← Eesti

1-23-1518/35

Obsah (11)§ 126§ 66§ 312§ 306§ 1601§ 38§ 381§ 189§ 180§ 175§ 105

1-23-1518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1518 (22233001245) Kohtukoosseis Eesistuja kohtuni

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kannatanu R P jope, mis asub Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasja materjalide juures –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanu R P; - kannatanu R P kampsun ja T-särk, mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasja materjalide juures –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - süüdistatava Leonid Patlatenko riided: jope ja teksad, mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Leonid Patlatenkole.

Jätta sõrmejäljeekspertiisi maksumus summas 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot Eesti Vabariigi kanda. Mõista Leonid Patlatenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti sundraha ja 1286 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 16 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Leonid Patlatenkol on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3098 (kolm tuhat üheksakümmend kaheksa) eurot ja 66 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700013388 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi - Leonid Patlatenko, kriminaalasja number - 1-23-1518, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. aprillist 2023. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2

(19)1-23-1518 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  1. aprillist
  2. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates
  3. aprillist
  4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 2.1.Süüdistusakt Leonid Patlatenko süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi saabus Viru Maakohtusse 08.03.2023 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-23-1518 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Rahvakohtunikena kaasas kohus kriminaalasja arutamisele rahvakohtunikud Eevi Paasmäe ja Jelena Demenjoki. 2.2.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Leonid Patlatenkot selles, et ta pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et ta 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas A. Daumani tn 4 maja juures lõi R P noaga üks kord tuhara piirkonda ja vähemalt viis korda rindkere suunas südame piirkonda. Kannatanu tuhara piirkonda tehtud löögiga tekitas L. Patlatenko R. P torke-lõikehaava parema tuhara alaosale. L. Patlatenko poolt kannatanu südame piirkonda suunatud viiest jõulisest noalöögist tabas kannatanut üks, millega L. Patlatenko tekitas kannatanu R. P rinnaõõnde mitteulatuva ning muid rindkere veresooni vigastava torke-lõikehaava rindkere vasakule poolele kaenla(alusesse). Ülejäänud L. Patlatenko poolt R. P südame piirkonda suunatud noalöökidega kannatanule kehavigastusi ei tekitatud ning L. Patlatenko tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu surm saabumata vaid seetõttu, et rünnaku katkestasid sellesse sekkunud inimesed, kellel õnnestus L. Patlatenkot takistada teda kannatanust eemale tõmmates ja temalt nuga ära võttes. Lüües suure jõuga mitmel korral kannatanut tahtlikult ja tugevasti noaga, mille tera pikkus oli u 7 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, L. Patlatenko teadis, et võib niimoodi R. P surma põhjustada ja möönis seda, st tegutses vähemalt otsese tahtlusega R P surma põhjustamise suhtes. Sellega pani Leonid Patlatenko toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise katse. 2.3.Kaitseaktis, mis saabus kohtusse 13.03.2023, leidis kaitsja S. Erro, et L. Patlatenko teod tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi, kuna tema teod polnud suunatud kannatanu elust ilmajätmisele ning polnud pahatahtlik huligaansus. Toimikus pole ühtegi tõendit, millest nähtuks, et L. Patlatenko tahtis R P elu võtta. Kaitsja ei vaielnud vastu prokuröri poolt nimetatud tõenditele. Kaitsja soovis esitada kriminaalasja juurde iseloomustava materjalina ka M OÜ garantiikirja, mis tõendab, et vabastamisel on L. Patlatenkole töökoht tagatud. 2.4.Viru Maakohtu 16.03.2023 määrusega andis kohus L. Patlatenko kohtu alla ning rahuldas kaitsja taotluse täiendavate tõendite esitamise võimaldamiseks ning lubas kaitsjal esitada kohtulikul uurimisel kaitseakti p-s 4 nimetatud tõendi, s.o M OÜ garantiikirja. Süüdistatavale L. Patlatenkole kohaldatud tõkendi, vahistamine, jättis kohus muutmata. Kohus võttis menetlusse kannatanu R P tsiviilhagi varalise kahju 160 eurot ja mittevaralise kahju 2000 eurot väljamõistmiseks. 2.5.Süüdistatav L. Patlatenko tunnistas ennast kohtuistungil osaliselt süüdi. Süüdistatava kaitsja S. Erro toetas enda kaitsealuse seisukohta ja arvas, et põhjendatud on L. Patlatenko tegevuse ümberkvalifitseerimine KarS § 121 lg 1 järgi. 3
(19)1-23-1518 2.6.Kohtulikul uurimisel vähendas kannatanu L. Patlatenko tsiviilhaginõuet varalise kahju hüvitamise osas, paludes välja mõista 160 euro asemel 80 eurot ning talle kuuluv jope tagastada. Süüdistatav L. Patlatenko ja tema kaitsja võtsid tsiviilhagi õigeks. 2.7.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuistungil toimus kannatanu R. P ja tunnistajate J. T, K. B ja A. M ülekuulamine. Prokuratuur loobus tunnistajana Z. P ülekuulamisest ning ka kaitsja ei taotlenud eeltoodud isikulise tõendiallika ülekuulamist. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava L. Patlatenko ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. 2.8.Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista L. Patlatenko KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse aja algust alates 24.12.2022, s.o alates kahtlustatava kinnipidamisest. Ka palus prokuratuur kannatanu R. P tsiviilhagi rahuldada, arvestades kannatanule tekitatud kahju suurust ja läbielamisi. R. P nõue on igati põhjendatud ja vastab kohtupraktikale. Arvestama peab kannatanu nii moraalseid kui füüsilisi läbielamisi, haiguslehel viibimist ja ravimite (valuvaigistite) tarvitamist. Asitõendite puhul taotles prokuratuur järgmiste meetmete kohaldamist: nuga – kuriteo toimepanemise vahend – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; Häirekeskuse kõnesalvestised ja vormikaamera salvestised (DVD-plaat) jätta kriminaaltoimiku juurde; kannatanu riided – jope tagastada kannatanule, kampsun ja särk – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; kahtlustatavalt ära võetud riided – jope ja teksad – tagastada L. Patlatenkole peale kohtuotsuse jõustumist ja isiku läbivaatusel võetud kaapeproovid hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Prokuratuur palus ka välja mõista L. Patlatenkolt menetluskulud: ekspertiiside ja õigusabi osutamise tasud ning esimese astme kuriteo sundraha. 2.9. Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava süüdi mõista KarS § 121 lg 1 järgi. Tapmiskatse saab süüdlasele omistada vaid juhul, kui on tuvastatud tahtlus kannatanu surma suhtes. Antud juhul tapmistahtlust ei tuvastatud. Kohtule esitatud toimiku materjalidest nähtub, et varem pole L. Patlatenkot kohtulikult karistatud, ta töötas ja töökohast iseloomustati teda ainult positiivsest küljest kui kõrge kvalifikatsiooniga töötajat ja mittekonfliktset inimest. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus ning tehtu kahetsus, süüdlase nõusolek kahju vabatahtlikult hüvitada ning ka süüteo toimepanek tugeva hingelise erutuse mõjul, mille kutsus esile eelnev õigusvastane käitumine. Kaitsja pidas otstarbekaks kohaldada L. Patlatenko suhtes karistust, mis pole seotud vangistusega. Kohaldada L. Patlatenko suhtes rahalist karistust või piirduda tema poolt vahi all oldud ajaga. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.10. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et L. Patlatenko on toime pannud talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo. Seega tuleb L. Patlatenko mõista süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Seda, et liigne on viidata L. Patlatenko poolt toime pandud kuriteo kvalifitseerimisel KarS § 25 lg-le 1 kinnitab Riigikohtu 22.02.2022 otsuse kriminaalasjas nr 1-20-6495 p-s 33 sedastatu, milles kolleegium juhtis tähelepanu sellele, et Riigikohus on selgitanud, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide KarS § 25 lg-le 1 ülearune tulenevalt justiitsministri 23.08.2002 määruse nr 54 „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhend“ § 1 lg 2. 2.11. Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo 4

(19)1-23-1518 koosseisupärasust (II), otsustab, milline karistus tuleb mõista L. Patlatenkole seoses tema poolt toime pandud kuriteoga (III), võtab seisukoha L. Patlatenkole kohaldatud tõkendi osas (IV) ja ka selles osas, milliseid meetmeid tuleb kohaldada asitõenditele (V). Ka võtab kohus kohtuotsuses seisukoha kannatanu tsiviilhagi osas (VI). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (VII). I Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus 2.
  1. L. Patlatenkole on esitatud süüdistus selles, et ta 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas A. Daumani tn 4 maja juures lõi R P noaga üks kord tuhara piirkonda ja vähemalt viis korda rindkere suunas südame piirkonda. Kannatanu tuhara piirkonda tehtud löögiga tekitas L. Patlatenko R. P torke-lõikehaava parema tuhara alaosale. L. Patlatenko poolt kannatanu südame piirkonda suunatud viiest jõulisest noalöögist tabas kannatanut üks, millega L. Patlatenko tekitas kannatanu R. P rinnaõõnde mitteulatuva ning muid rindkere veresooni vigastava torke-lõikehaava rindkere vasakule poolele kaenla(alusesse). Ülejäänud L. Patlatenko poolt R. P südame piirkonda suunatud noalöökidega kannatanule kehavigastusi ei tekitatud ning L. Patlatenko tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu surm saabumata vaid seetõttu, et rünnaku katkestasid sellesse sekkunud inimesed, kellel õnnestus L. Patlatenkot takistada teda kannatanust eemale tõmmates ja temalt nuga ära võttes. Lüües suure jõuga mitmel korral kannatanut tahtlikult ja tugevasti noaga, mille tera pikkus oli u 7 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, L. Patlatenko teadis, et võib niimoodi R. P surma põhjustada ja möönis seda, st tegutses vähemalt otsese tahtlusega R P surma põhjustamise suhtes. Sellega pani Leonid Patlatenko toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise katse. 2.
  2. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas A. Daumani tn 4 maja juures lõi L. Patlatenko R. P noaga üks kord tuhara piirkonda ja üks kord rindkere vasakule poolele kaenlaalla. 2.
  3. Eeltoodu on tõendatud kannatanu R. P kohtuistungil antud usaldusväärsete ütlustega (KoTo, tl 43-46 pöördel), mis haakuvad teiste kohtulikul uurimisel üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ja ka kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega. Ka süüdistatav L. Patlatenko ei ole enda ütlustes eitanud seda, et just tema sooritas süüdistuses toodud ajal ja kohas eeltoodud kannatanut R. P tabanud noalöögid sündmuskohalt leitud tal kaasas olnud noaga (KoTo, tl 67 pöördel-73). 2.
  4. Seda, mis täpselt toimus 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas A. Daumani tn 4 maja juures süüdistatava L. Patlatenko ja kannatanu R. P vahel tõendab usaldusväärselt ja detailselt asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 16-20) kajastuv tõendusteave, mis on kooskõlas kohtuistungil uuritud videosalvestustega ja mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 2 videosalvestust, mis on edastatud KÜ D esimehe poolt. Nimetatud protokolli vaatluse käigu kohaselt on vaadeldavaks objektiks DVD-R-plaat kirjega 22233001245 k/ü D videovalve salvestused 24.12.
  5. Esmalt avatud videosalvestis on tehtud aadressil Daumani 4, Narva. Turvakaamera teostab värvilist, liikuvat ja helitut pilti ning kestab 3 minutit ja 10 sekundit. Videosalvestise ülemises vasakus nurgas on kuupäev ja kellaaeg pp-kk-aaaa tt:mm:ss formaadis ning alumises paremas nurgas on kaamera nimetus „07“. Videosalvestise alguseks on 24.12.2022 kl 15:55:
  6. Kaamerast avaneb vaade asfalttee peale ning pargitud autode peale. 5
(19)1-23-1518 Kl 15:55:52 tagant poolt kaamerast vasakult sõidab hall auto ning sõidab kaamera vasaku alumise osa suunda. Kl 15:56:40 kaamera paremas ülemises nurgas on nähtav mees mustas jopes (edaspidi Kahtlustatav), ta kõnnib edasi-tagasi ühe koha peal. Kl 15:57:56 Kahtlustatav kõnnib mööda asfalteed. Ta paneb vasaku käe taskusse (vt Foto nr 1). Ta võtab taskust välja mingi eseme ning paneb paremasse varrukasse (vt Foto nr 2). Talle vastu tuleb kolm inimest: hallis mütsis, sinistes teksapükstes, mustas jopes ja klaasipudeliga käes mees (edaspidi Kannatanu); sinistes teksapükstes ja mustas jopes karvaga naine (edaspidi Isik 1); mustas mütsis ja mustas jopes kilekotiga käes mees (edaspidi Isik 2). Kahtlustatav surus kätt Isikuga
  1. Seejärel Kahtlustatav asub Kannatanu ja Isiku 1 suunas ning võtab varrukast noataolise eseme. Kannatanu paneb vasaku käe Kahtlustatava rinna piirkonda. Kahtlustatav torkab Kannatanut parema käega vasaku reie piirkonda (vt Foto nr 3). Kannatanu üritab jalgadega ja kätega Kahtlustatava eemale tõugata. Kahtlustatav lööb Kannatanut paremas käes asuva noataolise esemega vasaku külje piirkonda 3 korda ( vt Foto nr 4). Isik 1 hoiab Kahtlustatavat tagant poolt. Kannatanu paremast käest kukub klaaspudel lume sisse. Kannatanu lööb Kahtlustatavat parema rusikaga pea piirkonda kaks korda. Kahtlustatav hakkab suruma Kannatanut kaamerast vasakul asuvasse nurka. Teine videosalvestis on tehtud aadressil Daumani 4, Narvas. Turvakaamera teostab värvilist, liikuvat ja helitut pilti ning kestab 2 minutit. Videosalvestise ülemises vasakus nurgas on kuupäev ja kellaaeg pp-kk-aaaa tt:mm:ss formaadis ning alumises paremas nurgas on kaamera nimetus „07“. Videosalvestise alguseks on 24.12.2022 kl 15:58:
  2. See videosalvestis on eelmise videosalvestise järgnev osa. Eespool nimetatud Isik I üritab lahutada Kannatanut ja Kahtlustatavat. Kannatanu ja Kahtlustatav kukuvad maha. Kahtlustatav istub Kannatanu peale. Isik 2 jookseb maas olevate inimeste poole ja paneb kilekoti maha. Isik 1 ja Isik 2 üritavad Kahtlustatava paremast käest noataolise eseme ära võtta. Kahtlustataval kukub noataoline ese käest välja, mille järel Isik 1 viskab ta eemale. Seejärel Isik 1 ja Isik 2 üritavad Kahtlustatava Kannatanu pealt ära tõsta. Kl 15:58:58 nad Isik 1 ja Isik 2 võtavad Kahtlustatava Kannatanu pealt maha ning hoiavad teda maas. Seejärel Kannatanu tõuseb püsti ning lööb Kahtlustatavat parema jalaga näo piirkonda kolm korda. Isik 2 võtab kõrval oleva noataolise eseme, viib selle kaugemale trepikoja juurde ning viskab ta sinna. Kahtlustatav tõuseb püsti ning ütleb midagi Kannatanule. Isik 1 seisab nende vahel. Kannatanu hoiab vasakust küljest kaenla alt parema käega. Käe peal on veri (vt Foto nr 5). Seejärel ta läheb kaamerast paremale poole mööda asfaltteed. Isik 1 tõukab Kahtlustatavat rinna piirkonda, mille järel võtab maast kilekoti. Isik 2 helistab kellegile. Isik 1 ja Isik 2 lähevad samas suunas, kuhu ennem läks Kannatanu. Isik 1 võtab lumest klaaspudeli. Kahtlustatav asub samas suunas koos Isikutega ja Kannatanuga. Kõik 4 inimest kaovad kaamera vaatest astudes hoone taha. 2.
  3. Selle dokumentaalse tõendiga haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 1-14), mis on koostatud 24.12.2022 ja kust nähtub see, et sündmuskohaks on IdaVirumaa Narva linn A. Daumani tn 4 maja taga. Nimetatud protokolli punt 5 kohaselt viidi vaatlus läbi õhtul tehisvalguses. Viienda ja kuuenda sissekäigu keldrikorruste sissepääsude vahel maja seinal on paigaldatud turvakaamerad (vt fotod nr 3-5). Samuti siin viienda ja kuuenda sissekäikude keldrikorruste sissepääsude vahel asfalteeritud kõnniteel on avastatud hulgalised verekahtlased jäljed (vt fotod nr 6-12). Numbritega 1 st 5-ni on märgistatud verekahtlaste tilkade ja jälgede teekond (vt fotod nr 6-12). Verekahtlaste jälgede teekond viib edasi maja küljelt paremale (vt foto nr 16) ja maja küljelt on avastatud ka mõned verekahtlased jäljed (vt fotod nr 17-19). Kuuenda sissekäigu keldrikorruse trepi peal (kõige ülemisel) on avastatud nuga (vt fotod nr 13-15). Noa käepide on valmistatud musta värvi plastmassist. Noa tera peal on avastatud verekahtlased jäljed. Noa üldine pikkus on 160 mm, aga noa tera pikkus 6
(19)1-23-1518 on 70 mm. Avastatud verekahtlased jäljed olid töödeldud keemilise preparaadiga „Tetravase“ nr 1 ja nr 2 eesmärgiga tõendada, et verekahtlased jäljed on verised jäljed. Võetud proovide puhul osutus test positiivseks, mis tähendab, et verekahtlased jäljed, mis on avastatud kõnniteel ja noa tera pinnal, on verejäljed. Noa tera peal avastatud verejälje pinnalt võeti DNA proov nr 1.
  1. (vt foto nr 15). Samuti sama noa käepideme keskmise osa pinnalt on võetud DNA proov nr 1.
  2. (vt foto nr 14). DNA proovid pakiti ettenähtud karpidesse. Pappkarpide peale on märgitud sündmuse aeg, koht ja proovi võtja nimi. DNA proovid on üleantud menetlejale. 2.
  3. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas DNA-ekspertiisiakt nr 22E-GE1213 (KoTo, tõendite köide, tl 33-40), mille kohaselt alljärgnevatelt loetletud proovidest (võisid sisaldada eeltesti alusel verd): - viies proov noalt (pakend nr 1; teralt; proov B230033); - proov noa tera peal avastatud verejälje pinnalt (pakend nr 1.2, proov B230034) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad R P DNA-profiiliga, kuid mitte Leonid Patlatenko DNA-profiiliga. R P DNA- profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) saadud DNA-profiil pärineb R P; 2) saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  4. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb R P, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Ekspertarvamuse punkti 2 kohaselt alljärgnevalt loetletud proovidest: - esimene proov noalt (pakend nr 1; käepidemelt; proov A230151); - kolmas proov noalt (pakend nr 1; käepidemelt; proov A230153); - proov noa käepideme pinnalt (pakend nr 1.1, proov A230155) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Leonid Patlatenkolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. R P DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Proovidest A230152 ja A230154 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Saadud DNA-segaprofiilides ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole need DNA-profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. 2.
  5. Prokuratuur esitas kohtule kannatanu R. P nõusoleku terviseandmete avaldamiseks ja kasutamiseks kriminaalmenetluses nr 22233001245 (KoTo, tõendite köide, tl 28). Selle nõusoleku kohaselt andis kannatanu oma nõusoleku Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning kõikidele meditsiiniasutustele ja tervishoiuteenuse osutajatele, et nemad teeksid kõigiti koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ja prokuratuuriga, avaldaksid Politsei- ja Piirivalveametile ja prokuratuurile nende nõudmisel ülal märgitud kriminaalmenetluses tema terviseandmeid, sh väljastaksid tutvumiseks talle tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud dokumente ja võimaldaksid küsitleda talle tervishoiuteenuse osutamisega seonduvate ja selle käigus selgunud asjaolude kohta tervishoiutöötajaid ja nende abipersonali. Samuti andis ta nõusoleku Politsei- ja Piirivalveametile ja prokuratuurile oma terviseandmete kasutamiseks kriminaalmenetluses vajalikus ulatuses, sh edastamiseks ekspertiisi läbiviimiseks pädevale eksperdile, ja kohtus, sh avalikul istungil tõendusmaterjalina kasutamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Ka kinnitas R. P, et on andnud nõusoleku vabatahtlikult ja sooviga omalt poolt kaasa aidata kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele. Ta saab aru ja nõustub, et käesoleva nõusoleku hilisem tagasivõtmine tema poolt ei anna alust juba kriminaalasja juurde võetud teabe kustutamiseks või kriminaalmenetluses kasutamise lõpetamiseks. 2.
  6. Käesolevas kriminaalasjas esitati kohtule mitmeid dokumentaalseid tõendeid, kust nähtub see, millised tagajärjed kaasnesid R. P terviseseisundile 24.12.2022 Narvas, Daumani 4 maja juures saadud noalöökidega, mille sooritajaks oli L. Patlatenko. Nii tuleneb isiku 7
(19)1-23-1518 kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 22E-IDI0078 (KoTo, tõendite köide, tl 29-32), et R. P on tekitatud rinnaõõnde mitteulatuv ning muid rindkere veresooni vigastav torke-lõikehaav rindkere vasakul poolel kaenla(aluses) piirkonnas ning torke-lõike- või lõikehaav parema tuhara alaosal. Kannatanul esinevad kehavigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning kestavad vähem kui neli nädalat. Eeltoodud ekspertiisiaktiga on kooskõlas SA Narva Haigla 28.12.2022 vastusega nõudekirjale nr 2-1.5/1517-1 (KoTo, tõendite köide, tl 21) saadetud dokumentaalsed tõendid. Nii saadeti vastuseks PPA Ida Prefektuuri nõudekirjale R P pöördumise kohta SA Narva Haiglasse 24.12.2022 SA Narva Haigla kiirabikaardi, patsiendikaardi ja arstipäeviku koopiad. 2.
  1. Tulenevalt Kiirabikaart90003217NARVA9320221224161938 (KoTo, tõendite köide, tl 22) oli sündmuskohaks A. Daumani tn 4, Narva ning teatatud kell 16:10 telefoni nr-lt XXX. Patsiendiks on R P, kellele on diagnoosiks pandud S41 Lahtine õla- ja õlavarrehaav. Trauma kell 15:
  2. Mehhanism torkevigastus; lõikevigastus. Piirkond ja iseloom on ära märgitud käsivasak õlavars) turse, verejooks, verevalum, haav. Veritsev haav kuni 2.0 sm l.axil vasak. Üld verekaotust umbes 300 ml. Anamneesis on ära märgitud lahtine haav
  3. axilaris vasak, väline verejooks. Sai löögi noaga õlavarre piirkonda vasakul. 2.
  4. Eeltoodud tõenditega haakub patsiendikaardil nr 22-0109101 (KoTo, tõendite köide, tl 2325) talletatu, mille kohaselt R. P saabus 24.12.2022 kell 16:38 kiirabiga. Triaaži kohaselt täna trauma noahaav rindkere p/k vasakul, kell 15.
  5. Anamneesi kohaselt kiirabi sõnul ca kl 15:55 sai noa hoobi vasaku kaenla alla. Saabudes haavast aktiivne verejooks, mis mehhaaniliselt haava komprimeerimisega õnnestus pidurdada. KT-uuringul: vasakul aksillaarsel torkehaav, mis rindkereõõnde ei ulatu. Vasakul rindkerepoolsel-aksillaarsel nahaaluskoes hematoom, selget ekstravasatsiooni ega arteri vigastust ei tähelda. Diagnoosid: X99.41 rünne terava esemega. Tänav ja maantee, puhke- ja vaba aja tegevus. S21.8 Rindkere muude osade lahtine haav. 2.
  6. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas SA Narva Haigla arstipäeviku väljavõte (KoTo, tõendite köide, tl 26-27), mille kohaselt on patsiendiks R. P. Patsient toodud EMOsse kiirabiga, kelle sõnul ca kl 15:55 sai noa hoobi vasakule aksillaarpiirkonda. Saabudes haavast aktiivne verejooks, mis mehhaaniliselt haava komprimeerimisega õnnestus pidurdada. Vaatlusel patsient raskes seisundis, teadvusel, kontaktne, igati orienteeritud. Nahk ja riided verega, nahk higine, kahvatu. Vasakul kaenlaaluses piirkonnas tugev side, mis on verega läbi imbunud. Side eemaldatud, visualiseerub lõikehaav pikkusega ca 1 cm, kust aktiivne venoosne (?) verejooks. Asetatud side, manuaalselt komprimeeritud, väline verejooks peatatud. Patsiendil kiire negatiivne dünaamika, teadvushäire, toodud operatsioonituppa, kuhu kutsutud ka valveanestesioloog. KT-uuringul: vasakul aksillaarsel torkehaav, mis rindkereõõnde ei ulatu. Vasakul rindkerepoolel-aksillaarsel nahaaluskoes hematoom, selget ekstravasatsiooni ega arteri vigastust ei tähelda. Lisaks samas pehmekoes vähene nahaaluskoe õhk-emfüseem. 25.12.2022 patsiendil esines haavast aktiivne verejooks, samas hemodünaamiliselt stabiilne. Komprimeerimisel verejooks peatub. Konsulteeritud TÜK-i valveveresoontekirurgiga, kes andis rekomandatsiooni teostada haava revisioon operatsioonitoas. 27.12.2022 kande kohaselt on veel leitud haav parema tuhara piirkonnas alaosas pikkusega kuni 1 cm, jooneline. 2.
  7. Seda, et süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud leidsid kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 51-56), mille kohaselt läbivaatusega tuvastati, et kahtlustataval Leonid Patlatenkol on sinikas vasaku silma all, marrastused – paremal põlvel. Vasakul küünarnukil ja paremal käeseljal. Samuti ka asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 58-65), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 24.12.2022 kahtlustatava kinnipidamisel protokolliga ära võetud 8
(19)1-23-1518 teksad, joped. 25.12.2022 tunnistaja Z. P ülekuulamise protokolliga ära võetud kannatanu jope, T- särk, kampsun. Kannatanu must Helly Hansen firma XL suuruses jope on kandmise jälgedega ning auguga (1
  1. cm)vasaku varruka juures kaenla alt (vt Foto nr 2, Foto nr 3). North Bend kampsun suuruses M. Kampsun on tagurpidi keeratud. Seest on nähtavad kulumisjäljed: valged plekid. Kampsunil on vasaku varruka juures kaenla alt auk (0,5
  2. mm)(vt Foto nr 4, Foto nr 5, Foto nr 6). Triibuline kannatanu valge ja sinine Cottonfield särk M suuruses. Särgil on auk vasaku varruka juures kaenla alt (0, 5 mm). Särk on kantud ja kulunud ning särgil on punased plekid, mis meenutavad verd (Vt Foto nr 7, Foto nr 8, Foto nr 9). Vaadeldavaks objektiks on ka kahtlustatava teksad ja jope (vt Foto nr 10). Tommy Hilfiger teksad 33/32 suuruses on kantud ja kulunud. Paremal ja vasakul põlve kohal on pruunid plekid. Teksade säärtel on kollased plekid (vt Foto nr 11, Foto nr 12, Foto nr 13). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 44-45) oli süüdistataval Leonid Patlatenkol kinnipidamisel hematoom vasaku silma all. Sinised vereplekkidega teksad ja must vereplekkidega jope. 2.24. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist leidnud see, et süüdistatav L. Patlatenko 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas A. Daumani tn 4 maja juures lõi R P noaga, mille tera pikkus oli u 7 cm üks kord tuhara piirkonda, tekitades torke-lõikehaava ja korduvalt rindkere suunas südame piirkonda. Eeltoodud löökidest tabaks üks ka kannatanut R. P, millega L. Patlatenko tekitas kannatanu R. P rinnaõõnde mitteulatuva ning muid rindkere veresooni vigastava torke-lõikehaava rindkere vasakule poolele kaenlaalusesse. Tõendamist leidis eeltoodud tõenditega ka see, et süüdistatava L. Patlatenko rünnaku kannatanu vastu lõpetas tunnistajate K. B ja A. M aktiivne ja kohene sekkumine. II Teo koosseisupärasus 2.25. Süüdistusakti kohaselt pani L. Patlatenko oma tahtlike tegudega toime teise inimese tapmise katse, s.o pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas Leonid Patlatenko 24.12.2022 lüües kannatanut korduvalt noaga Narvas A. Daumani tn 4 maja juures ja kahel korral ka tabades viimast nii tuhara piirkonda kui ka rindkerre vasakule poolele tegi seda tahtliku tapmise eesmärgil. 2.26. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eelnevast tulenevalt saab isikut süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-68-12, p 11) ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub. 2.27. Süüteokatse korral tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus suunatud. Subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 21), mitte ainult teo toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg. 9
(19)1-23-1518 2.
  1. Kriminaalkolleegium on välja toonud, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20). 2.
  8. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (§ 25 lg 2). Tapmiskatset on võimalik toime panna nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega (RKKK 3-1-1-128-06 p 6). Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05). 2.
  9. Kaudse tahtlusega tapmise piiritlemine teistest elu- ja tervisevastastest kuritegudest sõltub süüdlase käitumise objektiivsele (väline teopilt) ja subjektiivsele (sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Objektiivsete asjaolude alusel subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemine peab olema rangelt individualiseeritud kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-80-02 p 6.1; 3-1-1-128-06 p-d 6 ja 9). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKKK 3-1-1-128-06 p 7). 2.
  10. Kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas tuvastatud välise teopildi alusel saab rääkida justnimelt tapmistahtlusest, kuna süüdistatav lüües kannatanut mitmel korral noaga, mille tera pikkus oli u 7 cm mh piirkonda, kus üldteadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned oli teadlik sellest, et võib põhjustada enda eeltoodud käitumisega kannatanu surma ja möönis seda. Seega pani süüdistatav toime eluvastase kuriteo vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 2.
  11. Süüdistatav L. Patlatenko jäi kohtuistungil ütlusi andes selle juurde, et tahtlust tal kannatanut L. Patlatenkot tappa ei olnud. Tema sooviks oli kannatanut hirmutada. Nii on süüdistatav enda ütlustes välja toonud: „Ma ei tahtnud üldse midagi teha, tappa kohe kindlasti mitte, tahtsin lihtsalt teda hirmutada, aga nii juhtus“ (KoTo, tl 69). Kohtu hinnangul ei vasta eeltoodud osas süüdistatava ütlused tegelikkusele, arvestades eelpool tuvastamist leidnud süüdistatava poolt toime pandud teo välist pilti, kus nähtub see, et süüdistataval oli kaasas nuga, mille tera pikkus oli u 7 cm ning millega sooritas ta kannatanu rindkere suunas südame piirkonda mitmeid lööke, millest ka üks tabas kannatanu R. P. Seda, et süüdistatava poolt välja toodud hirmutamisversioon ei vasta tegelikkusele kinnitab ka see, et süüdistatav olles kannatanu peal ei loobunud käes olevast noast vabatahtlikult. Nii on kannatanu R. P välja toonud enda ütlustes: „Nad võtsid talt noa ära ja viskasid selle eemale ja tirisid ta eemale“ (KoTo, tl 43 pöördel). Ka tunnistaja K. B kinnitab eeltoodut tuues enda ütlustes välja: „Peale seda kui A ütles, et Lonjal on nuga, siis ma üritasin põlvega kätt pigistada niimoodi, et nuga välja kukuks. R lamas ja Ljonja oli tema peal“ (KoTo, tl 52 pöördel). Eeltoodud ütlused haakuvad tunnistaja A. M ütlustega (KoTo, tl 56): „Leonid istus R peal paremas käes oli tal nuga ja K karjus, et tal on nuga käes ja ma ütlesin talle, et ta peaks kapuutsist teda tõmbama, 10
(19)1-23-1518 et nuga kätte saada ja siis niimoodi see juhtuski. Ta tõmbas, saime noa kätte, peale seda nad tõusid püsti. See ei olnud kaua, see toimus 3 minuti jooksul kõik“. 2.
  1. Seda, et käesoleval juhul oli L. Patlatenko tahtlus suunatud just eluvastase kuriteo toimepanemisele kinnitavad ka tema enda ütlused, mille kohaselt on ta olnud Eesti tšempion judos (KoTo, tl 72 pöördel). Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul seda, et käesoleval juhul ei olnud süüdistatava eesmärgiks hirmutada kannatanut, sest sel juhul oleks võinud piirduda ka noalöögiga tuhara piirkonda või lihtsalt noaga ähvardamisega. Seega süüdistatava tahtlus oli suunatud tapmise toimepanemisele, arvestades tema teo välist pilti. Kannatanu hirmutamiseks oleks piisanud ka äkilisest judos kasutatavast viskamisvõttest, sest tegemist oli kannatanu ütluste kohaselt tema jaoks ootamatu kohtumisega (KoTo, tl 43- 43 pöördel). Süüdistatav L. Patlatenko ütluste kohaselt oli ka tema jaoks sündmuskohal kannatanuga 24.12.2022 kohtumine juhuslik, kuna ta on enda ütlustes välja toonud seoses sellega, mis asjaoludel ta sattus sinna Daumani tänavale: „Ei tea, ei mäleta, võib-olla läksin jalutama“ (KoTo, tl 70 pöördel). Kohtu hinnangul ei vasta süüdistatava eeltoodud ütlused tegelikkusele, kuna kohtul tuleb hinnata tema ütlusi ka elulise usutavuse aspektist. Ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-109-15 on sedastatud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (3-1-1-74-05, p 15 ja 3-1-1-61-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (3-1-1-89-12, p 14). 2.
  2. Kohtulikul uurimisel leidis nii süüdistatava enda, kannatanu R. P kui ka tunnistaja K. B ütlustega tõendamist see, et juba 23.12.2022 õhtul oli L. Patlatenkol telefoni teel konflikt R. P. Nii selgus kohtulikul uurimisel, et süüdistataval olid tekkinud tunnistaja K. B vastu soojad tunded ning ta soovis suhtlemist jätkata. Eeltoodud soov aga ei haakunud tunnistaja K. B sooviga, kuna viimane soovis jõulupühad veeta hoopis R. P. Seega oli kujunenud n-ö armukolmnurk, milles kõige trööstitumas olukorras oli süüdistatav, keda tõrjuti ning kes oli vahetult ka enne 24.12.2022 sündmusi kannatanuga telefonivestluses olles saanud kuulda enda suhtes ebatsensuurset sõimu. Seega on kohtu hinnangul kujunenud olukorda arvestades põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav ei jäänud tegevusetuks. Nimetatut tõendab asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 16-20) kajastuv, mille kohaselt kl 15:56:40 kaamera paremas ülemises nurgas on nähtav mees mustas jopes (edaspidi Kahtlustatav), ta kõnnib edasi-tagasi ühe koha peal. Arvestades seda, et süüdistatav elab XXX ning ta peeti kinni Võidu 12, Narva (KoTo, tõendite köide, tl 44-50), siis ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et jõululaupäeval sattus süüdistatav täiesti juhuslikult kannatanu R. P elukoha juurde ühes taskunoaga, mille kaasasoleku kohta puudus süüdistataval ka mõistlik ja eluliselt usutav selgitus. Nii on süüdistatav enda ütlustes välja toonud, et kannab nuga tihti kaasas, et midagi lõigata. Ükskõik mida, tal ei ole esihambaid, šašlõkki või õuna näiteks (KoTo, tl 70 pöördel-71). Eeltoodu tegelikkusele vastavust võiks jaatada siis kui tegemist oleks suvise ajaga ning süüdistatav ei asuks magalarajoonis. Üldteada on see, et grillimise kõrghooaeg on hoopis suvine aeg, mil üldjuhul on ka kõigis suvilates olemas erinevad terariistad toidu valmistamiseks. Kuna süüdistatav L. Patlatenko täidab ka töökohustusi juba pikemat aega hoopis Soome Vabariigis, siis ei ole eluliselt usutav ka see, et taskunuga oli tal kaasas seoses sellega, et seda oli vaja tööjuures ning ta unustas selle ära panna. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul seega põhjendatud asuda seisukohale, et L. Patlatenko viibimises A. Daumani 4c, Narva maja juures nagu ka selles, et tal oli kaasas nuga, mille ta võttis vahetult enne taskust välja ja pani paremasse varrukasse enne kannatanu ründamist, ei ole midagi juhuslikku, mida kinnitab ka tema käitumine sündmuskoha lähedal, s.o edasi-tagasi kõndimine ning liikumise alustamine peale kannatanu ja tema kaaslaste saabumist vaatevälja. Üldteada on see, et talvisel ajal ei pruugi olla kõige kergem seoses talveriiete kandmisega isiku kindlakstegemine. Seetõttu kohtu hinnangul esimene vestlus tunnistaja A. M oligi seetõttu, et süüdistatav L. Patlatenko ei soovinud eksida rünnatavas isikus. Nii on ka tunnistaja A. M enda ütlustes välja toonud: „R 11
(19)1-23-1518 oleme peaaegu ühepikkused, seda enam, et oli talv, oli külm kapuutsides“ (KoTo, tl 57 pöördel). Seda, et süüdistatav ei sattunud juhuslikult kannatanu elukoha lähedale kinnitavad ka kannatanu R. P ütlused, mille kohaselt on ta vastanud küsimusele, kas see oli juhuslik kohtumine või ootas L. Patlatenko teid, et süüdistatav ootas (KoTo, tl 45 pöördel). Kohtu hinnangul polnud süüdistataval L. Patlatenkol võimatu lühikese ajaga välja selgitada, kus kannatanu elab. Seda seetõttu, et ka kannatanu R. P kinnitas kohtuistungil, et kasutab sotsiaalmeedia platvorme (KoTo, tl 46), mis võis hõlbustada eeltoodut. Samuti ei saa välistada seda, et süüdistataval L. Patlatenkol hõlbustas kannatanu R. P elukoha väljaselgitamist see, et neil on nende ütluste kohaselt ühiseid tuttavaid. 2.
  1. Seda, et eelmise aasta jõululaupäeval toimunud kohtumine ei olnud juhuslik kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused. Nii on ta enda ütlustes välja toonud, et rahunemiseks on tal vaja rohkem kui kaks päeva. Tema ütluste kohaselt: „See oli ju järgmisel päeval, ei olnud ju möödas paari päeva, ma arvan, et hiljem oleks see konflikt rahulikult lahendatud“ (KoTo, tl 70 pöördel). Välistatud ei ole ka see, et süüdistatava eeltoodud tegevust kannustas tagant enne 24.12.2022 kell 15.56 tarvitatud alkohol. Nii on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (KoTo, tõendite köide, tl 57), mis on koostatud 24.12.2022 Narvas, Vahtra 3 tõendatud see, et Leonid Patlatenkol esines ka alkoholijoove. Nimetatud protokolli kohaselt kasutades 23.12.2022 kell 16:55 indikaatorvahendit Alcoquant nr A418766 oli indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 0, 31 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne ning selle protokolli on allkirjastanud ka kontrollile allutatud isik, s.o L. Patlatenko. Arvestades L. Patlatenko kinnipidamise aega ning protokolli koostamise aega on kohtu hinnangul eeltoodud protokollis inimlik eksimus ning indikaatorvahendit kasutati 24.12.2022 kell 16:
  2. 2.
  3. Seda, et süüdistatava L. Patlatenko tahtlus kuriteo toimepanemisel oli suunatud kannatanult elu võtmisele tõendavad ka tunnistaja J. T järgnevad ütlused selles osas, mida süüdistatav L. Patlatenko rääkis talle vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Nii on tunnistaja küsimusele, millest nad rääkisid vastanud: „ Küsitlesin teda ja küsisin, mis toimus ja seletas, et tal oli väike konflikt R ja R ütles, et ta tapab teda ära, aga Leonid ütles mulle, et ta jõudis enne seda teha“ (KoTo, tl 59). Tegemist on tõendiga kohtu hinnangul

§ 66

lg 21p 3 mõttes, kuna nendes ütlustes on süüdistatav kuriteo toimepanemise omaksvõtnud ning see on ilmselgelt vastuolus tema huvidega. Eeltooduga haakuvad ka süüdistava kohtuistungil antud ütlused: „Mul tuli vist R jutt meelde. Vist ütlesin, et see on solvangute eest täitsa alguses“(KoTo, tl 69). Seda, et hirmutamiseks polnud vaja nuga kaasata kinnitavad ka süüdistatava L. Patlatenko enda ütlused selle kohta, kuidas ta hindab enda hakkama saamist kannatanuga. Nii on ta välja toonud: „Normaalselt hindan ennast, ma oleks saanud enda eest seista, kui oleks vaja. Asi ongi, et ma ei teadnud, ma ei tea, mida ta oleks edasi teinud, sel hetkel ma arvasin, et ta kujutab endast ohtu “ (KoTo, 70). Seoses küsimusega, miks ta noa välja võttis on süüdistatav vastanud: „Ma ei mäleta, ma ei tea, mul ei olnud seda üldse vaja, et hakkama saada (KoTo, tl 71 pöördel). Kohtu hinnangul kinnitavad ka tunnistaja K. B ütlused, kes tajus ise vahetult sündmuskohal toimuvat, et välistatud ei olnud see, et kannatanult oleks võidud elu võtta. Nii on tunnistaja välja toonud seoses küsimusega, mis oleks võinud juhtuda, kui nad ei oleks sekkunud: „Ma ei tea, oleks kindlasti midagi halba juhtunud, ma ei tea mis oleks toimunud, ma tegin küll ja läks hästi, aga ma ei tea, mis oleks toimunud“ (KoTo, tl 53). 2.37. Kokkuvõtvalt leidis kohtu hinnangul kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et L. Patlatenko lüües korduvalt noaga kannatanu R. P elutähtsate organite piirkonda teadis, et võib niimoodi R. P surma põhjustada ja möönis seda, st tegutses vähemalt otsese tahtlusega R. P surma põhjustamise suhtes. Nimetatut kinnitavad ka kannatanu R. P ütlused selle kohta, millega lõppes eelmisel päeval, s.o 23.12.2022 toimunud telefonivestlus tema ja süüdistatava vahel. Nii tuleneb kannatanu ütlustest: „Ta ütles ma leian su üles ja sul on siis lõpp“ (KoTo, tl 45). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust üheselt, et süüdistatav teatas kannatanule, et kohtudes on kannatanul oodata kõige hullemat, s.o tema ära tapmist. Seda, et 12

(19)1-23-1518 24.12.2022 toimunu on 23.12.2022 toimunud telefonivestlusega süüdistatava ja kannatanu vahel põhjuslikus seoses kinnitavad ka kannatanu R. P ütlused selles osas, mida süüdistatav sündmuskohal ütles. Kannatanu ütluste kohaselt ütles süüdistatav talle: „See on sulle selle eest, et ma saatsin teda telefoni teel“(KoTo, tl 44 pöördel). Seda, et süüdistatava tahtlus oli suunatud surma põhjustamisele kinnitavad ka kannatanu R. P ütlused, mille kohaselt olid noalöögid teostatud jõuliselt. Noatera läks talle sisse käepidemeni, aga tuharasse natuke (KoTo, tl 46 pöördel). 2.
  1. Kuna kannatanu L. Patlatenko surm ei saabunud tänu tunnistajate K. B ja A. M kohesele aktiivsele vastutegevusele ja hiljem kiiresti kiirabi väljakutsumisele, mida tõendab asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 16-19) kajastuv ning ka eeltoodud isikuliste tõendiallikate usaldusväärsed sellekohased ütlused, siis jäi L. Patlatenko poolt toime pandud kuritegu katsestaadiumi mitte temast tulenevalt põhjusel ning tema poolt toime pandud kuritegu tuleb seetõttu kvalifitseerida KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi. 2.
  2. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ka puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud ning L. Patlatenko on süüvõimeline. 2.
  3. Kokkuvõttes on tuvastatud süüdistatava käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antud hinnangust kogumis see, et L. Patlatenko pani toime KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil. III Süüdistatavale mõistetav karistus 2.
  4. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. mai
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  7. veebruari
  8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). Pärast süü suuruse ja sellele vastava karistuse kindlaks määramist korrigeerib kohus seega seda eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. Karistuse mõistmise selles staadiumis hinnatakse eripreventsiooni vaatepunktist, kas arvestades süüdistatava isikut (näiteks tema karistustundlikkust või tuvastatud asjaolude põhjal tehtud prognoosi tema edasise käitumise suhtes), on vajadus teosüü suurusele vastavat karistust karmistada või leevendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli
  10. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-227 p 12). Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKK 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 10; 20.03.2017, 3-1-1-617, p 18). 2.
  11. Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik 13

(19)1-23-1518 lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 2.
  3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 2.
  4. KarS § 113 näeb karistusena ette üksnes vangistuse kuus kuni viisteist aastat. KarS § 25 lgst 6 tulenevalt võib kohus katse staadiumisse jäänud teo korral rakendada §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. 2.
  5. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on katsestaadiumisse jäänud süüteo korral karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Määravad on ka konkreetse süüteo tehiolud, s.o katsestaadiumisse jäänud teo üldine ohtlikkus, nt kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) jne (RKKK nr 3-1-1-70-16, p 14). 2.
  6. L. Patlatenko on karistusregistri andmete kohaselt varasemalt kriminaalkorras karistamata (KoTo, tõendite köide, tl 79). Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 ps 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Nii on süüdistatav kohtuistungil vastanud küsimusele, kas ta kahetseb juhtunut: „Kahetsen ja palun vabandust“. Arvestades süüdistatava poolt kohtuistungil kannatanult silmast silma vabanduse palumist ei ole kohtul alust kahelda kahetsuse puhtsüdamlikkuses, sest ka tsiviilhagi võttis süüdistatav õigeks. Karistust raskendavad asjaolud vastavalt KarS §-le 58 puuduvad. 2.
  7. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et põhjendatud ei ole rakendada KarS §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. Samas on põhjendatud mõista L. Patlatenkole toimepandud kuriteo eest silmas pidades süü suurust, mille hindamisel arvestab kohus nii kannatanule tekitatud kehavigastusi ja ka seda, et tegu jäi katsestaadiumi seoses tunnistajate k. B ja A. M kohese ja aktiivse vastutegevusega, karistus alammääras, sest ka ei eri- ega ka üldpreventiivsetel kaalutlustel pole põhjendatud mõista karmimat karistust. Seega peab kohus põhjendatuks karistada L. Patlatenkot 6 aasta pikkuse vangistusega. Sellekohase otsustuse tegemisel arvestas kohus seda, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu jäi katsestaadiumi, mis vähendab teo ebaõigussisu. Hinnates süüdistatava süü suurust arvestas kohus ka seda, et kannatanu elu ohus ei olnud ja talle püsivaid tervisekahjustusi ei tekitatud ning süüdistatav ei pannud ka talle inkrimineeritavat kuritegu kindlalt toime tahtluse kõige intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Süüdistatava süü suurust hinnates arvestab kohus ka seda, et kannatanu R. P ütluste kohaselt 14
(19)1-23-1518 oli ta haiglas nädala ja pärast kodus ravil (KoTo, tl 44). Seda, et toimunuga kaasnesid negatiivsed tagajärjed kannatanule kinnitavad ka tunnistaja K. B ütlused, mille kohaselt oli kannatanul halb seisund, ta tundis ennast halvasti, palju verd kaotas, väga kahvatu näost. See sündmus on kannatanule mõjunud, kuna kannatanu on nii palju närvitsenud ja tervisekahjustused. See oli suur stress (KoTo, tl 53 pöördel). Süüdistatava süü suurust vähendavana ei saa täielikult arvestamata jätta ka seda, et tema suhtes kasutas kannatanu R. P telefonivestluses taunimisväärset kõnemaneeri, mille kasutamine ei ole sünnis. 2.
  1. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Seega mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul mingeid selliseid erandlikke süüteo toimepanemise asjaolusid ja sellist süüdlast, kelle puhul on põhjendatud karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. 2.
  2. Tingimusliku karistusest vabastamise välistab ka karistusseadustiku süstemaatiline tõlgendamine, millest järeldub, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda ka põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt ei saa, kooskõlas KarS § 73 lg-s 3 sätestatuga, enam kui viieks aastaks vangistatute puhul karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldse kõne alla tulla. Arvestades aga KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni viieks aastaks. Eeltoodud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 20.02.2007 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06 p-s
  3. Seega ei oma ka karistuse mõistmisel õiguslikku tähendust M OÜ poolt väljastatud garantiikiri (KoTo, tõendite köide, tl 92-93), mille kohaselt on eeltoodud äriühing andnud garantii selle kohta, et süüdistatavale L. Patlatenkole on tagatud töökoha olemasolu juhul kui avaneb võimalus temaga taas tööleping sõlmida. 2.
  4. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 24.12.2022, mil nähtuvalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist peeti L. Patlatenko kinni (KoTo, tõendite köide, tl 44-50). IV Kohtu seisukoht süüdistatavale kohaldatud tõkendi osas 2.51.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. 15

(19)1-23-1518 2.
  1. Nähtuvalt Viru Maakohtu 26.12.2022 määrusest (KoTo, tõendite toimik, tl 67-74) kohus otsustas prokuratuuri taotluse rahuldada ja vahistada kahtlustatava L. Patlatenko kaheks kuuks. Selle määruse kohaselt vahistamistähtaja algust loeti L. Patlatenko kinnipidamisest, s.o alates 24.12.
  2. Viru Maakohtu 22.02.2023 määrusega (KoTo, tõendite toimik, tl 75-78) otsustas kohus Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse rahuldada ning pikendas kahtlustatava L. Patlatenko vahi all pidamise tähtaega kuni 24.03.
  3. 2.
  4. Kohus leiab, et arvestades L. Patlatenkole mõistetud pikaajalist vangistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning pärast seda tõkend vahistamine tühistada. V Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 2.
  5. Riigikohus on
  6. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (

§ 126

). 2.55.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 24.12.2022 Narvas A. Daumani 4 maja juures sündmuskohalt leitud asitõend – nuga (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH22040 – KoTo, tõendite köide, tl 15), kannatanu kampsun ja T-särk ja Leonid Patlatenko läbivaatusel sõrmeküüne alt võetud kaapeproovid (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH21992 -KoTo, tõendite köide, tl 67), mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

2.56.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kannatanu R. P jope ja süüdistatava L. Patlatenko jope ja teksad (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH21992 -KoTo, tõendite köide, tl 67), mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasja materjalide juures

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel riideesemete omanikele R.

P ning L. Patlatenkole . 2.57. Kohus leiab, et 1 DVD-R plaat on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist on andmekandjaga nagu on andmekandjateks ka kriminaaltoimikus olevad paberilehed. Seega tuleb nendega toimida samamoodi nagu paberlehtedega, jättes need kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele. VI Kohtu seisukoht kannatanu R P tsiviilhagi osas 2.58. Kannatanu R. P esitas 06.03.2023 selles kriminaalasjas tsiviilhagi, kus palus kohtul tema kasuks süüdlaselt välja mõista 2160 eurot, s.o 2000 eurot mittevaralise kahju katteks ja 160 eurot varalise kahju katteks. Kohtulikul uurimisel vähendas kannatanu R. P tsiviilhagi nõuet varalise kahju osas, kuna soovib jopet tagasi ning palub talle välja mõista seoses jopega 20 eurot selle parandamiseks. Seega esitas kannatanu R. P tsiviilhagi 2080 euro väljamõistmiseks. 16

(19)1-23-1518 2.59. Tulenevalt

§ 38

lg 1 p-st 3 on kannatanul kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07, p 47;
  3. jaanuari
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07, p 32 ja
  5. mai
  6. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-09, p 9). Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-d 338 ja 363 -, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse erisustega. 2.
  7. Kohtulikul uurimisel võttis nii süüdistatav R. P kui ka tema lepinguline kaitsja S. Erro tsiviilhagi õigeks (KoTo, tl 42 pöördel). Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsus asjas nr 3-2-1-100-16, p 12 ja
  10. aprilli
  11. a otsus asjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Selline avaldus on kohtule TsMS §-s 440 ette nähtud erandeid arvestades siduv (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. jaanuari
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 19). TsMS § 440 lg 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei esine eeltoodud erandeid, mil kohus ei ole seotud tsiviilhagi õigeksvõtuga.

§ 381

lg 6 kohaselt käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. 2.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kannatanu R. P tsiviilhagi ja mõistab L. Patlatenkolt välja kannatanu R. P kasuks 2080 eurot, millest varalise kahju katteks 80 eurot ja mittevaralise kahju katteks 2000 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu R. P arveldusarvele nr XXX. VII Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 2.
  2. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab

§ 180lg 1 alusel põhjendatuks L.

Patlatenkolt välja mõista kõik menetluskulud, v.a sõrmejäljeekspertiisi maksumuse 663 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 82). 2.63. Tulenevalt Riigikohtu 18.12.2013 otsuse p-st 6 kriminaalasjas nr 3-1-1-121-13 on ekspertiisi kulu

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Käesoleval juhul ekspertiisiks esitatud noalt naha papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud (KoTo, tõendite köide, tl 42) ning seega ei oma sõrmejäljeekspertiis nr 22E-SS0060 käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Seetõttu tuleb jätta selle ekspertiisi tegemise kulu Eesti Vabariigi kanda. 17

(19)1-23-1518 2.64. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4) ja ekspertiisitasud (

§ 175lg 1 p 3).

2.65.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 2.66.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub L. Patlatenkolt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1812, 50 eurot, milline summa vastab 2, 5 kuupalga alammäärale, kuna

  1. a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 725 eurot. 2.
  2. L. Patlatenkole riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 290, 16 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 83-91). 2.
  3. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tõendina vastu võtnud lisaks sõrmejäljeekspertiisi aktile veel kaks ekspertiisiakti: DNA-ekspertiisi akt nr 22E-GE1213, mille maksumus on õiendi kohaselt 912 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 80) ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 22E-IDI0078, mille maksumus õiendi kohaselt on 84 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 81). Mõlemad ekspertiisiaktid omavad tõenduslikku tähendust käesolevas kriminaalasjas. 2.
  4. Kohtuekspertiisiseaduse (edaspidi KES) § 274 p 2 kohaselt isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi haiglas, vanglas või kinnipidamiskohas hinnaks on 84 eurot. Kohtul puudub alus kahelda selles, et käesoleval juhul on tegemist keeruka kohtuarstliku ekspertiisiga ja seetõttu peab kohus eeltoodud õiendis kajastatud ekspertiisimaksumust põhjendatuks. 2.
  5. KES § 273 DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Riigikohtu 07.12.2012 otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12 punkti 6.2 kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Nähtuvalt eeltoodud õiendist on analüüsiobjekte 16 ning seega on põhjendatult ekspertiisi maksumuseks 912 eurot (16x57). 2.
  6. Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav L. Patlatenkolt välja kokku 3098, 66 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 1812, 50 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 1286, 16 eurot. 2.
  7. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 2.73. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tulenevalt

§ 180

lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda, arvestades L. Patlatenko varalist seisundit ja resotsialseerumisväljavaateid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada ka toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, sest sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud 18

(19)1-23-1518 ei ole, mis annaksid aluse jaatada L. Patlatenko äärmiselt kehva majanduslikku olukorda. Ka ei toonud kaitsja ega süüdistatav kohtuliku uurimise ajal välja ühtegi sellist aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumise. Arvestades seda, et süüdistatav pani toime tahtliku esimese astme isikuvastase vägivallakuriteo ja teda pole varasemalt karistatud, siis ei aita kohtu hinnangul ka menetluskulude osaline riigi kanda jätmine kaasa tema resotsialiseerumisele. Seda seetõttu, et kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena ei selgunud see, et L. Patlatenko varalise seisundi ja kriminaalkorras karistatava tegevuse vahel esineks mingi seos. 2.
  1. Samas arvestades välja mõistetavate menetluskulude kogusuurust ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus kinnipidamisasutuses, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.
  2. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 311-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Eevi Paasmäe Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.