← Eesti

1-21-2475/65

Obsah (6)§ 120§ 141§ 65§ 16§ 57§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 12. september 2023 Kriminaalasja number 1-21-2475 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Aleksa

§ 120lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 30.

märtsi 2023 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Aleksandr Demtšihhini vandeadvokaat Robert Sprengk Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Aleksandr Demtšihhin, isikukood 39906183737, elukoht XXX (viibib Viru Vanglas) kaitsja Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask kannatanud N.G. ja G.G. RESOLUTSIOON

  1. Jätta Viru Maakohtu
  2. märtsi 2023 otsus muutmata ja Aleksandr Demtšihhini kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vandeadvokaat Robert Sprengki poolt süüdistatavale Aleksandr Demtšihhinile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
  4. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 86,40 eurot jätta Aleksandr Demtšihhini kanda.
  5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS
  6. Aleksandr Demtšihhinit süüdistatakse

§ 120

lg 1 järgi tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises ning ähvardamisele kihutamises ajal, mil ta kandis Riigikohtu 15.06.2018 otsusega nr 1-16-7179 mõistetud vabadusekaotuslikku karistust Viru Vanglas aadressil Jõhvi Ülesõidu

  1. Süüks arvatud teod on järgmised: 1.
  2. 21.07.2019 ajavahemikul kell 15:52 ja 16:29 helistas A. Demtšihhin Viru Vanglas Rhoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 8400 6741 D.V. telefoninumbrile ning ähvardas D.V. lt telefoni üle võtnud kannatanu N.G. it tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes N.G. ile: „Kui ma vabanen vanglast, tulen ma sinu järgi ning löön su maha, peksan sind läbi.“ ning lisas: „Minu tuttavad hakkavad jälitama sind, panevad sind autosse ning viivad ära, kus keegi sind ei leia.“ A. Demtšihhin lisas, et ei lase N.G. il ega tema õel rahulikult elada. Kuivõrd A. Demtšihhin on süüdi mõistetud

§ 141

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3; § 120 lg 1, § 179 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi, sh kannatanu õe G.G. i vastu suunatud varasema kuriteo toimepanemises, põhjustas A. Demtšihhin kannatanu N.G. is ettekujutuse, et A. Demtšihhin valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku, sh võimalust ähvarduse reaalseks elluviimiseks pärast vangistusest vabanemist või vangistuse ajal kolmandate isikute vahendusel, põhjustades sellega kannatanus reaalset põhjendatud hirmutunnet. 1.2. 21.07.2019 pärast seda, kui A. Demtšihhin oli kella 15:52 ja 16:29 vahel Viru Vanglas Rhoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 8400 6741 helistanud D.V. telefoninumbrile ning ähvardanud D.V. lt telefoni üle võtnud kannatanu N.G. it tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, kihutas A. Demtšihhin E.H. t ähvardama kannatanu N.G. it ja tema õde G.G. it.

  1. a)A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E.H. 21.07.2019 ajavahemikul kell 16:42 - 16:55 telefoninumbrilt +372 8400 5803 A. Demtšihhini palvel N.G. ile ning ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. E.H. , helistades kannatanule vahetult pärast seda, kui tema juuresolekul oli kannatanut ähvardanud ka A. Demtšihhin, tekitas N.G. is hirmu oma elu ja tervise pärast.
  2. b)Lisaks sellele, A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna, helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E.H. 22.07.2019 kella 16:35 ajal telefoninumbrilt +372 8400 5803 A. Demtšihhini palvel G.G. ile ning ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Kui G.G. katkestas kõne, helistas E.H. kella 16:38 ajal uuesti G.G. ile ning jätkas viimase ähvardamist tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes mh, et ta (E.H. ) tapab G.G. i noaga, lõikab ta tükkideks. Samuti, et ta hakkab G.G. it seksuaalselt kuritarvitama seni, kuni viimane sureb. E.H. poolt öeldu tekitas G.G. is hirmu oma elu ja tervise pärast. MAAKOHTU OTSUS 2 2. Viru Maakohus tunnistas A. Demtšihhini 30. märtsi 2023 otsusega süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõistis kohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust kogumis Viru Maakohtu 20.01.2023 otsusega nr 1-23-153 mõistetud karistusega, 2 aasta 8 kuu 2 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 17.11.

  1. Menetluskuludena mõisteti temalt välja sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu 1731,36 eurot, kokku 2818,86 eurot, mille tasumiseks anti aega 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Esmalt käsitles maakohus A. Demtšihhini süüdistust N.G. i ähvardamises ja leidis, et N.G. i ning G.G. i, samuti tunnistaja D.V. ütlustes ei ole alust kahelda. Need langevad omavahel kokku, on vastuoludeta ja neid kinnitavad teised tõendid - asitõendite vaatluse protokoll (Viru Vangla päevaruumi videosalvestis), sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et A. Demtšihhin helistas D.V. le ja palus anda telefoni N.G. ile. D.V. pani telefoni kõlari peale ja N.G. kuulis, kuidas A. Demtšihhin solvas teda ebatsensuursete sõnadega, ähvardas, et kui vabaneb, peksab ta läbi, ei lase tal ja tema õel rahulikult elada. Ütles, et tema sõbrad leiavad ta üles ja klaarivad arved, viivad autoga ära ja teda ei leita üles. D.V. sõnul ähvardas A. Demtšihhin N.G. it, kuid sisu ta ei mäleta. G.G. i ütlused kinnitavad, et samal õhtul rääkis õde talle A. Demtšihhini ähvardustest.
  3. 25.02.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad N.G. i ja D.V. ütlusi selles, et 21.07.2019 helistas D.V. telefoninumbrile A. Demtšihhin telefoninumbrilt +372 84006741, sh süüdistuses märgitud ajal kell 15.52 kuni 16.
  4. Kell 15.52 istusid A. Demtšihhin ja E.H. koos päevaruumis laua taga, kui A. Demtšihhin rääkis telefoniga. Asjaolu, et ajavahemikul kell 15.57 kuni 16.09 rääkisid telefoniga kordamööda A. Demtšihhin, H.M. ja E.H. , andes toru üksteisele edasi, ei muuda kannatanu ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, sest mõlemad väitsid kohtuistungil, et N.G. it ähvardus just A. Demtšihhin. A. Demtšihhini ütlusi selles, et tema N.G. it ei ähvardanud, vaid viimane ähvardas teda ja tema kaitses ennast, ei lugenud maakohus usaldusväärseteks.
  5. Maakohtu hinnangul ei leidnud kinnitamist, et A. Demtšihhin ütles telefonis otseselt, et lööb N.G. i maha, kuid ähvardusest: „Minu tuttavad panevad sind autosse ning viivad ära, kus keegi sind ei leia“, tuleneb, et A. Demtšihhin ähvardas ka tapmisega, sest keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et väljend „keegi sind ei leia“ tähendabki, et inimene tapetakse. Kannatanu võttis seda kui tapmisega ähvardamist.
  6. Aleksandr Demtšihhin on süüdi mõistetud

§ 141lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1, § 179 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi, sh N.G.

i õe G.G. i vastu suunatud kuriteo toimepanemises. A. Demtšihhini eelmised kuriteod, samuti G.G. i ja A. Demtšihhini halvad omavahelised suhted andsid N.G. ile aluse karta ähvarduste täideviimist, kuna ta teadis, mille eest A. Demtšihhin kannab karistust ja et eelmises tema kohtuasjas oli kannatanuks tema õde. Kannatanul tekkis reaalne hirm, et vabanedes võib A. Demtšihhin ta läbi peksta, st tekitada talle kehavigastusi. Ähvardust, et Demtšihhini sõbrad viivad ta autoga ära ja teda ei leita enam, võttis ta kui tapmisähvardust. 7. Maakohus leidis, et A. Demtšihhin pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 kohaselt.

Ta tahtis N.G. it hirmutada, tahtis, et ta kardaks tema ähvarduste täideviimist. Ta tegutses sihikindalt ning tahtlikult, ähvardas telefoni teel kannatanut tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, tekitades temale hirmutunde. 3

  1. A. Demtšihhini süüdistuses E.H. ähvardamisele kihutamise kohta leidis maakohus esmalt, et usaldusväärsed on kannatanute N.G. i ja G.G. i ütlused, mis langevad omavahel kokku ja mida kinnitavad teised tõendid: asitõendite vaatluse protokoll (Viru Vangla päevaruumi videosalvestis), kannatanu G.G. i telefoni vaatlus ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ning see, et nad pöördusid järgmisel päeval politseisse.
  2. Maakohus luges kannatanu G.G. i ütlustega tuvastatuks, et juulis 2019 hakkasid talle tulema vangla telefonilt ähvardused A. Demtšihhini nimelt. Öeldi, et kui Aleksandr saab vabadusse, leiavad nad sõpradega ta üles, lõhuvad käed, jalad, pea. Öeldi: „Olge valmis, tuleme kohale, tervel perel lõhume käed jalad ära.“ Samuti olid seksuaalse alatooniga ähvardused, et sõbrad tulevad autoga ja teda lastakse ringi ratast. Ta kartis ähvardusi, kuna teadis Aleksandrit, kes oli vanglas ja teadis, millised sõbrad tal on. Aleksandr on vanglas seoses vägistamise ja peksmisega, ta oli selles asjas tunnistajaks. Samal päeval helistati ka tema õele, ähvardati teda ning kogu peret. Järgmisel päeval läksid nad politseisse.
  3. Kannatanu G.G. i ütlusi kinnitavad kannatanu N.G. i ütlused, mille kohaselt pärast neid ähvardusi, mis tulid A. Demtšihhinilt D.V. telefoni kaudu, hakkas vangla kahelt numbritelt helistama keegi inimene, kes ütles, et ta teeb seda Aleksandri palvel, oli 3-4 kõnet mõne tunni jooksul. Hääle järgi oli kaks erinevat isikut. Nemad ähvardasid arvete klaarimisega, kaitsesid Aleksandrit, rääkisid, et tema õe pärast Demtšihhin istub. Nad rääkisid, et kui vabanevad enne Aleksandrit, siis peksavad ta läbi. Kannatanu tundis hirmu. Kui öeldi, et viivad teda kuskile, kust ei leita, võttis seda kui tapmist.
  4. 25.02.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt helistati 21.07.2019 N.G. i telefoninumbrile XXX kella 16.42 -16.55 ajal E.H. telefoninumbrilt +37284005803 kokku seitse korda ja G.G. i telefoninumbrile XXX 22.07.2019 kell 16.35-16.37 ja kell 16.38-16.
  5. Viimast kinnitab ka G.G. i mobiiltelefoni vaatluse protokoll. 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi Viru Vangla R hoone R2 osakonna valvekaamerate „1.12 R2 päevaruum“ ja „1.13 R2 eluosakond 1“ 21.07.2019 salvestist, on näha, kuidas 21.07 ajavahemikul 16.42 kuni 16.55 rääkis telefoniga E.H. , A. Demtšihhin viibis sel ajal tema lähedal ning pärast kõne lõpetamist võttis A. Demtšihhin laulalt ümbrikule sarnaneva eseme; kuidas 22.07.2029 kella 16.27 ajal istub A. Demtšihhin laua taga ja räägib telefoniga, tema juurde istub E.H. . Kella 16.32 ajal hakkas telefoni kasutama E.H. , Demtšihhin viibis tema juures. E.H. kasutas telefoni kuni 16.
  6. Nende tõendite alusel luges maakohus tõendatuks, et süüdistuses märgitud ajal helistas kannatanutele E.H. . Seda kinnitas ka A. Demtšihhin.
  7. Kannatanute ütlustega luges maakohus tuvastatuks, et neile helistades ähvardas E.H. neid tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Arvestades, et enne E.H. t helistas N.G. ile A. Demtšihhin ja seda, et seejärel helistas reaalset vangistust kandev isik, kes ütles, et helistab Aleksandri nimelt, tekitasid ähvardused kannatanutele hirmu ja neil oli alust karta ähvarduste täidemiimist. Kohus ei lugenud tõendatuks, et E.H. kasutas kannatanuid ähvardades sõnu, et tapab G.G. i noaga, lõikab ta tükkideks. Ülejäänud osas leidis süüdistuses kirjeldatud tegevus kohtuistungil kinnitust.
  8. A. Demtšihhini ütlusi, sh selle kohta, et tema ei palunud E.H. l kannatanutele helistada, ei pidanud maakohus usaldusväärseteks. Kohus leidis, et kuigi otseseid tõendeid selle kohta, et A. Demtšihhin kihutas E.H. t ähvardama kannatanu N.G. it ja tema õde G.G. it, ei ole, kinnitavad seda kaudsed tõendid. E.H. ei olnud varem kannatanutega tuttav, tal puudus igasugune alus nendele helistamiseks ja ähvardamiseks. Põhjust kannatanuid ähvardada oli A. Demtšihhinil. Helistades kannatanutele, ütles E.H. , et ta helistab Aleksandri (Demtšihhini) 4 nimelt/palvel. Kogu aeg, millal E.H. helistas kannatanutele ja kõneles nendega, oli A. Demtšihhin tema kõrval, mis kinnitab, et tema oli nende kõnede tegemisest huvitatud. Videosalvestis kinnitab, et 21.07.2019 pärast E.H. poolt kell 16.42 kuni 16.55 tehtud kõne lõpetamist võttis A. Demtšihhin laualt ümbrikule sarnase eseme. Sellest tuleneb, et see sisaldas mingit informatsiooni, mida kasutas E.H. telefoni kõnedes ning see ese oli A. Demtšihhini oma. Lisaks tuleneb kannatanute ütlustest, et E.H. kasutas kannatanuid ähvardades praktiliselt samu sõnu, mida kasutas A. Demtšihhin oma kõnes. Sellest võib järeldada, et A. Demtšihhini ja E.H. tegevused olid kooskõlastatud, nad tegutsesid ühiselt eesmärgiga hirmutada kannatanuid.
  9. Arvestades ülaltoodut, leidis maakohus, et kogutud kaudsed tõendid kujundavad uue kvaliteediga asjaolude kogumi, mis võimaldab teha järelduse, et 21.07.2019 pärast seda, kui A. Demtšihhin oli kella 15.52 ja 16.29 vahele jääval ajavahemikul Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 84006741 helistanud D.V. telefoninumbrile ning ähvardanud N.G. it tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, kihutas ta E.H. t ähvardama N.G. it ja tema õde G.G. it. Ähvardamise asjaolud olid A. Demtšihhinile teada ning tema eesmärgiks oli nende kuriteokoosseisude realiseerimine. 15.

§-s 120 ettenähtud kuriteo pani A. Demtšihhin toime otsese tahtlusega. Ta tahtis E.H. kaudu hirmutada N.G. it ja G.G. it, tahtis, et nad kardaks tema ähvarduste täideviimist. Selle eesmärgiga kihutas ta E.H. t kannatanuid ähvardama.

  1. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
  2. A. Demtšihhinile karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et ta pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. A. Demtšihhin on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka isikuvastaste kuritegude ning samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Ta pani kuriteo toime vangistuses viibides. Lisaks oli A. Demtšihhin vabastatud ennetähtaegselt, kuid vabaduses pani toime uue kuriteo ning sattus taas vanglasse 17.11.
  3. Uue kuriteo eest oli talle mõistetud liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust alates 17.11.
  4. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud vabastada A. Demtšihhinit vangistusest tingimisi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja 58 mõttes puuduvad.

Maakohus hindas A. Demtšihhini süü keskmisest suuremaks ning lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, pidas vajalikuks mõista sanktsiooni keskmisest veidi suurema vangistuse ning liitkaristuse

§ 65lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE

  1. Viru Maakohtu
  2. märtsi 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava A. Demtšihhini kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeks mõistmist

§ 120lg 1 järgi.

Seoses sellega vaidlustatakse ka liitkaristuse mõistmise. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ja ei vasta KrMS § 3051 lg 1 nõuetele tõendite ebaõige hindamise tõttu. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõista A. Demtšihhinile kergem karistus ja kergem liitkaristus. 19. Kannatanu N.G. i ähvardamises põhineb süüdimõistev kohtuotsus ainult kannatanu ütlustele, kohus pole arvestanud süüdistatava ütluseid. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav helistas süüdistusaktis märgitud ajal Viru Vanglast D.V. le ja selle kõne ajal rääkis ta ka N.G. iga. Selles, et süüdistatav kannatanut ähvardas, on ainsaks tõendiks aga kannatanu ütlused. 5 Apellant on seisukohal, et tunnistaja D.V. ütlused ei tõenda süüdistatava poolt ähvarduste esitamist kannatanule, ta ei osanud öelda, mida süüdistatav kannatanule ütles. Pigem tõendavad sellised ütlused, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli agressiivne telefonikõne, võis olla üksteise solvamist ja kõrgendatud vihast hääletooni. Seda, et kõne oli täis solvanguid, on kinnitanud oma ütlustes nii kannatanu kui ka süüdistatav. Apellant leiab, et ähvarduste osas on tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga ja sellisel juhul pole alust eelistada kannatanu ütluseid süüdistatava omadele. Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus, jättes

§ 7lg 3 kohaldamata, rikkus oluliselt menetlusõigust.

  1. Ähvardamisele kihutamise osas leiab apellant, et asjas pole kogutud selliseid kaudseid tõendeid, mille alusel saaks tõsikindlalt väita, et A. Demtšihhin kihutas E.H. t kannatanuid ähvardama. Kohus on kaudsete tõendite hindamisel arvestanud asjaolusid ja järeldusi, mis ei ole KrMS-i järgi tõenditeks. Millistele tõenditele kohtu järeldus põhines, ei selgu. Pole välistatud süüdistatava esitatud versioon, et E.H. helistas ja ähvardas kannatanuid omal initsiatiivil.
  2. Kaitsja on seisukohal, et kui ringkonnakohus leiab siiski, et A. Demtšihhin on süüdi esitatud süüdistuses, siis maakohtu poolt mõistetud karistus ja liitkaristus on põhjendamatult rasked. Kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud aega, millal kuritegu on toime pandud, juulis 2019, sellest on möödunud üle 3 ja poole aasta. Samuti leiab kaitsja, et süüdistatava süü pole keskmisest suurem ja kohtu hinnang süü suurusele pole põhjendatud. Viide kuriteo tehioludele ja süüdistatava isikule pole piisavad põhjendused süü suuruse hindamiseks, kuna ei selgu milliseid tehiolusid ja milliseid süüdistatava isikuga seotud asjaolusid süü suuruse hindamisel arvesse võeti.
  3. 14.06.2023 esitas prokuratuur vastuse apellatsioonile, milles palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör leiab erinevalt apellandist, et maakohus ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kannatanute N.G. i ja G.G. i ning tunnistaja D.V. kohtuistungil antud ütlused langevad kokku nii omavahel kui ka teiste tõenditega, mistõttu puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. A. Demtšihhini ütlused ei ole kasutatavad, kuivõrd tema poolt esitatud versioonid toimunust erinesid omavahel ning oli ka olulisi vastuolusid muude tõenditega. Sellise käsitlusega soostus igati põhjendatult ka I astme kohus, hinnates A. Demtšihhini ütlused ebausaldusväärseks. Seetõttu ei saa ähvardamise osas rääkida n-ö sõna-sõna-vastu olukorrast. Sellest tulenevalt pole tegemist ka kõrvaldamata kahtlusega, mille korral tulnuks kohtul kohaldada

§ 7lõiget 3.

A. Demtšihhini süü kannatanu N.G. i ähvardamisel oli ja on tõendatud.

  1. Arusaamatuks jäävad apellatsioonis esitatud väited, mis puudutavad A. Demtšihhini poolt E.H. kihutamise tõendamist. I astme kohus on piisava selgusega toonud välja kaudsed tõendid ja sõnastanud nende pinnalt põhjendused, miks saab jaatada A. Demtšihhini süü tõendatust ka ähvardamisele kihutamise osas.
  2. Käesoleval juhul pole põhjust rääkida kergema karistuse mõistmisest. Kohtualune on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh isikuvastaste kuritegude eest. Uue kuriteo pani A. Demtšihhin toime vangistusasutuses viibides, kandes eelmist vabaduskaotuslikku karistust. Kahetsuse avaldamist ja kannatanult andeks palumist ei ole toimunud. Nii on A. Demtšihhini süü kahtlemata keskmisest suurem, millest tulenevalt on sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määras karistuse mõistmine igati õigustatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 6
  3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  4. märtsi 2023 otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule kriminaalmenetlusõiguse rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale A. Demtšihhini süüdimõistmises

§ 120lg 1 järgi. Tulenevalt Kr

MS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele.

  1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 21.07.2019 süüdistuses märgitud kellaaegadel helistas A. Demtšihhin Viru Vanglast esmalt D.V. le ja rääkis seejärel N.G. iga temaga. Pärast seda helistas N.G. ile E.H. . Samuti ei ole vaidlust selles, et järgmisel päeval, 22.07.2019 helistas E.H. G.G. ile. E.H. helistas Viru Vanglast mõlemal korral A. Demtšihhini juuresolekul. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas need telefonikõned olid ähvardava sisuga, kas A. Demtšihhin kihutas E.H. t kannatanuid ähvardama ning kas selliste järelduste tegemiseks on piisavalt tõendeid.
  2. Kannatanute ütlustest nähtub, et G.G. ja A. Demtšihhin on tuttavad. Nende suhted olid sõbralikud kuni eelmise kriminaalasjani (1-16-7179), kus G.G. oli samuti kannatanuks (A. Demtšihhin ähvardas teda) ja ka tunnistajaks süüdistuses, kus kannatanuks oli tema sõbranna. N.G. teab A. Demtšihhinit oma sõbranna D.V. kaudu ja varasemast ajast ka G.G. i kaudu.
  3. Apellant väidab esmalt, et kuivõrd D.V. ei tea, mis oli A. Demtšihhini kõne sisuks, on tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga ja maakohus oleks pidanud tõlgendama tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks. Kannatanu ütlusi ei ole alust eelistada süüdistatava omadele.
  4. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Käesolevas asjas ei ole jäänud kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohuski, et kannatanu N.G. i ütlustes selle kohta, milliste sõnadega A. Demtšihhin teda ähvardas, ei ole põhjust kahelda. Tema ja tunnistaja D.V. on sündmuse kulu kohta andnud ühesuguseid ütlusi. A. Demtšihhin aga on ähvardamist eitanud ja väitnud, et hoopiski N.G. solvas ja ähvardas teda, haaras D.V. käest telefoni. Sellised ütlused ei kattu ei kannatanu ega tunnistaja ütlustega, mistõttu on maakohus need põhjendatult lugenud ebausaldusväärseteks.
  5. Tunnistaja D.V. mäletab seda, et A. Demtšihhin ähvardas N.G. it, ta ei mäleta vaid konkreetseid sõnu, mida süüdistatav kasutas. Tunnistaja sõnul helistas A. Demtšihhin talle sel ajal vanglast päris tihti. Ta oli teada saanud, mille eest viimane vanglas karistust kannab. Kui A. Demtšihhin kuulis helistamise ajal, et ta on koos N.G. iga, palus ta panna telefoni kõlari peale. Tunnistaja sõnul oli vestlus agressiivne ja A. Demtšihhin ähvardas N.G. it, kes oli sellal tema sõbranna. N.G. ütles, et kirjutab avalduse seoses ähvardamisega. Ringkonnakohus leiab, et eluliselt on igati usutav, et inimene, keda ähvardatakse, mäletab ähvarduse sisu kauem ja täpsemalt kui kõrvaline isik, kellesse see ei puutu. Oluline on ka asjaolu, et D.V. oli A. Demtšihhinile süüks arvatava teo toimepanemise ajal vaid neljateistaastane ning kohtus andis ta ütlusi ca 3,5 aastat hiljem. Seetõttu on usutav, et ta mäletab küll sündmust ja emotsioone seoses sellega, kuid kõne sisu enam mitte. Lisaks tunnistaja D.V. le teadis ka tunnistaja G.G. , et A. Demtšihhin ähvardas N.G. it – õde rääkis talle sellest sama päeva õhtul, kui oli olnud kõne. Kuivõrd mõlema tunnistaja ütlused kinnitavad N.G. i ütlusi selles, et A. Demtšihhin ähvardas teda 21.07.2019 vanglast helistades telefoni teel, on usaldusväärsed kannatanu ütlused sellegi kohta, milliseid ähvardusi ta kasutas. 7
  6. A. Demtšihhini süüdistuse osas, et ta kihutas E.H. t kannatanuid ähvardama, leidis kaitsja, et puudub selline kaudsete tõendite kogum, mis võimaldaks seda tõsikindlalt väita. Kohtu järeldused ei põhine tõenditele. E.H. võis helistada ja kannatanuid ähvardada omal initsiatiivil.
  7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et E.H. t ei õnnestunud maakohtus üle kuulata. Ta ei ilmunud kohtuistungile ning 22.03.2022 kuulutas maakohus ta süüdistatavana tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendit vahistamine (tl 92-94); 03.11.2022 eraldati tema kriminaalasi eraldi menetlemiseks (tl 104-105).
  8. Ringkonnakohus leiab, et sellegi süüdistuse puhul on maakohus hinnanud olemasolevaid tõendeid korrektselt ja jõudnud nende alusel õigele järeldusele, et E.H. ei helistanud kannatanutele omal initsiatiivil vaid teda mõjutas/kihutas selleks A. Demtšihhin. Kannatanud N.G. ja G.G. on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et nad mõlemad hakkasid
  9. a juulis saama Viru Vanglast ähvarduskõnesid A. Demtšihhini nimelt. N.G. i sõnul ütles helistaja, et teeb seda Aleksandri palvel, see kõne oli umbes tund aega pärast A. Demtšihhini enda kõnet. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tõendite kd, tl 8-9) tõendab, et 21.07.2019 helistati E.H. telefoninumbrilt ning G.G. i telefoni vaatlusprotokoll (tõendite kd, tl 1-4) tõendab, et ka järgmisel päeval helistati talle samalt numbrilt. Vangla valvekaamerate salvestised (tõendite kd, tl 10-22) kinnitavad omakorda, et rääkijaks oli E.H. (see on kellaajaliselt jälgitav) ning A. Demtšihhin oli samal ajal tema läheduses. A. Demtšihhin ise ei eita samuti, et N.G. ile ja G.G. ile helistas E.H. ning ta andis E.H. le G.G. i telefoni numbri. G.G. i sõnul ütles helistaja, et sai tema numbri Aleksandrilt.
  10. Küll aga on kummastavad A. Demtšihhini selgitused selle kohta, mida E.H. rääkis omal algatusel talle võõrastele tüdrukutele ja seda kõrgendatud toonil: et kuidas nad vanemate inimestega räägivad, et tunneb nende peret, et nad on ülbeks läinud, peavad teda austama ja kõike seda tegi E.H. põhjusel, et nägi ebaõiglust A. Demtšihhini suhtes. Maakohus on oma järeldused selle kohta, et E.H. helistas kannatanutele ja ähvardas neid A. Demtšihhini ärgitusel, rajanud konkreetsetele tõenditele. Kannatanute ütlustest nähtub, et neile helistas tundmatu mees, st nad ei tundnud E.H. t. Viimasel ei olnud endal mingit põhjust kannatanutele helistada ja neid ähvardada. Samas oli ähvarduste sisu selline, mis oli seotud A. Demtšihhini ja kannatanute varasemate suhetega – A. Demtšihhin heitis neile ette, et tema kannab karistust nende pärast. Temal oli motiiv hirmutada ja ähvardada neid ütluste andmise pärast kohtus kriminaalasjas, mille järgi ta kandis
  11. a vangistust. Kannatanuid ähvardatigi arvete klaarimisega A. Demtšihhini kaitseks. Ähvardused olid ka sama sisuga, mida oli eelnevalt kasutanud A. Demtšihhin ise. Lisaks kattus ähvarduste sisu ka sellega, milliste tegude eest kandis A. Demtšihhin karistust - ähvardus ei sisaldanud mitte ainult vägivalla kasutamist vaid oli ka seksuaalse alatooniga: G.G. ile öeldi, et tulevad sõbrad ja lasevad ta ringi ratast, mis tähendab korduvat vägistamist erinevate meeste poolt. A. Demtšihhin ei ole sellist sõnakasutust eitanud, küll aga on tõlgendanud seda omamoodi: et Natalja on kergemeelne, käib käest kätte, ei saa olla ühe mehega. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõik tõendid kogumis kinnitavad, et E.H. l ei olnud ei kannatanute telefoninumbreid, põhjust võõraid inimesi ise A. Demtšihhini nimel ähvardada ega ka ilma süüdistatava eelneva informeerimiseta nii isiklikke andmeid selle kohta, miks ja millega neid ähvardada. Seega sai ainult A. Demtšihhin tekitada E.H. s soovi kannatanuid sellisel viisil ähvardada, mistõttu on maakohus igati põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdistatav kihutas E.H. sellisele teole.
  12. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti, et A. Demtšihhin ähvardas süüdistuses toodud ajal nii tervise kahjustuse tekitamise kui ka tapmisega esmalt kannatanu N.G. it ja seejärel kihutas kannatanuid ähvardama kaaskinnipeetavat. Samuti on maakohus veenvalt põhjendanud, miks oli kannatanutel alust karta selliste ähvarduste 8 täideviimist. Seega on

§ 120lg 1 objektiivne koosseis täidetud.

A. Demtšihhin tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 36. Kaitsjal on ka alternatiivne taotlus vähendada A. Demtšihhinile

§ 120lg 1 järgi mõistetud karistust ja seetõttu ka liitkaristust.

Kaitsja leiab, et A. Demtšihhini süü ei ole keskmisest suurem ja maakohus ei ole mh arvesse võtnud seda, et tegude toimepanemisest on möödunud üle 3,5 aasta. 37. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 120

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse. Maakohus karistas A. Demtšihhinit kahe kannatanu ähvardamise eest kokku 3 korral (kahel juhul neist kihutajana) 8 kuu pikkuse vangistusega, hinnates tema süü keskmisest suuremaks. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta selles, et süüdistatava süü on keskmisest suurem, kuna ta ähvardas kahte kannatanut, tehes seda kahe päeva jooksul korduvalt. Ta oli oma tegevuses sihikindel ja tema eesmärk oli igal juhul neis hirmu tekitada. Seda näitab ka ähvarduste sisu, milleks ei olnud ainult kehavigastuste tekitamisega ähvardamine vaid need sisaldasid ka tapmisähvardust ning ühe kannatanu puhul lisaks vägistamisähvardust. A. Demtšihhin kaasas oma tegevusse kaaskinnipeetava, mis suurendas kannatanutes hirmutunnet, kuivõrd võimalike kättemaksjate ring suurenes. A. Demtšihhin ei ole oma tegevust vähimalgi määral kahetsenud. Eeltoodut arvestades on veidi üle sanktsiooni keskmise määra jääv vangistus pigem kerge karistus. 38. Õige on see, et nende tegude toimepanemisest on praeguseks möödunud juba 4 aastat. Vaatamata sellele ei pea ringkonnakohus põhjendatuks seda arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 alusel.

Teo ebaõigus võib aja jooksul küll väheneda, kuid see on olulisel määral seotud süüdistatava enda käitumisega. Käesoleval juhul ei ole aga A. Demtšihhin vähimalgi määral andnud kannatanutele mõista, et see, mida ta tegi, on möödanikku jäänud sündmus. Vastupidi, kannatanud pidid ka 3,5 aastat hiljem kohtuistungil kuulma süüdistusi enda arvel, kuidas hoopiski nemad on süüdistatavat ähvardanud. Sellises olukorras ei ole põhjendatud pelgalt sündmusest möödunud aja tõttu süüdistatava karistust vähendada. Seda enam, et A. Demtšihhini käitumine vahepealsel ajal ei ole olnud õiguskuulekas. Ta pani 17.11.2022 toime uue vägivallaga seotud kuriteo, mis tingib ka käesolevas asjas liitkaristuse mõistmise kogumis Viru Maakohtu 20.01.2023 otsusega asjas nr 1-23-153. Kuivõrd ringkonnakohus jätab muutmata A. Demtšihhinile

§ 120

lg 1 järgi mõistetud karistuse, jääb muutmata talle ka

§ 65lg 1 alusel kohaldatud liitkaristus. 39. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu

  1. märtsi 2023 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
  2. A. Demtšihhini kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk esitas 14.06.2023 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 60 minutit, mille eest on tasu suuruseks 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on osutatud õigusteenus olnud vajalik ja selleks kulunud aeg mõistlik, ning see tuleb kaitsjale hüvitada.
  3. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 ls 1 alusel A. Demtšihhini kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.