← Eesti

2-23-8575/6

Obsah (8)§ 407§ 468§ 444§ 445§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.202x.a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-2x-8575 Tsiviilasi PlusPlus Cap

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

  1. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks E. T. ja P. T. vahel 11.12.
  2. a sõlmitud korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepingu, millega E. T. võõrandas talle kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), mille eriomandi esemeks on eluruum nr x, P. T. .
  3. Tuvastada E. T. ja P. T. kohustus anda nõusolek kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx teises jaos, millega kantakse kinnistusregistrisse kinnistu omanikuna E. T. .
  4. Jätta jõusse Tartu Maakohtu 14.06.202x. a määrusega hagi tagamise korras korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), mille eriomandi esemeks on eluruum nr x, kinnistusraamatu III jakku PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks kantud eelmärge ja märkus kohtulahendi täitmise tagamiseks.
  5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

  1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
  2. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  3. Välja mõista E. T. ja P. T. solidaarselt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulud summas 1015 eurot, sh 665 eurot riigilõiv ja x eurot lepingulise esindaja kulud.
  4. Välja mõista E. T. ja P. T. solidaarselt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 11x lg 1
  5. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; x) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates x päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega loetakse

§ x lg 1 alusel kostjale 1 tema registrijärgse elukoha aadressil kättetoimetatuks 07.07.202x. a, dokumendid võttis vastu kostja 2 (kostja 1 isa). Kostjale 2 on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 01.07.202x. a. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb

407 lg 1 ja lg 2 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg x alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja 1 suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas xxx/xxxx/xxx, milles hageja on sissenõudjaks. Kohtutäituri kinnitusel ei ole registritest nähtuvalt kostja 1 ainuomandis vara, millele nõude rahuldamiseks sissenõuet pöörata. Täitemenetluse algatamise 2/4 järgse andmete kogumise ja analüüsi käigus on selgunud, et kostja 1 on teinud oma varaga tehinguid, mille eesmärk on võlausaldajate huve kahjustada ja vältida enda kohustuste täitmist. Hageja taotleb hagiavalduses E. T. ja P. T. vahel 11.12.

  1. a sõlmitud korteriomandi kinkeja asjaõiguslepingu, millega võõrandati korteriomand asukohaga xxxxxx-x, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, kehtetuks tunnistamist ning nimetatud vara tagasivõitmist täitemenetluses. Hageja esitas haginõudena ka tuvastusnõude, milles palus kohtul tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek kostja 1 sissekandmiseks korteriomandi omanikuna ja asendada kostjate nõusolek kinnistusraamatus eelviidatud korteriomandi registriosa kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja 2 korteriomandi omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kostja 1 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise avalduse, mille kohus lahendas 14.06.202x. a määrusega. Määruse alusel kanti korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), mille eriomandi esemeks on eluruum nr x, kinnistusraamatu III jakku hageja kasuks eelmärge ja märkus. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks E. T. ja P. T. vahel 11.12.
  2. a sõlmitud korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepingu, millega E. T. võõrandas talle kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), mille eriomandi esemeks on eluruum nr x, P. T. . Kohus tuvastab E. T. ja P. T. kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx teises jaos kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnistusraamatust omanikuna P. T. ja kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna E. T. .

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on hagi tagamise abinõu lahendi täitmise tagamiseks vajalik ning hageja ei ole taotlenud abinõu tühistamist. Sellest tulenevalt jätab kohus kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse käesolevas tsiviilasjas 14.06.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1085 eurot, sh 595 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 70 eurot hagi tagamiselt tasutud riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud. 3/4 Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot, kokku 665 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 665 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Silver Eensaar. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks x,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku x,5 tunni eest tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Kohus leiab, et nii hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 100 eurot kui ka ajakulu x,5 tundi on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud.

§ 174

lg 1 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu x,5 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas x eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1015 eurot, sh 595 eurot nõudelt tasutud riigilõiv, 70 eurot hagi tagamiselt tasutud riigilõiv ja x eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1015 eurot hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 11x lg 1 2. lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Alo Noormets kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.