Obsah (6)

§ 120§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-8181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8181 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust;

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ning Z.P-le mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Z.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust, mida ei pööratud ühe aastase katseajaga

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele.

Lisaks määrati

§ 75

lg 2 p 2 alusel Z.P-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 4 alusel kohustati ühe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest registreerima end Kainem ja tervem Eesti raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks Esmase hindamise teenusele. Kohtuotsus jõustus 01.11.

1. a.
2. 05.10.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Z.P kohta ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt Z.P on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 23.07.
4. a ja 05.08.
5. a ning korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, s.o 25.06.
6. a ja terve augustikuu vältel.
7. Kriminaalhooldusametnikul on kahtlus, et Z.P jätkab alkoholi tarvitamist ja just seetõttu on toimunud ka registreerimiskohustuste rikkumised. Kuid arvestades, et Z.P tahe alkoholist vabanemiseks on formaalne, siis kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata Z.P-le mõistetud karistus täitmisele.
8. Kohus arutas erakorralist ettekannet 19.10.
9. a kohtuistungil.
10. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.
11. Z.P palus istungil anda talle veel üks võimalus. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 8. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 74

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas 1-19-7671, p 23).
3. Erakorralise ettekande kohaselt on Z.P rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kõik need rikkumised tuleb lugeda rasketeks ning Z.P enda selgitused neid rikkumisi ei põhjenda. 23.07.2020 ja 05.08.2020 tuvastati Z.P alkoholijoove, kuid alkoholi tarvitamist Z.P eitab. Selline käitumine näitab selgelt Z.P ükskõikset suhtumist oma tingimisi karistusse ja kohustusse mitte tarvitada alkoholi. Teisalt aga näitab selline eitamine seda, et tegemist on tõsise probleemiga, inimene on haige ja vajaks ravi.
4. Rasketeks tuleb lugeda teisedki Z.P rikkumised. Z.P ei käinud tervelt kuu aega end registreerimas. Kriminaalhoolduse üks peamisi läbiviimise vorme on registreerimiskohustuse täitmine kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu poolt. Kui süüdimõistetu aga oma kohustusi ei täida, ei ole tegelikult võimalik kriminaalhooldust sisuliselt läbi viia. See omakorda muudab mõttetuks tingimisi karistuse täitmise ja lõppkokkuvõttes kogu karistuse mõju üldse süüdimõistetule. Teadlikku ja tahtlikku registreerimiskohustuse mittetäitmist tuleb seega igal juhul pidada raskeks rikkumiseks. Kohustuste mitte täitmine näitab inimese suhtumist õiguskorda laiemalt, kitsamalt võttes naeruvääristab ta talle antud võimalusi olla vabaduses ja tegeleda enda probleemidega.
5. Z.P on seega rikkunud kõiki talle pandud kohustusi ja ta on teinud seda põhjendamatult. Reeglina tähendaks see seda, et ta tuleks saata vanglasse oma ära kandmata karistust kandma. Kohus seda siiski ei tee ja annab Z.P-le võimaluse end 2 parandada. Peamine põhjus selleks seisneb selles, et alates septembrikuust kuni vähemalt kohtuistungini on Z.P suutnud end juba parandada. Ta on olnud kaine ja ta on leidnud endale püsiva töökoha. Seega saab hetkel uskuda seda, et Z.P suudab alkoholile ei öelda ja uusi kuritegusid ta toime ei pane. Viimased rikkumised jäävad augustikuusse ja hetkel oktoobri kuu lõpus (erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja augistikuiste rikkumiste kohta oktoobri alguses) Z.P osas otsust langetades tuleb lähtuda hetkel teadaolevast. Arvestada tuleb ka seda, et nõuete ja kohustuste rikkumise osas seisukohta kujundades ei pea inimest mitte karistama rikkumiste eest, vaid rakendatavad meetmed peavad suunama inimest rikkumisi lõpetama. Kriminaalhooldus on aga tema suhtes lõppenud ja nüüd on kõik Z.P enda kätes. Marek Vahing Kohtunik 3