Obsah (7)

§ 47§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

Tsiviilasi nr 2-23-7627 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 29. september 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 47lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud L. G. i kanda.
2. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
3. L. G. (avaldaja/võlgnik) esitas 25.05.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-7627). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab alates 10.04.2023 XXX-s müüja-kassapidajana, saades miinimumpalka. Töötasule lisanduvad igakuised sotsiaaltoetused kokku 560 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 670 eurot: eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, transpordikulud 20 eurot ning ravimid ja tervishoiukulud 150 eurot. Kulude kandmisel aitavad võlgnikku tema vanemad. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 14 000 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt on makseraskused tekkinud põhjusel, et ta kulutas kõik raha internetis mängimise peale. Nüüd on võlgnik asunud tööle, et makseraskused ületada.
4. Kohus võttis 27.06.2023 määrusega L. G. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E. V. .
5. Usaldusisik esitas 26.07.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. 2 Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Põhihariduse omandas XXX mille lõpetas
2. aastal. Ühtki ametit ei ole õppinud. Ei ole olnud abielus, lapsi ei ole. Elab koos pensionärist ema ja tema pensionärist abikaasaga ema abikaasale kuuluvas korteris. Ema abikaasa katab oma pensioni arvel eluasemega seotud kulud ja kuuldavasti ostab ka pere toidu. Võlgniku poolõe kinnitusel põeb ema sXXX, poolõde on taotlenud enese määramist ema eestkostjaks. Varem olid ema ID kaart ja paroolid võlgniku käes. Võlgnik avaldas tsiviilasjas nr 2-23-6141, et ta on ema ID kaarti kasutades võtnud ema nimele laenu 14 000 eurot. Võlgniku kinnitusel töötas ta
3. aastal umbes pool aastat XXX-s müüja-kassapidajana,
4. aasta sügisest kuni
5. aasta kevadeni XXX laeval kajutiteenindajana,
6. aasta kevadest kuni
7. aasta kevadeni XXX kasiinos administraator-klienditeenindajana. Pärast seda kui võlgnikul diagnoositi XXX, ei ole ta peaaegu töötanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik alates
8. aasta aprillist kuni
9. aasta juunini Sotsiaalkindlustusametilt pensioni järgmiselt:
10. aastal 1871,10 eurot,
11. aastal 2265,03 eurot,
12. aastal 2545,80 eurot,
13. aastal 2687,61 eurot,
14. aastal 2852,79 eurot,
15. aastal 3018,69 eurot,
16. aastal 1568,73 eurot. Alates
17. aasta juulist asendus Sotsiaalkindlustusametilt saadav pension Eesti Töötukassalt saadava töövõimetoetusega. Lisaks on võlgnik aastatel 2011 - 2023 teeninud XXX-lt brutotöötasu järgmiselt:
18. aasta detsembris ja
19. aasta jaanuaris kokku 198,24 eurot,
20. aasta aprillis 132,85 eurot.
21. aasta mais, juunis ja juulis sai võlgnik netotöötasu vahemikus 400 - 600 eurot kuus.
22. aastal koosneb võlgniku püsiv sissetulek Sotsiaalkindlustusametilt saadavast sotsiaaltoetusest 34,01 eurot kuus ja Eesti Töötukassalt saadavast töövõimetoetusest 558 kuni 576,60 eurot kuus. Alates 10.04.2023 kuni 27.07.2023 kehtib tööleping, mille alusel võlgnik töötas XXX kaupluses müüjakassapidajana. Võlgniku töösuhted on olnud väga harvad ja on kestnud väga lühikest aega. Ka viimane töötamise katse kujunes lühikeseks. Võlgnik on usaldusisikule 26.07 saadetud e-kirjas avaldanud oma viimase töösuhte kohta järgmist: „ma vahetan praegu töökoha ära, sest seal XXX toidupoes mul olid kassass kogu aeg väga kahtlased puudujäägid, kahtlased sellega, et ma olen päris kindel, et mina ise ei ole neid tekitanud, aga mina nagu viimane kassiir pidin neid kinni maksma. Lepingu lõpetamise kuupäev tuleb homme, ja mul on homseks juba proovipäev XXX tänavas asuval XXX poes. Palgaga ma ka olin eksinud. Palk mul oli natuke üle 600 eurot puhtana kätte“. Võlgnik on uuesti tööle saamise ja uue töösuhte kestmise suhtes väljendanud ülevoolavat optimismi, kuid pean võlgniku sissetuleku teenimise perspektiivi ennustamist tänamatuks. Esiteks on püsiva töötasu teenimine vastuolus võlgniku paljude viimaste aastate eluviisiga. Teiseks on võlgnikul psüühikahäireid, mis võivad raskendada tulu teenimist. Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-6141 vaadati läbi võlgniku poolõe avaldus võlgnikule eestkostja määramiseks. Selle asja raames läbi viidud ekspertiisi aktist nähtuvalt on L. G. il tekkinud XXX, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida (XXX, mida iseloomustab temal aastate jooksul esinenud XXX). Kohus leidis siiski, et esialgu ei ole eestkoste määramine põhjendatud. Kohus kaalub eestkoste vajadust uuesti, kui L. G. jätkab laenude võtmist. Võlgnik on lubanud, et ta rohkem laene ei võta. Vara Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Juhul kui võlgnik asub edaspidi tööle, saab tema peamise varalise õigusena käsitada teenitavat töötasu. Käesoleval ajal on võlgniku sissetulekuks palk 725 eurot, töövõimetoetus 560 eurot ja puudega isiku sotsiaaltoetus 34 eurot kuus. Võlgnikul on kolm arvelduskontot: nr XXX (Swedbank AS, kasutusel igapäevaste arvelduste tarbeks, saldo muutub pidevalt), nr XXX (Coop Pank AS, saldo 0 eurot) ning nr XXX (AS SEB Pank, saldo 0,04 eurot). Kohustused Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi: 1 Võlausaldaja e-posti aadress: Kohtutäiturite tasu nõuded Võlasumma: 2 766,89 € 3 Seotud lahend: 1.1 Oksana Kutšmei info@tartutaitur.ee 2 046,89 € 1.2 Anne Böckler anne.bockler@taitur.net 720,00 € 2 Laenude tagastamise nõuded 12 425,43 € 2.1 OK Incure OÜ mail@okincure.ee 5 256,90 € 2-22-121298 2-23-105126 2.2 Bondora AS bondora@bondora.com 4 562,64 € 2-22-139204 2.3 Aktiva Finance Group OÜ ylar@julianus.ee 1 577,69 € 2-22-149501 2.4 Eesti Inkasso OÜ info@eestiinkasso.ee 1 028,20 € 2-22-143808 15 192,32 € KOHUSTUSED KOKKU: Maksejõuetus Maksejõuetusmenetluses tähendust omava võlgniku varalise õigusena saab käsitada võimalust eraldada osa võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeldusel, et lähiajal koosneb garanteeritud sissetulek vaid töövõimetoetusest, saab seaduse kohaselt sissetulekust kinni pidada umbes 50 eurot kuus. Juhul kui võlgnikul õnnestub teenida töötasu, suureneb kinni peetav summa. Kuna ei ole teada niisugust ettenähtavas tulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise, võib öelda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Arvestades et võlgnikul vara ei ole, on alus lõpetada menetlus raugemise tõttu (

§ 18lg 2 p 5).

Võlgniku jaoks kahtlemata oleks sobivam tema pankroti väljakuulutamine ning samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Ma ei ole veendunud, et sellest menetlusest saavad märkimisväärset kasu võlgniku võlausaldajad või et võlgniku jooksva panuse arvel on võimalik täies ulatuses katta kasvõi pankrotimenetluse läbiviimise kulud. Võib-olla siiski on võimalik praktikas kujundada võlgniku ja tema võlausaldajate huvide ning õiguste enam-vähem mõistlik tasakaal. Kui kohus usub, et võlgnik suudab oma eeldatavalt suhteliselt väikest sissetulekut jagada võlausaldajatega niivõrd, et menetluse läbiviimine vastab mingil määral ka võlausaldajate ning menetluse kulu katva riigi huvidele, on sobivaim menetlusviis võlgniku pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (

§ 18lg 2 p 2).

Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena toonud esile üksnes raha kulutamise internetimängude peale. Usaldusisikul puuduvad andmed, et maksejõuetuks muutumisel võiks olla mõni muu põhjus. Võlgniku ema ja tema abikaasa saavad pensioni, võlgnik saab töövõimetoetust. Mõistliku majandamise korral peaks olema võimalik nende sissetulekuallikate abil katta pereliikmete igapäevase eluga kaasnevad kulud. Vähene haridus ja terviseprobleemid on raskendanud võlgnikul töökoha leidmist ja säilitamist. Võlgnikul nähtavasti oli palju vaba aega, mida ta sisustas internetis hasartmängulaadsete mängude mängimisega. Selleks võttis laene nii enesele kui oma emale. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Laenamine iseenesest on kulukas ja eriti ebaotstarbekas on kasutada laene oma meelelahutuse finantseerimiseks. Võlgnik on suhtunud varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on kahjuks suhteliselt palju. Alust ei ole väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgnik muutus ilmselt ebaõigete valikute tulemusena püsivalt maksejõuetuks hiljemalt

1. aastal.
2. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötasust 725 eurot, töövõimetoetusest 560 eurot ja puudega isiku sotsiaaltoetusest 34 eurot kuus. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 15 192,32 eurot. Võlgnik vahetab hetkel töökohta. Isegi kui võlgnik hakkab tulevikus teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. 4 Kohus, vaadanud L. G. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab L. G. i osalema esimesel võlausaldajate üldkoosolekul. 7.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29. septembriks 2023. Usaldusisiku tasu 9.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, 5 sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (16 pooltundi) tuleb E. V. le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6