S § 8926 alusel R.M-ilt ära võetud tsiviilkäibes keelatud külmrelv. R.M esitas 26.06.2022 kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 09.06.2022 otsusele väärteoasjas nr 2780,22,004070. Menetlusalune isik on seisukohal, et temale määratud rahatrahv on liiga suur ning pole arvestatud, et ta viibib hetkel vahi all ja on töötu. R.M on ka tuvastatud xxxxxxxxxx. Menetlusalune isik ei olnud teadlik, et sellise noa omamine on seadusevastane. R.M enda sõnul ei ole nuga kaasas kandnud ja kasutanud ning esimese rikkumise ja pelgalt omamise eest sellises suuruses rahatrahvi määramine on ülekohtune. Vahistamisega seoses tekkisid R.M-i perekonnal ka lisakulud. Menetlusalusel isikul ei ole sellist summat ettenähtud tähtajaks tasuda võimalik. R.M teatas kohtule 14.07.2022 kirjalikult, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. PPA Lõuna prefektuur 11.07.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et menetlusaluse isiku põhjendused ei ole piisavad, et vähendada karistuseks määratud rahatrahvi ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks puuduvad alused. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule on rahatrahv määratud neljandik maksimaalsest sanktsioonimäärast ja seega ei ole rahatrahvi vähendamine mõistlik. Vastavalt
on menetlusalusel isikul õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul määratud rahatrahv vastab menetlusaluse isiku süüle. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll vormistatud nõuetekohaselt ning samuti vastab kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud teokirjeldus väärteoprotokolli teokirjeldusele. Kuigi väärteoprotokollis on rikkumise kohana märgitud kortermaja xxxxx x ja otsuses xxxxx, siis nimetatud asjaolu ei saa lugeda oluliseks rikkumiseks - nähtuvalt väärteoasja materjalidest on menetlusalune isik teadlik, millist tegu talle ette heidetakse ning ta on saanud ka esitada sellele vastuväiteid. Järelikult ei ole isiku kaitseõigust rikutud. Samuti nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ning arusaadav. Väärteoprotokollist nähtub ka, et R.M-ile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja 2 kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud allkirja. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtueelses ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole selles, et R.M enda elukohas xxxxx xxxxx omas 10.04.2022 kella 01.00 paiku tsiviilkäibes keelatud vedru- või raskusjõul väljaviskuva ning seejärel jäigalt kinnituva kahelt poolt teritatud teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm. Noa äravõtmist tõendab ka 10.04.2022 vallasasja hoiule võtmise protokoll koos fotodega ning relva üleandmise ja vastuvõtmise akt nr 109/22. Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka R.M kohtueelses- ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Menetlusalune isik on andnud ka väärteoprotokollis rikkumise asjaolude kohta (vene keeles) kirjalikke ütlusi, mis riimuvad kaebuses esitatuga ning mis loetakse kohtupraktika kohaselt tõendiks. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et R.M valdas oma elukohas xxxxx xxxxxx (mis on ka isiku tegelik elukoht) 10.04.2022 kella 01.00 paiku tsiviilkäibes keelatud vedru- või raskusjõul väljaviskuva ning seejärel jäigalt kinnituva kahelt poolt teritatud teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm. Seega on täidetud RelvS § 892 lg 1 objektiivne koosseis.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et R.M-i õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt hooletusest, sest ta enda sõnul arvas, et väärteoprotokollis kirjeldatud tsiviilkäibes keelatud noa niisama valdamine ei ole karistatav. Kohtul ei ole põhjust sellises menetlusaluse isiku väites kahelda. On võimalik, et terariistade osas puudub tavainimesel, kes igapäevaselt näiteks töö käigus nendega kokku ei puutu, selge teadmine nende tsiviilkäibes omamise keelust.
lg 1 sätestab samuti, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.
Järelikult on tsiviilkäibes keelatud külmrelva omamine ettevaatamatusest (hooletusest) samuti karistatav. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut R.M-i toimepandud väärteo eest karistada. Kergendava asjaoluna arvestab kohus
lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku R.M-i kahetsust, mis kaudselt väljendub kaebuses. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. RelvS § 20 lg 2 p 3 järgi on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad muuhulgas vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. RelvS § 892 lg 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmrelva soetamise, omamise, hoidmise, või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud RelvS § 892 lg 1 järgi. Vaidlus on aga selles, kas kohtuväline menetleja on R.M-ile määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 3
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud R.M-ile rikkumise eest kohase ja proportsionaalse karistuse. Kohtu hinnangul ei ole R.M-i kaebuses toodud aspektide (vahistamine, majanduslik seisukord, xxxxxx, tervislik seisund jms) puhul tegemist karistust kergendavate asjaoludega
S § 892 lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot) või mõista aresti. Käesoleval juhul määrati kohtuvälise menetleja otsusega R.M-ile rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole menetlusalust isikut samaliigiliste rikkumiste eest varasemalt karistatud. Seega on kohtu hinnangul proportsionaalne mõista süüdlasele rahatrahv sanktsiooni esimese neljandiku määras, nagu on seda teinud kohtuväline menetleja. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus peab R.M-i süüd keskmisest väiksemaks ning mõistetav karistus peab R.M-i mõjutama sarnaseid rikkumisi enam mitte sooritama. Määratav karistus peab ka tegelikult menetlusalusele isikule saatma signaali, et temapoolsete rikkumiste toimepanemine ei ole mingil moel aktsepteeritav ja et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Samas karistuse kandmine ei pea olema menetlusalusele isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Kohtuväline menetleja on ka õiguspäraselt
S § 8926 alusel konfiskeerinud R.M-ilt tsiviilkäibes keelatud noa. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja PPA Lõuna prefektuuri 09.06.2022 otsuse väärteoasjas nr 2780,22,004070 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud kohtult karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on tsiviilkäibes keelatud relvade valdamise osas olemas ka avalik menetlushuvi, kuna keelatud relvade käitlemine seab ohtu ühiskonna üldise turvalisuse. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.