← Eesti

1-23-1160/28

Lahendi põhiosa punkti 5 viimases lauses on seaduse lühend „KrMS“ asendatud

  1. oktoobri
  2. a määruse alusel lühendiga „KarS“ RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-23-1160
  3. oktoober 2023 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Kriminaalasi Indrek Vološtšenko süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi Viru Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla, teistmisavaldus Indrek Vološtšenko kaitsja Karine Nersesjan
  6. september 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Viru Maakohtu
  8. veebruari
  9. a otsus Indrek Vološtšenko süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi, uuendada kriminaalmenetlus ja saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
  10. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Viru Maakohtu
  12. veebruari
  13. a otsusega tunnistati Indrek Vološtšenko kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 11-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu
  14. juuni
  15. a otsusega asjas nr 1-22-3911 mõistetud ärakandmata vangistuse ehk 7 kuu 24 päeva võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks loeti
  16. veebruar
  17. Lisakaristusena võeti I. Vološtšenkolt 5 kuuks juhtimisõigus. Otsus jõustus
  18. märtsil
  19. 1-23-1160
  20. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
  21. märtsil 2023 Viru Maakohtule taotluse, milles selgitas, et I. Vološtšenko liitkaristuse mõistmisel lähtuti valedest andmetest. Harju Maakohtu
  22. juuni
  23. a otsusega asjas nr 1-22-3911 asendati mõistetud vangistus 297 üldkasuliku töö tunniga, millest I. Vološtšenko on sooritanud
  24. Kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud süsteemi kantud
  25. aasta veebruarikuus tehtud 30 üldkasuliku töö tundi, mistõttu nendega kokkuleppes ei arvestatud. Sama kinnitas kohtule ka Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör, kes lisas, et kokkuleppe allkirjastamisel lähtusid nad Viru Vanglalt saadud informatsioonist, mille kohaselt oli I. Vološtšenkol sooritatud vaid 63 töötundi.
  26. Viru Maakohtu
  27. märtsi
  28. a määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldamata ja määrus saadeti Viru ringkonnaprokuratuurile teistmismenetluse algatamise otsustamiseks. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  29. Prokuratuur taotleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p 5 alusel Viru Maakohtu
  30. veebruari
  31. a määruse tühistamist ja uue otsusega I. Vološtšenko karistuse kergendamist. Teistmisavalduse kohaselt on kriminaalhooldusosakonnalt saadud teave oluline faktiline asjaolu, millest ei teatud kokkuleppe sõlmimisel ja mis kergendab süüdimõistetu olukorda. Kui prokurör oleks olnud teadlik kõigist sooritatud üldkasuliku töö tundidest, ei oleks nii pikas liitkaristuses kokku lepitud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  32. KrMS § 366 p 5 kohaselt on teistmise alus kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis tooks iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et selliseks oluliseks asjaoluks saab olla vaid faktiline asjaolu (nt RKKKo 16.11.2020, 1-17-9722/141, p 3). See, mitu tundi on süüdimõistetu teinud üldkasulikku tööd, on kahtlemata selline faktiline asjaolu, mis on tähtis liitkaristuse mõistmisel KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 järgi.
  33. Teistmisavaldusest nähtuvalt selgus I. Vološtšenko tegelikult sooritatud üldkasuliku töö tundide arv alles pärast süüdimõistva otsuse jõustumist. Sellest tulenevalt lepiti kokkuleppe sõlmimisel kokku liitkaristuses, mis on pikem sellest, milles oleks kokku lepitud juhul, kui kokkuleppe sõlmimise ajal oleks pooled olnud teadlikud kõikidest I. Vološtšenko sooritatud töötundidest. Kuivõrd tegemist on uute faktiliste asjaoludega, mis ei olnud kohtule otsuse tegemise ajal teada ning mis kergendaks süüdimõistetu karistust, on teistmisavaldus põhjendatud ja kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 366 p 5 alusel uuendada.
  34. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 372 ja § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  35. veebruari
  36. a otsuse ja saadab kriminaalasja Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kolleegium rahuldab teistmisavalduse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.