KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tallinn Haldus

) sätestatud loomapidamise nõudeid; 2) ukse avamisel oli tunda väga tugevat ammoniaagi lõhna. Põrandad olid kaetud väljaheidetega. Kaebaja keeldus ütlemast loomade arvu. Enne ametnike sisselaskmist koristas kaebaja põrandaid, aga tubade nurkades ja seintel olid hunnikute kaupa kivistunud väljaheited. Väljaheiteid ja uriini oli mõlemas toas ja vannitoas. Kassidele oli äsja pandud joogivett ja värsked krõbinaid, sest kassid asusid äsja jooma ja sööma. Teises toas oli väga palju erinevas vanuses kassipoegi. Kõige väiksemad olid suletud puuri, ilma emata (kahenädalased). Kaebaja väitis esialgu, et kassid on kastreeritud ja steriliseeritud. Kui ametnik nõudis lukustatud ukse avamist, vaatas sealt vastu väga palju kassipoegi, kellest osa olid halvas seisus. Kõik toad olid kõrge ammoniaagi kontsentratsiooniga, väljaheiteid täis. Kasside toitumus oli hea (v.a kassipojad). Üks kass jäi korterisse (puges vanni taha). Tehakse korduskontroll; 3) kuna rikutud on

§-i 3, võtab PTA

§ 64lg 6 alusel loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustused üle.

Ära võetakse 22 kassipoega ja 15 täisvanuses kassi. Kassid võõrandatakse Varjupaikade MTÜ-le. Loomade senisesse kohta jätmine ohustaks loomade elu ja tervist.

1. PTA koostas
2. jaanuaril 2022 protokolli nr 01-521-22/015, milles kordas esimeses protokollis märgitut ja märkis täiendavalt kokkuvõtlikult järgmist: 1) loomapidamiskohas peeti kokku 17 täiskasvanud kassi ja 22 eri vanuses kassipoega. 16 täiskasvanud kassi viidi ära, üks oli pugenud peitu. Lisaks viidi ära 22 eri vanuses kassipoega; 2) kohaldada tuli

§ 64

lg-t 6, kuna loomad oli halvas või väga halvas seisukorras, loomapidamistingimused olid loomadele ohtlikud, loomapidajal puudus ülevaate kasside arvust, ta ei võimaldanud loomadele regulaarset vajalikku ravi ning lasi loomi juurde sigida hoolimata nendest suurest arvust; 3) loomad võõrandati Tallinna linnale; 4) kasside liivakastis puudus liiv; 5) üks kassipoegadest lamas liikumatult madratsil ja oli kasvult väga väike. Kassipoeg viidi loomaarsti juurde, kuid suri vaatamata abile paar päeva hiljem; 6) rikutud on

§ 51

lg-t 1, kuna looma tervist ja heaolu pole regulaarselt kontrollitud; 7) transpordipuuris oli väga väikesed äsja avanenud silmadega kassipojad, kes olid seal ilma emata; 8) PTA-le antud loomapassidest ainult kaks vastas korteris olnud loomadel olnud kiipidele. Ülejäänud loomadest ei olnud loomapidajal selget ülevaadet. Loomapidaja tegeles kasside paljundamisega ega teadnud, mis kass vastab mis dokumentatsioonile. 3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse kohustada PTA-d kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed ja tagastada kassid kaebajale. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kasside äravõtmiseks puudus alus. Protokollist ei nähtu, milliseid

§-s 3 sätestatud nõudeid kaebaja ei täitnud. Põllumajandusministri

1. juuli
2. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (lemmikloomade määrus) § 15 näeb ette nõuded kassi pidamisele. Kaebajal on sobiv varustus kasside pidamiseks ning kassidel on piisavalt ruumi ja täiskasvanud kassid liikusid korteris vabalt ega olnud puuris. Kassiliiva kasutamine pole kohustuslik. Väljaheiteanumaid on piisavalt ja neid on regulaarselt puhastatud. PTA ei hinnanud kaebaja ruumide vastavust lemmikloomade määrusele, mistõttu on loomade äravõtmine õigusvastane. Protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks rikkunud lemmikloomade määruse §-e 6 ja
3. Kassidel oli värske toit ja joogivesi. Kassid olid heas toitumuses. Kuigi ette 2

§ 3

lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumine on nende asjaolude pinnalt ilmselge; 2) loomapidamiskohana kasutati kahetoalist korterit (üldpind 34,8 m2). Korterit kasutati samaaegselt ka elukohana. Igale kassile ei ole seega ruumi 1 m2, arvestades täiendavalt, et osa pindalast on vajalik kaebaja elutegevuseks; 3) ruumi mikrokliima (õhk) viitab oma organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste gaaside ülemäärasele sisaldusele. Loomapidamise koht oli lemmikloomade pidamiseks sobimatu. Tubade nurgad, esemed, anumad olid täis kasside väljaheiteid ja uriini (

§ 3ja § 52 lg 2).

Kõrge ammoniaagi kontsentratsiooniga õhus elamine on kahjulik loomade elule ja tervisele; 4) korter oli täis loomadele ohtlikke esemeid. Kassipoegi peeti toas, mis oli täis rämpsu, põrandad täis loomade rooja; 5) kassiliivakastides puudus liiv, mis viitab, et loomade eest ei hoolitseta regulaarselt (lemmikloomade määruse § 3); 3

§ 51lg 1); 7) kassipojad olid jäetud abitusse seisundisse.

Kassipojad olid ilma emata suletud transpordipuuri (

§ 4lg 1).

Üks kassipoeg suri paar päeva pärast äravõtmist Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaigas; 8) kummaski toas oli kokku 39 looma jaoks pandud üks joogi- ja üks toidunõu. Loomade söögija jooginõude arv ja paigutus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele (

§ 52

lg 3; lemmikloomade määruse § 6 lg 2 ja § 7 lg 3); 9) loomapidaja ei suutnud viia loomi kokku tema esitatud loomapassidega, mistõttu tekkis ametnikel õigustatud kahtlus, et tegemist on n-ö loomavabrikuga. Esitatud 14 passist olid vaid kaks korteris viibivate kasside omad ja ülejäänute dokumendid puudusid. Loomapidajal puudus reaalne ülevaade, kui palju tal oli korteris loomi, ning peaaegu kõik korteris viibinud emasloomad olid kas poeginud, imetavad või tiined. Teadmatust loomade tegeliku arvu kohta näitab see, et loomaomanik on kohtule esitatud kaebuses lähtunud kohapeal vormistatud protokollis fikseeritud täiskasvanud kasside arvust

§ 64lg 6).

Kaebaja ei eita, et loomi peetakse ja paljundatakse müügi eesmärgil. Kasside pidamise tingimused olid loomade vajadustele mittevastavad ning nende elu ja tervist ohustavad. Äravõetud loomade läbivaatusel tuvastati mitmel loomal kas kõhnus või kahheksia (organismi üldine erakordselt tugev haiguslik kõhnumine ja kurnatus); 11) kui inimene peab 34 m2 suuruses korteris 39 kassi ja ühtlasi on dokumentaalselt tõendatud loomade müügiga tegelemine (vt protokollis II kajastatud fakt kiibinumbriga 900079000507297 kassi müügi ja kiibistatud kassi pähe kiibistamata kassi ostjale üleandmise kohta), siis on selge, et tegemist pole lemmikloomade pidamisega kassiarmastuse ja peetavate loomadega tekkinud hingelise sideme tõttu; 12) kaebaja väide kasside sootsiumist on alusetu ja eksitav. Kodukass (lad k Felis catus) ei ole karjaloom, vaid on loomu poolest üksiklase eluviisiga, kes ei vaja ellujäämiseks sotsiaalseid suhteid liigikaaslastega. Kui kaebaja tahab väita, et 34 m2 korteris peetud kassid elasid oma loomupärases olukorras, siis on tegemist kas kasside kui loomaliigi kohta puudulike teadmiste ilminguga või tahtliku eksitamisega; 13) kaebaja esitatud dokumendil puudub igasugune tõenduslik väärtus. „World Association of Cat Clubs“ pole mitte mingil juhul rahvusvaheliselt tunnustatud ja autoriteetne organisatsioon. Sellise organisatsiooni väljaantud paber pole dokumentaalne tõend ning see on ebausaldusväärne. 5. Tallinna Halduskohus jättis 5. mai 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kui loomapidaja on oma kohustusi looma suhtes oluliselt rikkunud või ei ole talle tehtud ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud, võib PTA looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle võtta, kusjuures looma võib teatud tingimustel ka tema senisest asukohast ära viia (

§ 64lg-d 1–3).

Loomade äravõtmine on lubatav, kui loomapidamisnõuete järgimata jätmise tõttu satub ohtu loomade tervislik seisund. Kui loomapidajalt on kohustus üle võetud, kaasneb sellega loomapidajale ettekirjutuse tegemine looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks (

§ 64lg-d 4 ja 5).

Erandina ettekirjutuse tegemisest näeb

§ 64lg 6 ette, et PTA korraldab kohe ise looma võõrandamise või hukkamise; 4

§ 64

lg 7 nõuab protokolli koostamist selle kohta, kui loomad võetakse senisest asukohast ära ja paigutatakse mujale (

§ 64lg 3).

Kuna § 64 lg-s 6 käsitletud looma võõrandamise korraldamine kujutab endast asendustäitmist ja tehakse viide asendustäitmise ja sunniraha seadusele (ATSS), siis peab see olema ATSS § 13 järgi ka protokollitud. Loomade äravõtmine ja võõrandamine on toimingud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106). Kohapeal koostatud protokoll vastab nii

§ 64lg 7 kui ATSS § 13 lg 2 miinimumnõuetele.

Seal on märgitud loomade äravõtmise ja teise kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjused. Kuna PTA tegi erinevad otsustused (loomade äravõtmine, paigutamine, võõrandamine) samal ajal, siis koostati üks protokoll, millesse märgiti õiguslikuks aluseks

§ 64lg 6.

Esimene protokoll kajastab peamisi asjaolusid ja põhjuseid (kasside hulk, ammoniaagihais, väljaheited põrandal, kassipojad suletud puuris, loomapidaja valeväited) ja üldisemat viidet

§ 3

rikkumisele, millest on arusaadav, et kaebaja ei taganud PTA hinnangul kassidele sobivaid tingimusi ja hooldust. Kirjeldatud korteritingimused räägivad enda eest. Esimeses protokollis on viide ka sellele, et senisesse asukohta jätmine ohustab loomade elu ja tervist. Märked ammoniaagihaisu ja kassipoegade kehva seisu ning puuris eraldatuna hoidmise kohta on ohu kinnitamiseks piisavad, sest nende pinnalt on tõenäoline, et loomade tervis saab kahjustatud (vt korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg-d 1 ja 2). PTA tegi

1. jaanuaril 2022 põhjalikuma ja parandatud protokolli. Arvestades, et esimene protokoll vastas nõuetele ja teises protokollis esitati täiendavad põhjendused, on täidetud nii protokollimise kui põhjendamise nõuded; 3) faktilise ja õigusliku aluse olemasolu nähtub protokollidest, kasside üle- ja läbivaatuse dokumentidest ning foto- ja videomaterjalidest. PTA hindas kasside pidamise ruumi ja muid tingimusi; 4) loomi peeti kahetoalises korteris (üldpind 34,8 m2). Korteris oli 17 täiskasvanud kassi ja 22 mitme pesakonna kassipoega, st kokku 39 kassi. Kaebaja jagas oma eluaset kassidega, st korter oli nii kaebaja elukoht kui ka loomapidamiskoht. Korteri kontrollimise ajal oli transpordipuuri suletud suurem hulk väikeseid kassipoegi, kuid näib, et enamus kasse elasid siiski vabalt, kuigi kontrolli hetkeks oli kaebaja nad osaliselt peidukohtadesse paigutanud. Kaebaja kinnitab, et täiskasvanud kassid said korteris vabalt liikuda. Olenemata sellest, kas osade kassipoegade puuris hoidmine oli tavapärane või hoidis kaebaja neid seal vaid järelevalvetoimingu ajal, kuna soovis kassipoegade olemasolu varjata, ei ole ilmselgelt täidetud lemmikloomade määruse § 15 lg-te 2 ja 3 nõuded, et iga kassi kohta peab pinda olema vähemalt 1 m
2. Isegi kui kogu korter olnuks kasside päralt, ei jagu 39 kassile 34,8 m2 pinnal igaühele 1 m
3. Video- ja fotomaterjalidest on selge, et osa sellest pinnast kulub kaebaja elutegevuse ja asjade peale (nt peaaegu laeni ulatuvad laiad kapid, kus hoitakse toiduaineid; muu mööbel; WC-pott, pesumasin, dušinurk jne). Kassipoegade toast nähtuvad puurid on transpordipuurid, mida ei saa käsitada elamiseks sobiva puurina. Igatahes ei paista neist pindala poolest ükski selline, kus oleks tagatud kassile 1 m
4. Kui mitu kassi elab ühes puuris, ei ole tagatud 0,7 m2 (vt kassipoegade tuba videomaterjalidest). Lemmikloomade määrus ei erista täiskasvanud kasse ja kassipoegi ning kaebaja argument, nagu kassipojale ei peaks olema võimaldatud nõutud pindala, on alusetu. Olenemata vanusest vajavad ka kassipojad liikumisruumi. Kui on rikutud lemmikloomade määruse §-st 15 tulenevat minimaalse pindala nõuet, siis on rikutud

§ 3

lg 2 p-i 3, mis nõuab loomale sellise ruumi võimaldamist, et tema liikumisvajadus oleks rahuldatud; 5) protokollides kirjeldatakse kõrget ammoniaagi kontsentratsiooni ja haisu, mis pani ametnike silmad kipitama. Ammoniaak on lämmastiku ja vesiniku ühend, terava lõhnaga värvuseta gaas. Suures kontsentratsioonis on see organismile mürgine. Olukorras, kus 39 kassi elasid 34,8 m2 suuruses korteris, milles fotodelt ja videotest nähtuvalt olid väljaheited kogunenud seinte äärde, mööbli taha ja anumatesse, on usutav, et ammoniaagi sisaldus on sellisel tasemel, mida võib pidada mürgiseks ja ohtlikuks. Teisest protokollist nähtub, et kontrolli aluseks oleva vihje kohaselt levis kaebaja korterist tulev hais kogu majas ja see oli tugev. Puudub alus kahelda loomadega tegelevate ametnike selgitustes, et ammoniaagisisaldus pani silmad kipitama, ning 5

ei eelda ammoniaagisisalduse mõõtmist ega anna piirmäärasid, st PTA ei pea esile tooma konkreetset määra, mida ületati, vaid liialt kõrge ammoniaagitase on tunnetatav. Eelnev paigutub

§ 52lg 2 rikkumise alla ehk loomapidamise ruum ei ole loomale ohutu.

Lisaks on rikutud

§ 3

lg 2 p-i 3, sest ruumi mikrokliima ei ole kehva õhukvaliteedi tõttu sobilik; 6) liivakastides liiva puudumine on lemmikloomade määruse § 15 lg 1 rikkumine. Liivata liivakastid ei täida eesmärki. Samamoodi ei tee seda muud tühjad anumad, mis nähtub ka fotoja videomaterjalidest. Asjaolu, et videotest ja fotodelt paistavad tühjad ja puhtad liivakastid, mis kaebaja arvates näitab, et liivakaste puhastatakse regulaarselt, ei kinnita seda, et kassid kasutaks tühje liivakaste. Kassid jätavad väljaheiteid suuremas osas põrandale ning kaebaja neid ära ei korista. Kaebaja pühkis teisest protokollist nähtuvalt mingi osa väljaheiteid kokku siis, kui järelevalveametnikud ukse taga ootasid ning neid sisse ei lastud. Usutav on, et korteri tavapärane seis on halvem kui piltidelt ja videost nähtu; 7) põrandate mustus viib lemmikloomade määruse § 3 mittejärgimisele, sest loomapidamise ruumide põrandad ei olnud puhtad. Väide regulaarsest puhastamisest ei ole asja materjalide pinnalt usutav. Foto- ja videomaterjali järgi nähtub, et koristamata jätmine on pidev ja pikaajaline, kuna jäädvustatud oli ka kauem seisnud ja värvi muutnud ning kuivanud roe. Ammoniaagihais viitab sellele, et regulaarset koristust ei toimu, sest koristamata väljaheiteid ja uriini on kogunenud pikema aja jooksul; 8) kuna teises protokollis on fikseeritud, et toad olid täis erinevat sorti rämpsu, loomade väljaheiteid, teravaid esemeid ja erinevate vedelikega täidetud anumaid, siis on tegemist ohuga loomadele (

§ 52lg 2).

Rämps ja väljaheited on fotodelt ja videotest näha ja eelkõige on need ohtlikud kassipoegadele, kes on alles saamatud ja kes võivad jääda asjade ja rämpsu vahele kinni või millegi alla. Kuna väljaheidetest ja uriinist eritub ammoniaaki, siis on pidev kokkupuude rooja ja uriiniga ja sisuliselt nende sees elamine ohtlik ja ebahügieeniline. Fotod ja videod annavad üldpildi korterist, kuid kontrolli teostati kahe tunni jooksul, mistõttu on loogiline, et ametnikud tuvastasid selle aja jooksul asjaolusid põhjalikumalt. Kaebaja ei vaidle neile ka konkreetselt vastu ega märgi näiteks, et anumates olnud vedelikud olid ohutud või millega oli üldse tegemist; 9) teises protokollis kirjeldatakse, et kassipoegade ruumis oli (esialgu) liikumatult lamav ja väga väikest kasvu ning kõhn kassipoeg, kelle silmad olid rähmased ja karvastik segamini. Kassipoeg viidi viivitamatult loomaarsti juurde, kuid paar päeva hiljem ta suri. Ilmselgelt oleks see kassipoeg pidanud saama vajalikku ravi varem. See küll ei tähenda, et ta oleks kindlasti ellu jäänud, kuid kaebaja ei väida, et ta oleks üldse loomaarstiga ühendust võtnud või proovinud kassipoega ravida (

§ 51

lg 1); 10) asjaolu, et kaebaja astus kassipojale peale, esines vahetult ametnike juuresolekul ja kaebajal ei tekkinud selle kassipoja suhtes varasemalt kohustust teda ravile viia. Kuna ametnikud korraldasid ise kohe kassipoja kliinikusse viimise, siis pole teada, kas kaebaja ise oleks kassile abi osutanud või mitte, aga arvestades liikumatult lamanud ja kehva tervisega kassipoja eest hoolitsemata jätmist, siis on abi andmata jätmine tõenäoline. Tegemist on looma suhtes lubamatu teoga, kuna peale astumine põhjustas kassipojale valu (

§ 4lg 1).

Kassipoja viskamine ametnikule näkku võib samuti kvalifitseeruda

§ 4lg 1 rikkumiseks, kui see põhjustas kassipojale valu, nt kukkumise tõttu.

Samas ei nähtu täpselt, kas kassipoeg kukkus maha või õnnestus ametnikul ta kinni püüda. Ühele kassipojale peale astumine ja teise viskamine viitavad igatahes hoolimatusele loomade suhtes, mitte loomaarmastusele; 11) kuigi enamiku täiskasvanud kasside üld- või kehakonditsioon oli hea, s.t nad olid normaalvõi ideaalkaalus (hinnangud 5/6) ning üks ülekaalus, esines osadel imetavatel kassidel (kerge) kahheksia ehk liigne kõhnus ja kurnatus või kerge alakaal, kuid imetava kassi puhul võib seda pidada normaalseks (vt kehakonditsiooni skaalalt hinnangu 4/6 kirjeldust). Täiskasvanud kasside toitumust nimetati ka esimeses protokollis heaks. Kahe imetava kassi puhul on loomulik kerge veetustumine. Samas oli kassidel muid terviseprobleeme (gingiviit ehk igemepõletik, 6

§ 51lg 1 rikkumist, sest kassid ei saanud vajalikku ravi ja hoolt.

Looma heaolu tagamiseks on vajalik hoolitseda karvkatte eest (

§ 3

lg 2 p 2); 12) kassipojad olid enamuses dehüdreerunud ja kahhektilised ehk liiga kõhnad, vaid kaks 22-st olid normaalses üldkonditsioonis. Väga väikesed (umbes kahenädalased) kassipojad olid emadest eraldatud, kuigi nad olid alajahtumise ja hüpoglükeemia ohus. Seega enamiku kassipoegade tervis ja heaolu polnud tagatud, mis on vastuolus

§ 51lg-ga 1.

Väga väikeste äsja avanenud silmadega kassipoegade eraldamine emast või emadest, hoides neid suletud transpordipuuris, oli looma jätmine abitusse seisundisse (

§ 4lg 1).

Nii väikesed kassipojad vajavad ema nii söömiseks kui ka eespool viidatud alajahtumise ja hüpoglükeemia vältimiseks. Suletud puuris ei saanud nad ise end aidata ja ema otsida. Ühest madratsil liikumatult lamanud kassipojast võib järeldada, et kaebaja ei hoolinud ka puuri suletud kassipoegade seisundist; 13) asja materjalide pinnalt on võimalik tuvastada, et söötmis- ja jootmisvahendeid ei olnud looma jaoks piisavalt, kuna videotest nähtuvalt oli kummaski toas (kassipoegade toas ja toas, kus olid seina ääres suured kapid) vaid üks söögi- ja üks joogikauss (lemmikloomade määruse § 6 lg 2 ja § 7 lg 3). Ainult kahe joogikausi puhul tekib olukord, kus igale kassile ei ole pidevalt tagatud võimalust puhtale joogiveele. Protokollidest järeldub, et alles enne ametnike tuppa lubamist oli kaebaja kaussidesse pannud värsked krõbinad ja vee, mille kallale kassid isukalt asusid. Kui puhas vesi oleks tavapärane ja kogu aeg tagatud, siis suhtuksid kassid uue vee lisamisse pigem ükskõikselt; 14) toidu- ja sööginõude paigutuse osas ei esine rikkumisi

§ 52lg 3 mõttes.

Videotest ja fotolt nähtuvalt olid kausid rämpsu ja väljaheiteid täis korteris paigutatud suhteliselt lagedatele kohtadele. Kuna korteris oli suur saastumise risk, siis poleks olnud söötmiseks ja jootmiseks paremat kohta. Kaebaja tulnuks korterit koristada ja põrandad puhtana hoida (lemmikloomade määruse § 3); 15) kaebaja rikkus loomapidajana oluliselt

-i nõudeid ning loomade tervis ja elu olid ohus, mis on nii loomade teise asukohta paigutamise kui ka selle kaudu kohese võõrandamise eeldusteks (

§ 64lg-d 1, 3, 6).

Olulise rikkumise tuvastamisel ei pea olema eelnevalt tehtud ettekirjutust, mille kaebaja oleks täitmata jätnud või mittenõuetekohaselt täitnud (

§ 64lg 1).

Rikkumisi oli mitmeid ja need olid pikaajalised, kasside tervis ja elu oli ohus, nt üks kassipoeg suri, kassidel oli terviseprobleeme, korteris oli ohtlik ammoniaagi kontsentratsioon. Selleks, et tuvastada ohtu tervisele ja elule, ei pea ära ootama tagajärgede realiseerumist kõigi kasside osas. Sealjuures vähemalt väga väikeste kassipoegade puhul oli ohus mitte ainult tervis, vaid ka elu; 16) asjaolu, et loomapidajale ei tehta mitte ettekirjutust võõrandamise korraldamiseks, vaid loomad võõrandatakse kohe asendustäitmise korras (

§ 64

lg 6), peab olema tingitud sellest, et looma elu või tervis on ohus või loomapidajast tulenevast muust põhjusest. Näiteks on see lubatav ka niinimetatud loomavabriku pidamisel. Kuna tegemist on isiku sissetuleku teenimise viisiga, siis alustatakse sageli pärast ühe loomade kogumi likvideerimist sama tegevusega uuesti. Selleks et jätta järelevalveametnikele muljet, et see tegevus on siiski lõpetatud, peetakse loomi kas enda eluruumidest eemal või väidetakse, et tegemist on sõbranna või pereliikme loomadega. Ettekirjutusega pandud looma võõrandamise kohustuse täitmiseks kasutatakse ka looma võõrandamist näiliku tehinguga. Loomapidamistingimused ja heaolu sellise näiliku tehingu tulemusena üldjuhul ei muutu. Kui pärast näilikku võõrandamistehingut muutub ka loomade pidamise koht, ei saa PTA sellest teada ja loomapidamistingimuste nõuetekohasust ei saa kontrollida enne järgmiste kaebuste esitamist. Seetõttu ei peaks jätma 7

§ 64lg 6 alusel seoses ohuga loomade elule ja tervisele.

Nn kassivabriku pidamine õigustas kasside kohest võõrandamist asendustäitmise korras. Just loomapidaja tegevuse iseloom on selline, et talle ei tuleks endale jätta võimalust kasside võõrandamiseks (või näilikuks võõrandamiseks). Kasside võõrandamise võimaluse andmisega saaks kaebaja kasside üle uuesti võimu, et siis sarnast tegevust jätkata (nt muus asukohas). Kaebusest nähtub kaebaja majanduslik huvi kasside suhtes, sh tuuakse välja kassipoja hind 800 eurot ja viidatakse tõukasside kasvatuskennelile Golden Vesta. Kuigi kenneli pidamine ei tähenda veel nn kassivabrikut, siis on oluline vaadata ka kasside pidamise tingimusi. Suuremal hulgal kasse tuleb kasvatada nõuetekohaselt. Nn kassivabrikut iseloomustab see, et esiplaanil on tulu teenimise eesmärk, mistõttu loomade heaolu ja elutingimused jäävad tahaplaanile. Nn kassivabriku pidamist kinnitavad järgmised asjaolud. Kaebaja ei teadnud kasside arvu. Kaebaja väitis, et tal on ainult vanad kassid, kes on kastreeritud ja steriliseeritud, kuid tegelikult oli tal mitu pesakonda kassipoegi. Kuigi kaebaja teab, et tal oli üks kastreerimata isane kass, ei teadnud ta, millised kassipojad olid millise ema omad. Ühel kassil oli kiip, mille järgi lemmikloomaregistrist tuvastatud omanikuks ei olnud kaebaja ja kontrollimisel selgus, et kaebaja oli müünud ühele isikule kiibita ning vale lemmikloomapassiga kassi. Kaebaja antud loomapassidest ainult kaks vastasid korteris olnud loomade kiipidele. Kaebaja ei teadnud, kes on kes, ega osanud kasse dokumentatsiooniga kokku viia. Äravõetud täiskasvanud kassidest olid kolm tiined ja 4–5 imetavad. Enamik loomi oli kiibistamata. Suur osa loomapassidest olid identifitseerimatud. Kahest isasest täiskasvanud kassist oli üks kastreeritud, täiskasvanud emaste steriliseerimise kohta märked puuduvad, kuid tiined ja imetavad emad ilmselgelt polnud steriliseeritud. Kõik eelnev viitab, et kaebaja tegeles kasside tootmisega, hoolides eelkõige tulust, mitte kasside tervisest ja heaolust; 17) kuigi kaebaja on esitanud erinevaid tõendeid kasside ravi, vaktsineerimise, näitustel osalemise, tõugude ja hoolitsetuse kohta, ei ole nende alusel võimalik tuvastada seost konkreetsete äravõetud kassidega. Näiteks Tatari Loomakliiniku 11. aprilli 2019. a arvel märgitud isast kassi Sander kiibiga 978101082304983 ei nähtu äravõetud kasside hulgas, kuna sellist kiibinumbrit ei ole fikseeritud (ja isaseid täiskasvanuid oli vaid kaks). Võimalik ei ole aru saada, kas haigusloo väljavõte ja arved Tatari Loomakliinikust emase kassi Vesta kohta käivad kokku mõne kaebajalt äravõetud kassiga, kuna kassi sünniaeg on 15. veebruar 2013 ja sellises vanuses kassi loomade üle- ja läbivaatuse failidest ei nähtu. Asjaolu, et kaebaja on kunagi teise kassiga või ka äravõetud kassiga käinud arsti juures, ei lükka ümber seda, et kontrollimise ajal oli kaebajal kasse, kes vajasid ravi. Tõend kinnitab, et kaebaja on ka varem omanud erinevaid kasse, kelle ta on ilmselt maha müünud ja selle tarbeks eelnevalt kasse vaktsineerinud. See ei näita seda, et eelmisi kasse peeti nõuetekohaselt; 18) loomaarsti tõendilt nähtuvatest kassidest on vaid kaks seostatavad kaebajalt äravõetutega (kiibinumbrite järgi isane Gavrik ja emane Elisi, vt „läbivaatus“ nr 2 ja 3). Jessy Eliitkassi Klubi 3. jaanuari 2022. a teatises märgitakse, et kaebaja kassid on rahvusvahelistel kassinäitustel edukad olnud. Viimati märgitu ei näita, et äravõetud kasse oleks nõuetekohaselt peetud. Kasside tõutunnistuste (Gabriel, Agasha, Elisy) üle pole vaidlust, kuid nendest ei järeldu, et kasse peeti kooskõlas

-iga. Jättes kõrvale kaebaja

1. aprillil 2022 esitatud eksperdihinnangu (dr. PRL) usaldusväärsuse üldisemalt, ei järeldu sellest, kuidas kaebaja kasse pidas. Asjaolu, et aastatel 2000–2018 käis kaebaja heas seisus kassidega näitusel, ei kinnita, et PTA tuvastas
2. detsembril 2021 kassipidamise tingimused valesti. Sama kehtib
3. ja
4. a kassinäituse fotode kohta; 8

§-s 3 sätestatud nõudeid; 2) halduskohus jättis tähelepanuta kasside tervisliku seisundi nende võõrandamise hetkel. Veterinaari hinnangu kohaselt oli kasside üldine seisund hea või väga hea. Hambakivi probleemid on kassidel tavalised. Tavaline on ka see, et kassidel on kõhu all pusad, seda eriti siis, kui neil on pojad. Ülevaatusel ei tuvastatud ohtu kasside elule ja tervisele. Ohu puudumist kasside elule ja tervisele tõendab ka asjaolu, et neli kassi võõrandati kohe esimestel päevadel. Kassidel ei olnud viirushaigusi. Kassid vajasid veterinaari abi põhjusel, et nad olid varjupaigas; 3) kaebajal olid kassidele liivakastid ja küünte teritamise vahendid. Täiskasvanud kassid viibisid korteris vabalt ja neile oli tagatud 1 m2 vaba pinda. Halduskohus jättis tähelepanuta, et puuri uksed olid lahti; 4) kasside äravõtmine oli õigusvastane põhjusel, et PTA ei hinnanud ruumide vastavust lemmikloomade määrusele; 5) halduskohtu seisukoht, et kassid eelistavad elada üksi, on ekslik. Kassid vajavad suhtlust ja neil on oma kooslus; 6) kuigi kaebaja müüs kasse, oli peamine eesmärk hoida neid koduloomadena. Loomade äravõtmine mõjus kaebajale negatiivselt, sest ta oli kassidega pikka aega koos elanud. Kaebajale pole varem ettekirjutusi tehtud; 7) kaebaja vara võõrandati, kuid hüvitist ette ei nähtud; 8) kassidel on varjupaigas halvem, mida kinnitab see, et neid tuleb seal ravida ja selle eest peab kaebaja tasuma. 7. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kontrollida tuleb apellatsioonkaebuse tähtaegsust, kuna see esitati 7. juunil 2022 kell 00.00, kuid tuli esitada 6. juunil; 2) halduskohtu otsus on seaduslik ja nende seisukohtade kordamiseks puudub vajadus; 3) halduskohus hindas kasside terviseseisundi kohta käivaid väiteid ega jätnud neid tähelepanuta; 4) halduskohus on õigesti leidnud, et loomad vajasid veterinaari abi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Digitaalselt allkirjastamata apellatsioonkaebus esitati 6. juunil 2022 ehk tähtaegselt. Asjaolu, et apellatsioonkaebus ei olnud allkirjastatud, ei tähenda, et apellatsioonkaebust ei 9

-i nõuete olulise rikkumise tõttu üle loomapidaja kohustused ning võõrandas loomad Tallinna linnale.

§ 64

lg 1 sätestab, et

-i nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik paigutada looma nõuetekohasesse kohta ning kohustada loomaomanikku looma võõrandama või hukkama ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab PTA

-s ning ATSS-s sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise (

§ 64lg 6).

Praegusel juhul on seega olnud tegemist olukorraga, kus PTA on sisuliselt kvalifitseerinud oma tegevuse asendustäitmise erijuhuna, s.t asendustäitmist on asutud tulenevalt juhtumi pakilisusest ellu viima ilma ettekirjutuseta (vt ATSS § 12 lg-d 1 ja 2).

1. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et kasside elule ja tervisele ohtu polnud ning halduskohus jättis tähelepanuta kasside tervisliku seisundi nende võõrandamise hetkel (veterinaar hindas kasside seisundi heaks või väga heaks, kassidel on hambakivi probleemid tavalised, pikakarvalistel kassidel on pusad kõhu all ning vähemalt neli kassi võõrandati teistele inimestele kahe esimese nädala jooksul). 11.
2. Halduskohus tuvastas, et 39 kassi viibisid korteris, mille üldpind oli 34,8 m
3. Sellest järeldas halduskohus, et kassile polnud tagatud nõutavat 1 m2 suurust pinda. Halduskohus lisas, et kuna kasse hoiti puuris, ei olnud tagatud ka 0,7 m2 suurune pind. Halduskohus pidas usutavaks PTA ametnike selgitust, et korteris oli ammoniaagi kontsentratsioon kõrge (korteris, mille pindala oli 34,8 m2, elas 39 kassi; fotodelt ja videost võis järeldada, et loomade väljaheited olid kogunenud seinte äärde, mööbli taha ja anumatesse; roe oli kuivanud ja muutnud värvi, millest järeldub, et koristatud ei ole pikka aega). Halduskohus toob täiendavalt välja, et PTA kontrolli aluseks oli vihje, et kaebaja korterist tulenev hais levis kogu majas ja oli tugev. Samuti tõi halduskohus välja selle, et kasside liivakastides puudus liiv. Kui kassid ei käi väljas ega saa liivakasti nõuetekohaselt kasutada, roojavad kassis selleks mitte ettenähtud kohtades. Halduskohus järeldas, et korteris olev rämps, roe, teravad esemed, erinevate vedelikega täidetud anumad ohustasid kasside elu ja tervist. Halduskohus toob välja, et korterist leiti liikumatult lamav ja väga väikest kasvu kõhn kassipoeg (silmad rähmased ja sakris) ning kuigi kassipoeg viidi loomaarsti juurde, suri ta paar päeva hiljem. Halduskohus toob välja, et toimingu ajal astus kaebaja ühele kassipojale peale ja teise viskas ametnikule näkku. Halduskohus lisab, et enamik kassipoegi oli dehüdreerunud ja liiga kõhnad (22-st vaid 2 oli normaalses üldkonditsioonis). Seejuures olid umbes kahenädalased kassipojad emadest eraldatud ja neid hoiti lukustatud puurides. Halduskohus on õigesti järeldanud, et söötmis- ja jootmisnõusid polnud, arvestades loomade arvu, piisavalt, sest kummaski toas oli üks söögi- ja üks joogikauss. 11.
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellises konditsioonis kasside hoidmine eespool kirjeldatud tingimustes oli käsitatav

-i nõuete olulise rikkumisena ja see põhjustas loomade elule ja tervisele vahetut ohtu. Seetõttu asus PTA õiguspäraselt kaebaja asemel loomapidaja kohustusi täitma. Viimati märgitud järeldust ei muuda kaebaja väide, et veterinaar 10

-i nõuete rikkumist. Praeguses kontekstis tuleb siiski arvesse võtta kõigi rikkumiste kumulatiivset mõju, mis kõik koostoimes on sellised, et rikkumisi võib pidada oluliseks. Rikkumise intensiivsust mõjutab muu hulgas aeg, kui kaua loom mingites tingimustes viibib. Näiteks kahel loomal esines kõhulahtisust, mis, arvestades kliinilist pilti, oli krooniline, ja see oli kestnud pikemat aega (dtl 48). Põhjused, mille tõttu osad kassid leidsid uue kodu kiiresti (s.o mõne nädala jooksul), pole teada. Nimetatud asjaolu ei lükka siiski ümber järeldusi, mida halduskohus tegi loomapidamise nõuete rikkumise kohta.

1. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kuna kassidel polnud viirushaigusi ja nad ei vajanud veterinaari abi, muudab see PTA tegevuse õigusvastaseks. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kasside nr 4 ja 5 kohta on tehtud märge, et sabaalune nahk on põletikuline, mille on põhjustanud pikaaegne kõhulahtisus (dtl 50). Kassi nr 9 kohta on tehtud märge, et kass on dehüdreerunud (dtl 51). Kass nr 10 oli kerges palavikus (dtl 51). Enamik kassipoegi olid kõhnad ja veetustunud ning osal oli alopeetsia (dtl 53–59). Kuigi üks kassipoegadest suunati veterinaari kontrolli, suri ta sellest hoolimata. Seega järeldub eelnevast, et kassidel esines tervisega probleeme. Praegusel juhul pole määrav, et kõikidel kassidel polnud korraga tervisega probleeme. Need sõltuvad eelduslikult üldisest füüsilisest ja tervise seisukorrast, mis iga kassi puhul on individuaalne. Terviseprobleemide olemasolu üksnes kinnitab, et oht kasside elule ja tervisele realiseerus. Realiseerunud oht lubab järeldada, et kui teised kassid peavad viidatud tingimustes edasi viibima, siis esineb oht ka nende elule ja tervisele.
2. Kaebaja toob välja, et lemmikloomade määruses sätestatud tingimusi küünte teritamise ja kassiliiva kastide kohta pole rikutud, kuna sobiv varustus oli olemas. Kuigi videod kinnitavad, et küünte teritamise vahendid ja kassiliivakastid olid kaebajal olemas, nähtub videost üheselt, et liivakastid olid tühjad (vt PTA
3. jaanuari
4. a menetlusdokument, lisa 4). Võimalikud vahendid küünte teritamiseks ei oma praeguse vaidluse juures määravat tähendust, kuna see ei muudaks olematuks loomapidamise muude nõuete rikkumisi.
5. Kaebaja hinnangul on halduskohus ekslikult leidnud, et kõige väiksemad kassipojad olid suletud puurides. Kaebaja väidete kohaselt olid puurid avatud. Videofailid ei võimalda üheselt hinnata, kas kõige väiksemad kassipojad (umbes kahe nädala vanused) olid puuris, mille uks oli avatud. Videofailidest ei ole võimalik üheselt tuvastada puure, milles oleks asunud umbes kahe nädala vanused kassipojad. PTA
6. detsembri
7. a protokollis on märgitud, et kõige väiksemaid kassipoegi hoiti suletud puuris ilma emata. Sama asjaolu kajastatakse teises protokollis, milles lisatakse, et kassipojad saadeti kiiresti ära varjupaiga kliinikusse. Protokollis kajastatu võimaldab seega järeldada, et pärast seda, kui avastati umbes kahe nädala vanused kassipojad, ei jäetud neid korterisse, vaid saadeti kohe kliinikusse kontrollimiseks. Viimati märgitu selgitab, miks ei nähtu videofailidest puure, milles oleks olnud umbes kahe nädala vanused kassipojad. Ringkonnakohtu hinnangul on protokollides kajastatu usutav, kuna kassipoegade kontrollimisel selgus, et nendel on terviseprobleemid ja nende eest ei ole hoolitsetud (dtl 53–59).
8. Kaebaja toob esile, et protokollidest ei nähtu, et kaebaja oleks rikkunud loomapidamise määruse §-des 6 ja 7 sätestatud loomade söötmise ja jootmise ning rühmas pidamise nõudeid. 11

§ 64

lg 6 (s.o loomapidajast tuleneva muu põhjuse) alusel, ilma et kaebaja oleks saanud kassid ise võõrandada. Halduskohus on õigesti järeldanud, et seadusandja tahteks oli sisustada loomapidajast tulenevat põhjust n-ö loomavabriku pidamise kaudu. Sellises olukorras ei pea looma omanikule andma võimalust ise võõrandamist korraldada, kuna kasside võõrandamise võimaluse andmisel saanuks kaebaja kasside üle uuesti võimu, et sama tegevusega nt muus asukohas jätkata. 18.

ei näe loomaomanikule ette õigust hüvitisele, kui loom on omanikult võõrandatud põhjusel, et esineb oht looma elule ja tervisele. Ka põhiseadus ei nõua sellises olukorras loomaomanikule hüvitise maksmist. Selle eesmärk on parandada loomade heaolu.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
2. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6). 12