Obsah (8)

§ 637§ 230§ 330§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-21-13958 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 15. detsember 2022, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi OÜ Geoks Ehitu

§ 637

lg 3 sätetele tekkis OÜ Geoks Ehitus alates 06.10.2020 nõudeõigus OÜ Palu suhtes maksta tema tehtud töö eest. II KOSTJA VASTUS

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud 08.07.2020 lepingu nr 080702020 sõlmimist (leping on allkirjastamata) ja selle sõlmimist poolte vahel. Hageja pole kohtule nimetanud ja tõendanud, et lepingus sisalduvad kokkulepped sõlmiti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Samuti on hageja poolt hagis nimetamata ning tõendamata muu kokkuleppe sisu, millel hageja nõue võiks põhineda. Ekslik on hageja seisukoht, et alltöövõtja tööde üle andmine peatöövõtjale tõendabki tööde tegemist ja üleandmist. Alltöövõtjate omavaheline tööde üleandmine- vastuvõtmine ei oma mingit seost peatöövõtjale tööde üleandmisega.
2. Töövõtjal ehk hagejal on kohustus tõendada oma tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseid, kuid hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu taotleb kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja selgitused ei tõenda ei lepingu sõlmimist 08.07.2020, ei tõenda, et hageja ja kostja oleks leppinud kokku nendes töödes, milles hageja väidab et pooled kokku leppisid ja hageja poolt ka tehtud said. Samuti ei tõenda antud selgitused tööde üleandmise vastuvõtmise tingimustes kokkuleppimist ja nende hilisemat muutmist nii nagu hageja seda väidab seda toimunud olevat ega ei tõenda ka hageja väidetud tasu sissenõutavaks muutmist. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul on hageja välja toonud ühtegi asjaolu ja esitanud tõendeid, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis on vajalikud töövõtjal välja tuua ja tõendada tasu saamiseks. Hageja selgitused lepingulise suhete olemasolu kohta ei ole tõendiks. Hageja väitel tõendavad hagile lisatud hinnapakkumine ja töövõtuleping (hagi lisad 4, 5) töövõtulepingu sõlmimist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja esitatud töövõtuleping nr. 08072020 on allkirjastamata, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel. Kui hageja väitel sõlmiti leping kirjalikult, siis ei saa asuda seisukohale, et leping sõlmiti teises vormis tahteavalduste vahetamise teel. Hageja hinnapakkumine sisaldab 3 exeli tabelit, ning ei tõenda isegi pakkumise (tahteavalduse) tegemist ja edastamist kostjale ning ka seda, et kostja on pakkumusega nõustunud. Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga.

1. Hageja on märkinud ka seda, et tööde alguses kujunes välja muu olukord ja muu tööde üleandmise-vastuvõtmise kord ning pooled astusid osaliselt tagasi nende vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimustest. Kui poolte vahel oli sõlmitud mingisugune leping ja lepingu tingimused väidetavalt muutusid, siis ei ole hageja selgitanud milline olukord ja millised tööde vastuvõtmise tingimused ja kuidas need muutusid. Kuna ei ole võimalik tuvastada poolte vahelise lepingu olemasolu, siis ei saa kindlaks teha ka seda, milliseid lepingu tingimusi muudeti. Hageja selles osas selgitusi esitanud ei ole. Kui tegemist oli töövõtulepinguga, siis arve esitamisest tellijale ei teki viimasel kohustust arve tasuda. Töövõtjal tekib õigus nõuda tasu, kui tasunõue muutub sisse nõutavaks (VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS §
2. Hageja ei ole tasunõude sisse nõutavuse küsimust praktiliselt käsitlenud, väites ainult, et töö vastuvõtmist tõendab asjaolu, et peatöövõtja on tööd vastu võtnud.
3. Ainuüksi see, kui peatöövõtja võtab ühe alltöövõtja tööd vastu (hagis tööde lõpetamise akt), ei anna alust väita, et vastu võetuks saab lugeda ka teise alltöövõtja tehtud tööd, mis viimane on teinud esimesele. Toimiku materjalide põhjal ei ole ka võimalik tuvastada peatöövõtja poolt tööde vastuvõtmist, millised tööd hageja väidetavalt teostas ja hageja poolt tehtud tööde kuulumist peatöövõtja poolt vastu võetud tööde koosseisu. Hageja on viidanud VÕS § 638, kuid selle sätte teise lause järgi tuleb töövõtjal (antud juhul hagejal)

§ 230

lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale (kostjale) esitanud. Hageja ei ole isegi väitnud, et ta on tööd tellijale (antud juhul kostjale) üleandmiseks esitanud. Kui lähtuda hageja viidatud töövõtulepingust nr. 08072020, siis toimub tööde üle andmine vastuvõtmine vastava poolte poolt allkirjastatud üle andmise vastu võtmise aktiga lepingu p 3.2., 3.

1. ja 3.
2. järgi ning lepingu p 4.
3. alusel teostatakse tasu maksmised akti alusel. Hageja ei ole väitnud, et selline akt üldse koostati ja eksisteeris ning seda pole kohtule ka esitatud.
4. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud, väidetavad tööd on tehtud, need on valminud ja et need on tehtud lepingukohaselt (VÕS § 637 lg 3) ning kostja on töö vastu võtnud või töö loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4), sh. on kostja alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Asjaolu, et tööde vastuvõtmise kord hageja väitel muutus ei saa tõendada tööde teostamist ja vastuvõtmist. Tööde teostamist ja nende vastuvõtmist ei kinnita ka see, et kostja on mõned hageja esitatud arvetest tasunud. Põhjusel, et hageja ei ole tõendanud ühtegi hagi rahuldamise eeldust, jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. 3
5. Hageja esitatud tõendid on esitatud hilinenult, so. peale eelmenetluse lõppemist ja esitatud dokumendist ei nähtu põhjust, mis takistas hagejal varem tõendeid esitada. Kohus ei ole kirjaliku menetluse teates märkinud, et 07.12.2022 saab esitada täiendavaid tõendeid ja taotluseid. Hagejal on olnud enam kui piisavalt aega esitada tõendeid, sh. peale kohtu selgitusi, kuid hageja seda teinud ei ole. Esitatud tõenditel ei ole ka asja lahendamise seisukohalt tähtsust ja need ei muuda hageja olukorda. Esitatud fotodega ei ole võimalik tõendada kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist, tööde valmimist, lepingukohasust ja vastuvõtmist. Fotod saavad tõendada ainult teatud isikute poolt erinevate tööde teostamist määratlemata kohas ja ajal. Kohus on kirjalikus menetluses määranud tähtaja avalduste, dokumentide esitamiseks kuni 07.12.
6. Hageja on seisukoha esitanud 09.12.2022, so. peale määratud tähtaega ja kohus sellega ei arvesta. Hilinenult on esitatud ka kostja tõend. Samuti ei ole kostjal kohustust tõendada negatiivset asjaolu, st. lepingu mittesõlmimist. Hageja peab tõendama poolte vahelise töövõtulepingu sõlmimist. Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks (

§ 330lg-d 3 ja 4).

MENETLUSKULUD 10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud 12 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 1320 eurot (tunnitasu 110 eurot). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-1713190 p 18). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et

§ 175lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1320 eurot (so.

12 tundi × 110 eurot) vajalik ja põhjendatud. Kostja taotlusel ja

§ 177lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4