KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14409 Tsiviilasi X kohustusest vabastam
redaktsioonist. 6.2. Võlgnik ei täitnud
§ 173lg-s 1 sätestatud kohustusi ja kahjustas nii võlausaldaja huve.
Seetõttu esineb
§ 175lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
Võlgniku käitumisest ei nähtu initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta ei saanud tegeleda tulutoova tegevusega ega seda otsida halva tervise tõttu, aga samas ei nähtu esitatud tervisetõenditest, et haigustest tulenevalt oleks võlgnikul täielikult takistatud töötamine. Võlgnik esitas kohtule pensionitunnistuse, millest nähtub töövõimetuspensioni määramine ajavahemikul 04.01.2011 – 31.01.2014, ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millest nähtub võlgniku töövõime kaotus 60% ja püsiva töövõimetuse kestus 04.01.2011 – 31.01.
- Esitatud tõendid ei kinnita, et võlgnikul oleks töö tegemine täielikult takistatud. Võlgnik ei teinud menetluse vältel piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja saadava tulu eest vähendada võlga arvestatavas ulatuses. Ette näha, et võlgnik võiks hakata võlga tasuma tulevikus, mistõttu ei ole põhjendatud menetluse pikendamine. 6.
- Võlgnik, mitte tegeledes mõistlikult tulutoova tegevuse ning selle otsimisega, tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldaja nõuet – seega on võlgnik rikkunud
§ 173lg-s 1 nimetatud kohustusi süüliselt (VÕS § 104 lg 5). 2
(5)MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
- Võlgnik esitas 19.05.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, ta kohustustest vabastada ja jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - maakohus ei arvestanud võlgniku selgitusega, et tervise halvenemisest tulenevalt ei ole ta suutnud oma sissetulekuid suurendada. Esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku terviseprobleemid, millega kaasnes ka töövõimetuspensioni määramine, said alguse juba
- aastal. Võlgnik on kogu menetluse vältel käitunud heas usus, oma parimate teadmiste ja soovidega ning esitanud kõik tõendid oma tervise kohta; võlgnikul on põhiharidus ja ajal, mil ta veel töötas, oli ta tõstukijuht, mille tarbeks oli vajalik C-kategooria juhiloa olemasolu. Suhkruhaigusest tingituna võeti võlgnikult ära C-kategooria juhtimisõigus, mis vähendas veelgi võimalust tööd leida nii kvalifikatsiooni puudumise kui ka tervisliku seisundi tõttu. Alates
- aastast on võlgnik vanaduspensionär. Arvestades võlgniku terviseprobleeme, võimed jms asjaolusid, ei ole mõistlik ja võlgnikule ka jõukohane asuda erinevaid haigusi põdedes omandama uut haridust, et leida täiendavat tööd; maakohus ei selgitanud, kuidas on võlgnik käitunud süüliselt. Kohus viitab VÕS § 104 lg-tele 4 ja 5, kuid hooletus ja tahtlus on oma olemuselt täiesti erinevad; maakohus on õigesti lähtunud kuni 30.06.2022 kehtinud
redaktsioonist, kuid võinuks seadust tõlgendada võimalikult FiMS sarnaselt. Nõrgenenud töövõimega isikute (näiteks pensionärid) puhul peaks olema võimalik vabastada võlgnik kohustustest varem kui üldreegli järgi. Sellisel juhul ei pruugi kohalduda eeldus, et nad peavad olema arvestatavas ulatuses täitnud võlausaldajate nõudeid, sest neil pole enamasti vaba raha, et nõudeid üldse täita. Maakohus sellega ei arvestanud, pigem heidab võlgnikule ette tema terviseseisundit, mis ei võimalda töö tegemist ja loob olukorra, kus isik tunneb end alaväärsena ning võimetuna ühiskonda naasma.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Võlausaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus 07.07.
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega vabastab võlgniku täitmata jäänud kohustustest (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
- Usaldusisik esitas koos seisukohaga määruskaebusele taotluse täiendava tõendi (e-toimiku 20.06.2023 teade) vastuvõtmiseks. Usaldusisiku seisukohaga arvestamiseks on oluline teada, mis tähtaeg talle vastuse esitamiseks anti. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus esitatud dokumendid asja juurde.
- Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 08.05.2017 määrusega. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele tuleb kohaldada kuni 01.07.2022 kehtinud
sätteid (§-d 169–177). 12. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
§ 173
lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte 3
(5)varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 13.
§ 175
lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (
§ 175
lg 2 p 2).
§ 175
lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: võlgnik on
§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldaja huve. 14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik süüliselt
§ 173
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldaja huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 mõttes (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p-d 18 ja 19).
- Maakohus heidab võlgnikule peamiselt ette menetluse vältel piisavate pingutuste puudumist, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja saadava tulu eest vähendada võlga arvestatavas ulatuses. Tuvastatud asjaoludel on võlgnik alates
- aastast vanaduspensionär, kelle igakuine sissetulek on pension, mis on jäänud alla töötasu alammäära ja kulunud elamiseks. Lisaks on võlgniku tervis halb (suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, kilpnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärme healoomuline suurenemine, erinevad liigeseprobleemid, äge psoriaas), mis ei võimalda tal tööd teha. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule ette heita, et ta kohustustest vabastamise menetluse ajal ei teinud võlausaldajale väljamakseid. Tulenevalt vanusest ja tervisest ei olnud võlgnikul võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldaja nõudeid rahuldada. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus süüliselt
§ 173
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldaja huve. 16.
§ 2
ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest samas seaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole
§ 175
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011 3-2-1-121-11, p 12). 17. Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ühtlasi tuleb oma kohustustest vabastada usaldusisik. 18.
§ 175lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4
(5)- Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 ls 1 alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja võlausaldaja vastuväited ei ole edukad, jäävad võlausaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel tema kanda. Kokkuvõttes jäävad kõik senised menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
- Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (kuni 01.07.2022 kehtinud
§ 175lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)