← Eesti

1-22-7663/18

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON 1-22-7663

  1. oktoober 2023 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp K. R-i vara arestimine Tartu Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus K. R-i kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas
  4. september 2023, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a määrus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt K. R-i kasuks ringkonnakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja 2820 eurot.
  8. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista eelmises punktis nimetatud tasu katteks Eesti Vabariigilt K. R-i kasuks välja 6636 eurot.
  9. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  10. Määruskaebus rahuldada.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt K. R-i kasuks välja 792 eurot Riigikohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tartu Maakohtu
  13. detsembri
  14. a määrusega arestiti prokuratuuri taotluse alusel kannatanu tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatav K. R-i kaks sõiduautot.
  15. K. R-i kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist. Kuna
  16. jaanuari
  17. a määrusega vabastas prokuratuur K. R-i vara aresti alt, muutis kaitsja ringkonnakohtu istungil oma taotlust ja palus tunnistada vaidlustatud kohtumääruse õigusvastaseks.
  18. Tartu Ringkonnakohtu
  19. veebruari
  20. a määrusega tunnistati maakohtu määrus õigusvastaseks. Valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud 6636 eurost (sh käibemaks) hüvitati K. R-ile 2820 eurot. Kohus leidis, et vandeadvokaat O. Nääsi ja vandeadvokaadi abi Elise Altroffi vajalik ajakulu määruskaebuse koostamise ja sellega seotud toimingute eest on menetluskulude nimekirjas ja arvetel esitatud 29 tunni asemel 15 tundi. Kulunud aeg tuleb lugeda väiksemaks, 1-22-7663 kuna kaitsja oli tutvunud kriminaalasja materjalidega juba vahistamismenetluse käigus. Ebamõistlikud on ka O. Nääsi ja E. Altroffi tunnihinnad (vastavalt ilma käibemaksuta 220 eurot ja 180 eurot). Põhjendatud ei ole lugeda mõistlikuks suuremat tunnihinda, kui Riigikohus
  21. novembri
  22. a otsuses nr 1-21-2039/63 samade kaitsjate osas mõistlikuks pidas, s.o ilma käibemaksuta O. Nääsi puhul 170 eurot ja E. Altroffi puhul 100 eurot. Ka tuleb tasu põhjendatuse hindamisel arvestada K. R-i kaaskahtlustatavatele õigusteenust osutanud kaitsjate tasusid. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  23. Määruskaebuse esitas kaitsja O. Nääs, kes palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega K. R-ile jäeti hüvitamata osa õigusteenuse eest makstud tasust, ja mõista riigilt tema kasuks välja 6636 eurot. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus lähtus ebaõigesti teises kriminaalmenetluses O. Nääsi ja E. Altroffi puhul mõistlikuks peetud tunnihindadest ning K. R-i kaaskahtlustatavatele õigusteenust osutanud teiste kaitsjate tasudest. Samuti vähendas kohus põhjendamatult õigusteenuse ajakulu.
  24. Määruskaebusele vastas prokuratuur. Prokuratuuri hinnangul tuleb suurendada kaitsja E. Altroffi tunnihinda ilma käibemaksuta 140 euroni. Õigusteenuse ajakulu ja kaitsja O. Nääsi tunnihinda vähendas ringkonnakohus põhjendatult. Seega tuleks mõista riigilt K. R-i kasuks välja menetluskulu 2700 eurot.
  25. Prokuratuuri vastusele esitatud seisukohas jääb kaitsja O. Nääs varem öeldu juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Ringkonnakohus on õigusteenuse kulu mõistlikkuse ja K. R-ile hüvitamise küsimuse lahendamisel eksinud ning see viga tuleb parandada.
  27. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 järgi on valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 42).
  28. Ringkonnakohus lähtus oma põhistustes õigusteenuse tunnitasu mõistlikkuse hindamisel tasudest, mida Riigikohus pidas samade õigusabi osutajate puhul põhjendatuks
  29. novembri
  30. a otsuses nr 1-21-2039/
  31. Samuti arvestas ringkonnakohus kaitsjatasu põhjendatuse hindamisel teistele sama menetluse kahtlustatavatele teenust osutavate kaitsjate tasusid. Need ringkonnakohtu kaalutlused ei ole õiged.
  32. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas, sh otsuses nr 1-21-2039/63, määratlenud maksimaalset õigusteenuse tunnitasu määra. Osutatud otsuse p-st 31 on selgelt arusaadav, et kassatsioonikohus võttis aluseks ja luges mõistlikuks kaitsja enda esitatud tunnitasu suurused. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTK 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 10). Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (vt nt RKKK 20.02.2023, 1-21-8988/133, p 41 ja 09.12.2021, 1-20-2473/58, p 9). Ringkonnakohus ei võtnud käsilolevas määruskaebemenetluses neid asjaolusid arvesse.
  33. Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, et samas menetluses peavad erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri toimingute tegemisel erinev tunnitasu. Kohus peab hindama iga kaitsja iga tunnitasu 2

(3)1-22-7663 suuruse mõistlikkust eraldivõetult. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas kaitsja toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu.
  1. Lisaks jätab ringkonnakohtu määrus selgusetuks, kas pidades „arvel märgitud O. Nääsi ajakulu 5 tundi“ põhjendatuks, vähendas kohus kaitsja põhjendatud ajakulu teadlikult või tähelepanematusest, sest arvele tegelikult märgitud ajakulu oli 9 tundi. Samuti ei ole ringkonnakohtu määrusest aru saada, kas kohus arvestas E. Altroffi tunnitasuna ilma käibemaksuta 100 või 150 eurot. Kohtumääruse põhjendustes sisalduv arvutuskäik ei ole jälgitav ning resolutsioon on põhjenditega vastuolus: kui kohus arvestanuks tunnitasuna O. Nääsi puhul 170 eurot ja E. Altroffi puhul 100 eurot ning ajakuluna vastavalt 5 ja 10 tundi, nagu kohus väidab, siis tulnuks hüvitada 2220 eurot (sh käibemaks), mitte 2820 eurot.
  2. Kolleegium lahendab ringkonnakohtus tekkinud määruskaebemenetluse kulude küsimuse kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmata ja märgib järgmist.
  3. Kaitsja taotles ringkonnakohtult hüvitada K. R-ile määruskaebemenetluses kantud õigusabikulu 6636 eurot, sh käibemaks. Taotluse ja arvete kohaselt osutas kaitsja O. Nääs seoses maakohtu arestimismääruse vaidlustamisel tehtud toimingutega K. R-ile õigusabi 9 tundi ja kaitsja E. Altroff 20 tundi tasumääraga ilma käibemaksuta vastavalt 220 eurot ja 180 eurot.
  4. Erinevalt ringkonnakohtust asub kolleegium seisukohale, et K. R-i poolt valitud kaitsjale makstud 6636 eurot saab käsitada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuna. Arvestades õigusteenuse kvaliteeti, määruskaebuse mahtu ja keerukust ning üldist hinnatõusu, jäävad vandeadvokaadi ja tema abi küsitud tunnihinnad mõistlikkuse piiridesse. Samuti ei saa kaebuse koostamise ajakulu pidada ilmselgelt ülemääraseks. Tehtud kaitsetoimingud olid K. R-i huvides ja vajalikud, läbitöötamist vajanud materjal mahukas, õigusküsimus keskmisest keerukam ja maakohtu määruse peale esitatud kaebus kvaliteetne. Määruskaebuse argumendid tõid kaasa K. Ri vara aresti alt vabastamise ning maakohtu määruse õigusvastaseks tunnistamise. Asjaolu, et O. Nääs oli kriminaalasja materjalidega tutvunud vahistamismenetluse käigus, ei mõjutanud oluliselt praeguses asjas tarviliku õigusteenuse mahtu, kuna vahistamise ja vara arestiga seotud vaidlusküsimused olid erinevad. Seega tuleb K. R-ile KrMS § 187 lg 1 alusel hüvitada koos käibemaksuga 6636 eurot, nagu kaitsja seda on taotlenud.
  5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a määruse K. R-ile määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise ulatuse osas. Kolleegium teeb uue otsustuse ja mõistab Eesti Vabariigilt KrMS § 187 lg 1 alusel K. R-i kasuks välja 6636 eurot. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohtule esitatud määruskaebus rahuldatakse.
  8. Ringkonnakohtu määruse tühistamise tõttu jätab kolleegium KrMS § 187 lg 1 järgi riigi kanda ka Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses K. R-il tekkinud menetluskulu. Kaitsja edastatud taotluse ja arve kohaselt oli K. R-i õigusabikulu seoses määruskaebuse esitamisega 1128 eurot (sh käibemaks). Määruskaebuse koostamiseks kulus O. Nääsil ja E. Altroffil kokku 5 tundi tasumääraga ilma käibemaksuta vastavalt 220 eurot ja 180 eurot. Kolleegium peab tunnihindasid põhjendatuks. Kaebusest ei nähtu aga, et selle koostamiseks oleks tarviline olnud sellises mahus kahe advokaadi töö. Ka ei ole tegu keeruka ega mahuka asjaga, vaid üksnes kaitsjatasu osalise hüvitamata jätmise vaidlustamisega. KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses saab pidada mõistlikuks menetluskuluks 792 eurot (sh käibemaks 132 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.