1-19-7505/85

1-19-7505 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-7505 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Evelin Veeret Viru Vangla materjalid Maksim Tripuzi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Maksim Tripuz (isikukood 38005245210; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 31.08.2022 ja lõpp 08.02.2024 Kriminaalasi Süüdimõistetu Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira (riigi õigusabi korras) Kohtuistungi toimumise aeg 05.09.2023 avalikul videokohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Maksim Tripuz vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Margus Viira taotlus Maksim Tripuzile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 172,80 eurot (sh 108 eurot materjalidega tutvumine, 36 eurot kohtuistungil osalemine, 28,80 eurot käibemaks). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Maksim Tripuzilt menetluskuluna riigituludesse 172,80 eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700027426 ning selgitus „Maksim Tripuz, 1-19-7505, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1 1-19-7505 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 30.08.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Tripuzi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. M. Tripuz tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.11.2019 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõistis karistuseks 3 aastat vangistust, mille kandmise alguseks arvestati KarS § 68 lg 1 alusel tema kinnipidamist 07.06.
4. Otsus jõustus 06.12.
6. Viru Maakohtu 15.12.2020 määruse vabastati M. Tripuz temale Viru Maakohtu 15.11.
7. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega katseajaga kuni 07.06.2022 ning allutati ta käitumiskontrollile. Elektroonilise valve tähtajaks määras kohus 3 kuud. Maksim Tripuzi kohustati järgima kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt selleks luba saamata, v.a lähisugulased, ning alluda elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus 30.12.
9. Viru Maakohtu 18.05.2022 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele M. Tripuzile Viru Maakohtu 15.11.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7505 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 8 päeva vangistust. M. Tripuz asus vangistust kandma 31.08.
12. Viru Vangla toetab kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekivad rahalised raskused või on toimunud konflikt osapoolte vahel. Oht võib avalduda ka juhul, kui kinnipeetaval on vajadus hankida/tarvitada narkootilisi aineid. Ohtu võib suurendada grupis tegutsemine, kus mõjutatakse üksteist negatiivselt ning isik on tarvitanud mõnuaineid ja ei oska leida probleemidele sobilikke lahendusi.
13. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus peab otstarbekaks vabastada M. Tripuz vangistusest ennetähtaegselt, tuleb M. Tripuzile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks karistuse kandmata osa, s.o kuni 08.02.
14. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M. Tripuzile KarS § 75 lg 2 p-des 21,, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused.
15. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab M. Tripuzi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
16. Süüdimõistetu M. Tripuz palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tripuz selgitas, et kavatseb vabaduses töötada ning maksta oma hagisid. M. Tripuz kinnitas, et tema suhtlusringkond on muutunud. Narkootikumide osas selgitas M. Tripuz, et tema meditsiinilises kaardis on kirjas narkomaan, kuid tema peab seda haiguseks ning võitleb sellega. Ei pea seda suureks probleemiks. Ta on aru saanud, et peab narkootikumidest loobuma ning püüab hoiduda inimestest ja kohtadest, kes võiksid narkootikume meenutada. Tripuz kinnitas, et on veendunud, et suudab täita käitumiskontrolli nõudeid. Kohtu küsimusele, miks peaks kohus uskuma, et kui Tripuz varasemalt käitumiskontrolli täita ei 2 1-19-7505 suutnud, nüüd ta suudab käitumiskontrolli täita, vastas Tripuz, et jääb vaid võimalus proovida, kontrollida seda ja anda võimalus.
17. Kaitsja palus Maksim Tripuz ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja rõhutas, et karistuse kandmise ajal on Tripuz käitunud eeskujulikult, puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja kogu vangistuse aja jooksul töötanud. Kaitsja tõi välja, et Tripuz on kinnitanud, et kuigi tal on olnud mingid suhted tulenevalt tutvusringkonnast, kus on kriminaalkorras karistatud isikuid, siis tegelikult need, kellega ta on suhelnud on pöördunud korraliku eluviisi juurde, on perekonna inimesed, käivad tööl. Tripuzil on vabanedes olemas elukoht ja töökoht. Kaitsja rõhutas, et Maksim Tripuz on kinnitanud, et ta on võimeline täitma käitumiskontrolli tingimusi, ta saab aru oma sõltuvusest, et ta lubas sellega võidelda ja ta saab aru, et kui ta tarvitab narkootikume katseaja jooksul, siis see on aluseks tema võimalikule vanglasse tagasi pöördumisele karistuse kandmise jätkamiseks. Kaitsja tõi välja, et oma karistusest on Maksim Tripuz juba kandnud üle aasta vangistust ja see karistuse pikkus, mis talle jäänud on vähem kui viis kuud. Seetõttu on kaitsja seisukohal, et on mõistlik Maksim Tripuz ennetähtaegselt vabastada, kohaldades tema suhtes käitumiskontrolli, mis annab võimaluse nii ühiskonnale kui Maksim Tripuzile endale valutult nö kaasliituda ühiskonnaga ja kontrolli all vabaduses edasi elada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et M. Tripuzi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
19. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
20. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
21. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
22. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Tripuzile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta ajavahemikul 07.02.2023-29.03.2023 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija hinnangul oli M. Tripuz algusest peale motiveeritud enda eluviisi 3 1-19-7505 muutma, töötas kõikidel kohtumistel kaasa ning leidis, et sai läbitud programmist kasu ja on hakanud rohkem mõtlema tarvitamisprobleemiga tegelemisele. Kinnipeetav on alates 23.11.2022 määratud tööle vanglas majandustöödele koristajana ning alates 07.07.2023 juuksurina. Karistuse kandmise jätkamise korral on kinnipeetavale planeeritud veel järgmised individuaalsest täitmiskavast tulenevad tegevused: - riigikeele õpe; - vestlus kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest, suhtumisest ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ja kriminaalhooldusesse, majanduslikust toimetulekust ning motivatsioonist loobuda kuritegelikust käitumisest.
23. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine tingimusel, et täitmiskavas planeeritud tegevustest on läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ning karistusajast tulenevalt, kui karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud. Käesolevalt ei ole vangla pidanud võimalikuks kinnipeetavat avavanglasse paigutada, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele.
24. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). M. Tripuzil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
25. Rahvastikuregistri andmetel on M. Tripuzil kehtiv sissekirjutus aadressil xxx. Korter kuulub kinnipeetava emale. Vabanemise järgselt soovib sellesse korterisse elama asuda. Kriminaalhoolduse andmetel on kinnipeetava ema nõus M. Tripuzi elama asumisega antud aadressile.
26. Kinnipeetaval on omandatud xxx. 2011-2012 omandas vangistuses xxx eriala. Töötamise registris puuduvad sissekanded isiku ametlike töökohtade kohta. Enne vangistust on enda sõnul töötanud mitmes ettevõttes. Alates 13.01.2022 on isik Töötukassas töötuna registreeritud. Vangistuses osaleb tööhõives, alates juulist 2023 töötab juuksurina. Iseloomustusest nähtuvalt on esinenud tööst keeldumist seoses sellega, et ei sobi piirkond, kus tööd peab tegema. K- Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid enam kui 19 000 euro ulatuses, võlgnevuste tasumisest huvitatud ei ole. Vabanemisfondis on 343 eurot. Käesolev kuritegu (narkootilise aine suures koguses käitlemine) on pandud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, mistõttu on isiku materiaalne toimetulek kahtlemata oluline risk kuritegeliku käitumisega jätkamise osas. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul vabanedes võimalik asuda tööle autopesulasse, kus on talle vabanemisel töökoht tagatud.
27. Isiku lähedaste hulka kuuluvad tema vanemad, kellega suhted on head ja toetavad. Kõige rohkem saab kinnipeetav toetust emalt, kes toetab nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav on vestlustes öelnud, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kes elavad käesolevalt õiguskuulekat elu.
28. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav narkootikumide kuritarvitaja. Varasemate vangistuste jooksul on diagnoositud narkosõltuvus. Vanglasse saabudes 31.08.2022 kontrolliti kinnipeetava narkootikumide tarvitamist kiirtestiga, mille tulemus oli positiivne ainele amfetamiin. Kriminaalhooldusel rikkus isik narkootikumide tarvitamise keeldu 22.04.
29. Katseajal keeldus süüdimõistetu läbimast talle kriminaalhoolduse alguses määratud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, näidates sellega, et vabaduses on motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobumiseks vähene. Narkootikumide tarvitamise jätkamine vabaduses on aga oluline risk samalaadse, s.o narkosüüteo toimepanemiseks. 4 1-19-7505
30. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ning tal on toetavad lähedased. Samuti on tal võimalus vabanedes asuda tööle. Töökoha ja sissetuleku olemasolu maandab mingil määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteod pani ta muuhulgas toime materiaalse kasu saamiseks. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal on tasumata rahalisi kohustusi ligi 19 400 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemise riski majanduslike raskuste leevendamiseks. Oluline aspekt nii majanduslikesse raskustesse sattumise kui uue kuriteo toimepanemisel on narkootikumide tarvitamise probleem. On positiivne, et vangistuses näitab süüdimõistetu üles teatavat motivatsiooni ja valmisolekut tarvitamise probleemiga tegeleda, läbides sotsiaalprogrammi ja töötades seal aktiivselt kaasa, kuid süüdimõistetu varasemad andmed näitavad, et vabaduses on ta siiski jätkanud narkootikumide tarvitamisega, seda ka olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu väljendanud, et probleemi ta narkootikumide tarvitamises ei näe ja peab seda lõõgustumise viisiks, mis ei ohusta kedagi teist peale tema enda. Ka kohtuistungil tunnistas M. Tripuz, et kuigi tema meditsiinilises kaardis on märgitud narkomaan, siis tema peab seda haiguseks, millega ta võitleb, kuid suurt probleemi selles ta ei näe. Kohtu hinnangul on positiivne, et M. Tripuz teadvustab endale narkomaania tagajärgi, kuid asjaolu, et M. Tripuz ei näe selles suurt probleemi, viitab sellele, et M. Tripuz ei saa ikka veel täiel määral aru probleemi tõsidusest. Vabastamise võimalikud tagajärjed
31. Vangla iseloomustuses märgitakse, et M. Tripuz on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, millest üks on kehtiv, ning vangistuses viibib isik kümnendat korda. Suur osa kuritegudest on vangla iseloomustuse kohaselt pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Nähtub ka Viru Maakohtu 15.11.2019 otsusest käesolevas kriminaalasjas, et enne viimast karistust oli M. Tripuz karistatud Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Enne seda, s.o 24.07.2013 Harju Maakohtu otsusega tunnistati M. Tripuz süüdi KarS § 184 lg 1 järgi. Seega on M. Tripuzil kokkupuude narkootiliste ainete käitlemisega ka varasemast ning suure tõenäosusega on tal võimalik selle tegevusega jätkata ka pärast vangistust. M. Tripuz on pikaaegne narkootikumide tarvitaja ning on väheusutav, et ühe vangistuses läbitud sotisaalprogrammiga on probleem seljatatud. On positiivne, et M. Tripuz on kohtuistungil kinnitanud soovi narkootikumide tarvitamisest loobuda ja saab aru, et tal võib olla ka tagasilangusi, kuid tagasilangustega toimetulekuks M. Tripuzil kindlat plaani ei ole. Sõltuvusest vabanemine vajab tugevat sisemist motivatsiooni ning peaaegu alati ka nö välist professionaalset abi Kohus märgib, et kinnipidamisasutuses, kus narkootiliste ainete kättesaadavus ei ole võrreldav vabaduses olevate võimalustega, võib olla lihtne kinnitada narkootilisest ainetest loobumist. Vabaduses võib sõltuvusega toimetulek osutuda hoopis raskemaks. M. Tripuzi vähest motivatsiooni narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks näitab tarvitamise jätkamine vangistusest ennetähtaegse vabanemise järgselt 30.12.2020 Viru Maakohtu 14.12.2020 määruse alusel. Kohtu hinnangul annavad andmed M. Tripuzi narkootikumide tarvitamise kohta kriminaalhooldusel õigustatult aluse arvata, et leebemale kontrollile allutatuna ei suuda süüdimõistetu pikaajaliselt õiguskuulekalt käituda. Kuritegude peamisteks soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamise harjumus, majanduslikud probleemid ja puudulik probleemilahendusoskus.
32. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vabanedes võib M. Tripuz pöörduda oma endise elustiili juurde ning hakata taas tarvitama sõltuvusaineid, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Nimelt on süüdimõistetu vabanemisjärgsed tingimused suures 5 1-19-7505 plaanis sarnased sellele, kuidas süüdimõistetu elas enne vangistust. Kriminaalhooldusel olles asus süüdimõistetu tööle, kuid sellele vaatamata jätkas ka narkootikumide tarvitamist.
33. Kohus ei jäta tähelepanuta M. Tripuzi pingutusi (vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine, kindla töökoha olemasolu), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele M. Tripuzi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Sellisele seisukohale jõuab kohus eelkõige arvestades toime pandud kuritegusid, pikaajalist sõltuvusprobleemi ning andmeid kriminaalhooldusel toime pandud rikkumiste kohta. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata M. Tripuzi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
34. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu ohtlik ühiskonnale ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
35. Kohtuistungil osales kinnipeetava M. Tripuzi kaitsjana määratud korras kaitsja M. Viira. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 172,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu M. Tripuzilt välja mõista. Kohus leiab, et M. Tripuzile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
36. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu M. Tripuzi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 6