Obsah (7)
§ 120§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78Kriminaalasi nr 1-19-8181 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16. oktoober 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi M.J süüdist
§ 120
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav M.J , IK XXX; sünniaeg:
- november
- a; XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada M.J
§ 120lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli
(4)kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.J
§ 121lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista kaheksa
(8)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ning mõista M.J-ile liitkaristuseks kaheksa
(8)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.J kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.–15. oktoober 2019. a, s.o kaks
(2)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista seitse
(7)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.J ei pane ühe
(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
§ 75lg 1 alusel on M.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata M.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75lg 4 alusel määrata M.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt ühe
(1)kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
§ 78
p 1 alusel hakata M.J katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata M.J katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja toimikus pakendis HK 1 – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista M.J-ilt sundraha nelisada viis
(405)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend
(60)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt kolmkümmend kaheksa
(38)eurot 75 senti. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700052599. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. vormistatuna Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus M.J süüdistatakse selles, et tema
- oktoobril
- a ajavahemikus kell 07:00– 08:00 oma elukohas, XXX, magamistoas, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Ü.V. suhtes, mis seisnes selles, et M.J lükkas Ü.V. kätega voodi peale pikali, misjärel lõi korduvalt kannatanule kätega näopiirkonda ning võttis käega kinni kannatanu näost ja surus, misjärel hakkas kannatanut kägistama selliselt, et võttis kannatanu kaela oma käega haardesse ja surus poole tunni vältel selliselt, et kui kannatanu üritas ennast haardest vabastada, siis tugevdas M.J haaret kannatanu kaela ümber. Sellise tegevusega põhjustas M.J Ü.V. füüsilist valu, hingamisraskused ning pead ja kaela haaravad pindmised vigastused – hematoomid mõlema silma piirkonda, paremale poole pea küljele, vasakule poole laubale ning marrastused kaelale, alahuulele ja paremale silmalaule. Sellise tegevusega pani M.Joime
§ 121
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. M.J süüdistatakse samuti selles, et tema
- oktoobril
- a ajavahemikus kell 07:00–08:00 oma elukohas, aadressil XXX, magamistoas, olles alkoholijoobeseisundis, samal ajal, kui kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Ü.V. suhtes, ähvardas Ü.V. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes kannatanule, et lööb tal näo segi ja lööb ta maha. Ü.V. oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna M.J on kannatanu suhtes olnud varasemalt vägivaldne, kasutas samal ajal kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning oli alkoholijoobeseisundis, kannatanu sõnul tundis ta surmahirmu ning Ü.V. arvas, et M.J võib ta ära tappa. Sellise tegevusega pani M.J toime
§ 120
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
§ 120
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
§ 121
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel moodustada M.J-ile liitkaristuseks 8 kuudvangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.
§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.–15.
oktoober 2019. a, s.o 2 päeva, millal M.J oli kahtlustatavana kinni peetud, karistusaja hulka ja mõista M.J-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.J ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi.
§ 75
lg 1 alusel on M.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata M.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75
lg 4 alusel kohustada teda alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumis ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates , kohustades M.J tasuma menetluskulude hüvitamiseks igakuiselt vähemalt 38,75 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.J tuleb süüdi tunnistada
§ 120lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja toimikus pakendis HK 1, tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.J menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)