← Eesti

2-21-5498/70

Obsah (8)§ 213§ 215§ 216§ 701§ 630§ 214§ 235§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-5498 Määruse kuupäev Tartu, 18. oktoober 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Kohtuasi OSAÜHIN

) § 213 lg 2 järgi õigus astuda menetlusse ja teda võib kaasata menetluse igas staadiumis kuni kohtuotsuse 2-21-5498 jõustumiseni. Asjas vaieldakse hageja, kostja ja kolmanda isiku

  1. juulil
  2. a sõlmitud laenulepingu üleandmise kokkuleppe üle, mille järgi on kolmandal isikul rahaline kohustus hageja ees, kui kostja vastu esitatud nõue jääb mingis osas rahuldamata. Seega puudutab tsiviilasjas tehtav kohtulahend kolmanda isiku õigusi ja kohustusi ning kolmandal isikul on õigustatud huvi menetluses osaleda.
  3. Kostja nõustus kolmanda isiku kaasamisega.
  4. Hageja leidis, et kolmanda isiku kaasamine ei ole põhjendatud, sest tsiviilasja tulemusest ei sõltu tema õigused ega kohustused. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  6. märtsi
  7. a määrusega rahuldamata kolmanda isiku taotluse kaasata ta menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel ning tagastas tema apellatsioonkaebuse. Määruse kohaselt näeb

§ 213

lg 1 ette, et kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel.

§ 213

lg 2 esimese lause kohaselt saab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 215

lg 4 sätestab taotluse rahuldamise eeldusena, et kolmas isik peab põhistama oma õiguslikku huvi. Kolmas isik ei ole piisavalt põhistanud enda õiguslikku huvi menetlusse astuda ja tema menetlusse astumise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku esitatu põhjal ei sõltu tsiviilasja tulemusest tema õigused ega kohustused. Samuti ei ole alust kolmandat isikut menetlusse kaasata, kuigi kostja kaasamisega nõustus.

§ 216

lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Praegu esitas taotluse enda menetlusse kaasamiseks kolmas isik ise.

§ 216

lg 11 esimese lause kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist kolmanda isiku menetlusse kaasamise avalduse esitada üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Hageja ei nõustunud kolmanda isiku kaasamisega.

§ 216

lg 11 teise lause järgi nõustub kohus pärast eelmenetluse lõppemist kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Need tingimused ei ole täidetud. Kolmandal isikul ei ole õigustatud huvi tsiviilasja menetluses osaleda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kolmas isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, kaasates ta menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. 2

(4)2-21-5498 Määruskaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus alusetult, et kolmas isik ei ole piisavalt põhistanud õigusliku huvi olemasolu. Asja materjalide hulgas oleva lepingu järgi on kolmas isik garant, kes peab täitma vaidlusaluse kohustuse ulatuses, mida kostja ei täida. Asjaolu, et maakohus lahendas vaidluse kostja kahjuks, võib olla mõjuv põhjus, mis annab ringkonnakohtule aluse nõustuda kolmanda isiku kaasamisega. Vajaduse korral oleks ringkonnakohus pidanud andma kolmandale isikule võimaluse taotlust täiendada. 7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kolmanda isiku menetlusse astumise taotlus ei ole põhjendatud. Kuna kolmanda isiku vastu ei ole hagi esitatud, ei sõltu asja lahendamise tulemusest tema õigused ega kohustused. Kolmas isik ei ole oma taotlust

§ 215lg 4 järgi põhistanud.

Lisaks ei ole täidetud

§ 216lg-s 11 sätestatud kolmanda isiku kaasamise eeldused.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese lause alusel tühistada ning kolmanda isiku avaldus saata uueks lahendamiseks ja apellatsioonkaebus menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule. 9. Iseseisva nõudeta kolmandal isikul on võimalik menetluses osaleda tema enda menetlusse astumise avalduse või poole esitatud kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse alusel (vt nt RKTKm 14.12.2011, 3-2-1-133-11, p 13). Praegusel juhul esitas kolmas isik menetlusse astumise avalduse, mistõttu ei kohaldu asjas poole taotlusel kolmanda isiku menetlusse kaasamist reguleerivad sätted. 10.

§ 213

lg 1 esimese lause kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib

§ 213

lg 2 esimese ja teise lause järgi menetlusse astuda igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mh kohtulahendi peale edasi kaevates. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumist reguleerivad

§-d 214 ja 215 ei piira avalduse esitamise aega mh nt eelmenetlusega, nagu on sätestatud menetlusse kaasamist reguleerivas

§ 216lg-s 11.

Seega võib iseseisva nõudeta kolmas isik esitada menetlusse astumise avalduse igal ajal enne kohtulahendi jõustumist. 11. Kui iseseisva nõudeta kolmas isik soovib

§ 213

lg 2 teise lause järgi menetlusse astuda apellatsioonkaebust esitades, otsustatakse tema kaasamine sama sätte kolmanda lause järgi kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. Sellest tulenevalt lubatakse kolmas isik menetlusse siis, kui apellatsioonkaebust menetletakse (RKTKm 14.12.2011, 3-2-1-133-11, p 14). Kolmas isik esitas menetlusse astumise taotluse apellatsioonkaebuses, kuid ringkonnakohus ei hinnanud apellatsioonkaebuse esitamise eelduste täidetust ja nõuetele vastavust (

§ 630jj).

12.

§ 214

lg 2 teisest lausest tulenevalt saab kolmanda isiku apellatsioonkaebust menetleda üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle poole avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb (RKTKm 14.12.2011, 3-2-1-133-11, p 15). Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kelle poolel kolmas isik soovib menetluses osaleda, ning ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse

  1. märtsi
  2. a määrusega menetlusse. Lisaks nähtub vaidlusalusest ringkonnakohtu määrusest, et kostja on nõustunud kolmanda isiku menetlusse astumisega tema poolel. Seega on iseseisva nõudeta kolmanda isiku tegevus kooskõlas kostja huviga, kelle poolel ta soovib menetluses olla. 3

(4)2-21-5498 13.

§ 215

lg 4 järgi rahuldab kohus iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotluse ja lubab tal menetlusse astuda, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kolmas isik põhistab oma õiguslikku huvi. Järelikult on kolmanda isiku menetlusse astumise eeldus ka see, et avaldus on nõuetekohane ja isik on teinud oma väited usutavaks (

§ 235

). Kolmas isik põhistas oma õiguslikku huvi sellega, et tsiviilasjas vaieldakse lepingu üle, mille pool on mh kolmas isik, kellel on kohustus maksta hagejale garandina raha, kui kostja vastu esitatud nõue jääb (osaliselt) rahuldamata (I kd, tl-d 173 ja 173 pöördel). Ringkonnakohus on hagejaga üldsõnaliselt nõustudes leidnud, et kolmanda isiku õigused ega kohustused ei sõltu tsiviilasja tulemusest. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohtu järeldus põhjendatud. Kolmanda isiku väidete õigsust eeldades võib tal olla piisav õiguslik huvi menetluse tulemuse vastu, kuna hagi (osaline) rahuldamata jätmine võib tuua temale kaasa negatiivseid tagajärgi. 14. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.