 199§ 65§ 64§ 69§ 68§ 87§ 75§ 83

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 24. mai 2016 nr 1-16-3447 (kohtueelses menetluses nr 15

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja S.S (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx- xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada P.H süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 11 (üksteist) kuud;

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetav karistus 11 (üksteist) kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu 01. märtsi 2016 otsusega nr 1 -16-1700 mõistetud karistusega ja mõista P.H-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta , mis

§ 69

alusel asendatud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend ) tundi, tähtajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) ; tühistada kuud P.H le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada S.S süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.12.2015, s.o 1 (üks) päev mõistetud karistusaja hulka ja lugeda S.Sil kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva;

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada S.S karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks vastavalt

§ 75

sätestatule; määrata S.Sile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx . Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: rahuldada 2.1.1täielikult tsiviilhagiE.L ning välja mõista solidaarselt P.H lt ja S.Silt (ning alaealisel S.S vahendite puudumisel kuni isiku täisealiseks saamiseni tsiviilkostjaks tunnistatud A.S ) 300 (kolmsada ) eurot E.L kasuks; rahuldada 2.1.2täielikult tsiviilhagiR.T ning välja mõista solidaarselt P.H lt ja S.S ilt (ning alaealisel S. S. vahendite puudumisel kuni isiku täisealiseks saamiseni tsiviilkostjaks tunnistatud A.S ) 305 (kolmsada viis) eurot kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Marek Toome tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Mattis Kruusimaa lt ja S.S ilt (ning alaealiselS.S vahendite puudumisel kuni isiku täisealiseks saamiseni tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) 813 (kaheksasada kolmteist) eurot Marek Toome kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt P.H-lt ja S.S ilt (ning alaealiselS.S vahendite puudumisel kuni isiku täisealiseks saamiseni tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) 47 (nelikümmend seitse ) eurot 54 senti Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 P.H lt sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 33 (kolmkümmend kolm) eurot 21 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 S.S ilt sundraha 300 (kolmsada) eurot, riigi õigusabi tasu 168 ( ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 472 (nelisada seitse kümmend kaks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 39 ( kolmkümmend üheksa) eurot 34 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend taskulamp

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2.4 vandeadvokaat Raul Tosmann kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus rahuldada 48 eurot (s.h käibemaks) ulatuses. Selgitused kohtuotsusele

1. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § -de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel 2 määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
2. Süüdistus 1.
3. Süüdistusest nähtuvalt on Mattis Kruusimaa toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega

§ § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles isik, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, grupis süstemaatiliselt tungis ööl vastu 18.12.2015 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x maja parklas grupis koos S.Siga juhipoolse ukseluku ja pagasiluugi luku lõhkumise teel E.L kasutuses olevasse sõiduautosse Toyota Avensis, registreerimismärgiga XXX XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki väärtusega 50 eurot, tekitades E.L vargusega varalist kahju 50 eurot ja lõhkumisega 250 eurot; 2) ööl vastu 20.12.2015 grupis koos S.Siga xxxxxxxx xxxxxx- xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx juhipoolse ukseluku ja küljeukse lõhkumise teel xxxxxxxx x maja kõrvale pargitud R.T kuuluvasse sõiduautosse Chrysler Voyager, registreerimismärgiga XXX XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki Kenwood väärtusega 20 eurot ja auto aku Varta väärtusega 80 eurot, tekitades R.T vargusega varalist kahju kokku 100 eurot ja lõhkumisega 225 eurot. Samal ajal tungis ukseluku ja pagasiluugi luku lõhkumise teel R.T sõiduki kõrvale pargitud M.T kuuluvasse sõidukisse Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki JVC R432 väärtusega 160 eurot ja võimendi väärtusega 60 eurot, tekitades M.T vargusega varalist kahju kokku 220 eurot ja lõhkumisega 593 eurot; 3) 22.12.2015 kella 02.00 paiku grupis S.Siga Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vastemõisa külas püüdis ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Vastemõisa A ja O kauplusest, tungides koos P.H-ga ukseklaasi eemaldamise teel Vastemõisa A ja O kauplusesse, eesmärgiga varastada sealt alkoholi ja sigarette, kuid vargus jäi lõpule viimata valvesignalisatsiooni käivitumise tõttu. Lõhkumisega tekitati VTÜ varalist kahju kokku 47.54 eurot; 22.12.2015 kella 17.00 kuni 23.12.2015 kella 03.35 paiku grupis koos L.Z (materjalid edastatud alaealiste komisjoni), R.Z (lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel) ja S.Siga, ajavahemikul xxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx tungis xxxxxxxx x maja kõrvale pargitud J.K u kasutuses olevasse sõiduautosse Peugeot Partner, registreerimismärgiga XXX XXX , kust varastas automaki Sony väärtusega 1 50 eurot, tungraua väärtusega 12 eurot, auto ohutuskomplekti väärtusega 42 eurot, rattapumba väärtusega 21 eurot ning mitmesuguseid tööriistu (kruvikeerajad, võtmed, kruviotsikud, padrunid, haamer) koguväärtusega 100 eurot, tekitades vargusega J.K ule varalist kahju 325 eurot. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on S.S toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega

§ § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles isik, kes paneb varguseid toime grupis süstemaatiliselt tungis ööl tungis vastu 18.12.2015 xxxxxxxx xxxxx- xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x maja parklas grupis koos P.H-ga juhipoolse ukseluku ja pagasiluugi luku lõhkumise teel E.L kasutuses olevasse sõiduautosse Toyota Avensis, registreerimismärgiga XXX XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki väärtusega 50 eurot, tekitades E.L vargusega varalist kahju 50 eurot ja lõhkumisega 250 eurot; 2) ööl vastu 20.12.2015 grupis koos P.H-ga xxxxxxxxxx xxxxx -xxxxxxx xxxxxxx 3 xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx tungis juhipoolse ukseluku ja küljeukse lõhkumise teel xxxxxxxxxx x maja kõrvale pargitud R.Tle kuuluvasse sõiduautosse Chrysler V oyager, registreerimismärgiga 350MGA, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki Kenwood väärtusega 20 eurot ja auto aku Varta väärtusega 80 eurot, tekitades R.T vargusega varalist kahju kokku 100 eurot ja lõhkumisega 225 eurot. Samal ajal tungis ukseluku ja pagasiluugi luku lõhkumise teel R.T sõiduki kõrvale pargitud M.T kuuluvasse sõidukisse Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki JVC R432 väärtusega 160 eurot ja võimendi väärtusega 60 eurot, tekitades M.T vargusega varalist kahju kokku 220 eurot ja lõhkumisega 593 eurot; 3) 22.12.2015 kella 02.00 paiku grupis P.H-ga Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vastemõisa külas püüdis ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Vastemõisa A ja O kauplusest, tungides koos P.H-ga ukseklaasi eemaldamise teel Vastemõisa A ja O kauplusesse, eesmärgiga varastada sealt alkoholi ja sigarette, kuid vargus jäi lõpule viimata valvesignalisatsiooni käivitumise tõttu. Lõhkumisega tekitati VTÜ varalist kahju kokku 47.54 eurot; 4) 22.12.2015 kella 17.00 kuni 23.12.2015 kella 03.35 paiku grupis koos L.Z (materjalid edastatud alaealiste komisjoni), R.Z (lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel) ja P.H-ga , ajavahemikul xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx alevikus tungis xxxxxxxxx x maja kõrvale pargitud J.K u kasutuses olevasse sõiduautosse Peugeot Partner, registreerimismärgiga XXX XXX , kust varastas automaki Sony väärtusega 150 eurot, tungraua väärtusega 12 eurot, auto ohutuskomplekti väärtusega 42 eurot, rattapumba väärtusega 21 eurot ning mitmesuguseid tööriistu (kruvikeerajad, võtmed, kruviotsikud, padrunid, haamer) koguväärtusega 100 eurot, tekitades vargusega J.K varalist kahju 325 eurot. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) P.H

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 11 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 11 (üksteist) kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja 01.03.2016 otsusega nr 1-16-1700 järgi mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust, mis

§ 69

alusel asendatud üldkasuliku tööga 360 tundi, tähtajaga 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2) S.S

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvata S.Sil 23.12.2015.

a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 87

lg 1 p 4 alusel arvestades S.Si kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkul eppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt k ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastami se vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja 4 menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. E.L on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 300 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt P.H-lt ja S.Silt (alaealisel S. S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S ) 300 (kolmsada) eurot E.L kasuks. R.T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 305 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista solidaarselt P.H-lt ja S.S ilt (alaealisel S. S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) 305 (kolmsada viis) eurot R.T kasuks. M.T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 813 eurot. Tsiviilhagikult tuleb rahul täieli dada ning välja mõista solidaarselt P.H-lt S.Silt (alaealisel S. S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) 813 (kaheksasada kolmteist) eurot M.T kasuks. VTÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 47,54 eurot. Tsiviilhagi täieli tuleb dada kult ning rahul välja mõista solidaarselt P.H-lt ja S.Silt (alaealisel S.S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S ) 47 (nelikümmend seitse) eurot 54 senti VTÜ kasuks.
2. Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. 4.1.
5. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2 . Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p- le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
7. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
8. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava P.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Süüdistatava S.Si kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot. 4.1.2.
9. Riigi õigusabi kohtus 5 Süüdistatava P.H kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava S.Si kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.
10. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 8 eurot. 4.
11. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) P.H : sundraha 645 eurot , riigi õigusabi tasu 72 (48 + 24) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot; 2) S.S: sundraha 645 eurot , riigi õigusabi tasu 168 (144 + 24) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
12. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 k ohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavalt P.H kuulub väljamõistmisele sundraha 322,50 eurot, kuna Pärnu Maakohtu 01.03.2016 otsusega on temalt välja mõistetud sundraha 322,50 eurot. Süüdistatavalt S.Silt on põhjendatud välja mõi sta sundraha 300 eurot, arvestades süüdistatava alaealisust ning kindla tööalase sissetuleku puudumist. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetu te majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb välja mõista riigituludesse P.H-lt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 322,50 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot ja S.Silt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 300 eurot, riigi õigusabi tasu 168 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
13. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu välja maksta riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaat Raul Tosmannile 48 eurot.
14. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus avaleSüüdistat tühistada. P.H tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb 6 Kriminaalasja juures olev asitõend taskulamp tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada . S.S on kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2015, seega on S.S viibinud eelvangistuses 1 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Aivar Hint Kohtunik 7