lg.1 järgi tingimisi vangistus 3 aastat katseaeg 3 aastat, millest kandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust; 17.03.2011.a. Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi vangistusega 4 kuud, mida suurendati 09.12.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuu 28 päeva võrra, liitkaristus 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust alates 17.03.2011.a.; 05.05.2011.a. Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi vangistusega 4 aastat, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati Viru Maakohtu 17.03.2011.a. otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 3 kuud 28 päeva võrra, liitkaristuseks mõistetud 5 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, mida kannab alates 17.03.2011.a. Käesolevas asjas vahistatud, viibib vahi all alates 25.08.2010.a. A.T , ik XXX, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.XXX, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud üheksa korda ja viimati 27.10.2004.a. Ida-Virumaa Maakohtu otsusega KarS § 200 lg.1 järgi vangistus 2 aastat tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 24.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,7- § 25 lg.2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 13 päeva; 14.08.2008.a.
lg.1 järgi rahalise karistusega 4050 krooni; 19.03.2009.a.
lg.2 p.9 - § 25 lg.2 järgi vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga 410 tundi tähtajaga 1 aasta Käesolevas asjas vahistatud, viibib vahi all alates 25.08.2010.a. Süüdistus Sergei Martõštšenko’t süüdistatakse selles, et tema, varem röövimise toimepannud isikuna, taas, 25.augustil 2010.a kella 09.30 ajal, viibides Lubja trammipeatuses Tallinna linnas koos A.T-ga ja omades võõra vallasasja äravõtmise tahtlust, aga nimelt sülearvuti, kasutades vägivalda kannatanu MLsuhtes, aga nimelt sel hetkel, kui kannatanu sisenes trammi, jõuga, põhjustades füüsilist valu, rebisid temal käest koti maksumusega 200 krooni, milles oli sülearvuti maksumusega 8000 krooni, pärast mida jooksid minema, omandades kannatanule kuuluva sülearvuti HP kogumaksumusega 8200 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega Sergei Martõštšenko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, varem röövimise toimepannud isikuna, isikute grupis, s.o. pani toime KarS § 200 lg.2 p.4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.T ’it süüdistatakse selles, et tema, varem röövimise toime pannud isikuna, taas, 25.augustil 2010.a kella 09.30 ajal, viibides Lubja trammipeatuses Tallinna linnas koos Sergei Martõštšenkoga ja omades võõra vallasasja äravõtmise tahtlust, aga nimelt sülearvuti, kasutades vägivalda kannatanu ML suhtes, aga nimelt sel hetkel, kui kannatanu sisenes trammi, jõuga, põhjustades füüsilist valu, rebisid temal käest koti maksumusega 200 krooni, milles oli sülearvuti maksumusega 8000 krooni, pärast mida jooksid minema, omandades kannatanule kuuluva sülearvuti HP kogumaksumusega 8200 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega A.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, varem röövimise toimepannud isikuna, isikute grupis, s.o. pani toime KarS § 200 lg.2 p.4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör loobus Martõštšenko süüdistamisest KarS § 199 lg.2 p.4 – 25 lg.2 järgi. S.Martõštšenkot süüdistati veel KarS § 25 lg.2 - § 199 lg.2 p.4 järgi selles, et viibides 22.08.2010.a. kella 16.00 paiku Tallinnas, Lastekodu 46 asuvas Tallinna Autobussijaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis AS’i GOBus Haapsalu-Tallinn liinibussist bussijuhi istme juurest kassakarbist sularaha 4000 krooni, millega väljus bussist, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti teiste bussijuhtide poolt kinni ja sularaha 4000 krooni tagastati omanikule. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad ennast süüdi osaliselt. S.Martõštšenko seletas, et sellel päeval oli tal vaja leida raha Pallasti tn.33 majas üüritud toa üüri maksmiseks. Nad koos A.T-ga otsisid varastamise võimalust, kuid kannatanut ei jälginud. Majaka tänaval nad nägid kannatanul sülearvutit kotis, kuid loobusid selle võtmisest. Lubja trammipeatusesse nad jõudsid enne kannatanut. Kui viimane hakkas trammi sisenema ja tõstis kohvrit, jäi kannatanu sülearvuti kott trammist väljapoole ning tema käed automaatselt võtsid koti sülearvutiga, ta ei tõmmanud kotti tugevalt, seda oli lihtne ära võtta ajal, kui kannatanu trammi sisenes. Ta jooksis minema, kannatanuga kaasas olnud teine naine jooksis neile järgi. Vahepael joostes andis sülearvuti A.T kätte. Hetk hiljem pidas neid kinni politsei. A.T seletas, et läks Martõštšenkoga kaasa ilma eesmärgita ja kavatses bussiga IdaVirumaale koju sõita. Nad vaatasid küll kannatanu sülearvuti poole, kuid ei kavatsenud seda võtta. Trammipeatuses seisis ta klaasseina taga, kui Martõštšenko võttis kannatanul käest koti ja hakkas jooksma. Ta jooksis ka minema, kuid teises suunas, tankla juures said nad Martõštšenkoga kokku, viimane andis talle koti hoida. Ta viskas koti minema, sülearvuti aga keeras tal seljas olnud punase fliisjaki sisse ja nad jooksid edasi. Kui politsei nad kinni pidas, oli sülearvuti tal käes. Ütluste olustikuga seostamisel ta näitas ette koha, kuhu viskas sülearvuti koti. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu ML seletas, et nad koos emaga tulid Lõuna-Eestist Tallinnasse bussiga ning liikusid trammipeatuse suunas, kaasas kohvrid, temal õlal veel käekott ja käes kott sülearvutiga. Nad märkasid kahte noormeest, kes neid kogu tee jälgisid, kuid teadvustasid endale seda, et jälitati alles pärast juhtunut. Trammipeatuses hakkas ta trammi sisenema, tõstis kohvri trammi, kus oli juba ema, sel hetkel käsi ja kott sülearvutiga jäi trammist välja. Ta tundis alguses trügimist, siis rebiti tal sülearvuti kott käest ära nii, et ta tundis sõrmedes valu. Ta oli juba trammis sees, kuid jõudis sel hetkel emale öelda ning ema hüppas trammist maha ja hakkas noormeestele järgi jooksma. Kuna kohvrid jäid trammi, sõitis ta paar peatust edasi ja siis väljus trammist. Vahepeal helistas politseisse ja emale. Sülearvuti koos kotiga sai politseis kätte paari päeva pärast. Politseis tundis noormehed ära. Tunnistaja Helen L seletas, et ta aitas tütrel Tallinnasse kolida seoses õppima asumisega. Nad liikusid trammipeatuse suunas ning märkasid neid jälgivaid noormehi. Tema oli juba trammis, kui tütar trammi sisenedes karjus talle ”arvuti”, ta väljus trammist ja hakkas järgi jooksma noormeestele, kes koti ära võtsid. Noormehed jooksid üksteise järel, vahepeal ta helistas ja siis jooksis mäest üles tänava ja maja numbrit (Lasnamäe 6) vaatama, et politseile asukoht teatada. Mõne aja pärast sõitis tema juurde politseiauto ja võttis ta peale. Ta ei teadnud, et samas autos olid need samad noormehed kinni võetud. Tütre käsi valutas randmest. Politseis tundis noormehed ära. Tunnistaja Mihhail Sergejev (politseiametnik) kinnitas kohtus, et saanud väljakutse röövlite kirjeldusega, sõitis patrull Lasnamäelt kesklinna suunas mööda Laagna teed ning nähes kahte jooksvat noormeest, kes vastasid kirjeldusele, pidas nad kinni. Sülearvuti oli A.T kaenla alla ilma kotita keeratuna punase fliisjaki sisse. Kahtlustatavad ja kannatanu toimetati politseiosakonda. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Faktilised asjaolud on järgmised: varem korduvalt kohtulikult karistatud süüdistatavad (kes ei eita oma narkosõltuvust) hommikusel ajal väljusid Majaka tänava läheduses üüritud toast eesmärgil raha leida. Süüdistatavad eitavad, et oleks kannatanut jälitanud, kuid nähes Majaka tänaval naisterahval sülearvutit, liikusid nad kannatanuga samas suunas, jõudes trammipeatusesse kannatanust varem. Järgnes koti äratõmbamine, mida Martõštšenko seletab kui automaatset liigutust. A.T püüab ennast õigustada sellega, et seisis peatuse klaasseina taga ja jooksis teises suunas. Kohtul puudub vähemgi alus kahelda tunnistaja H.L ütlustes, kes kinnitas, et süüdistatavad jooksid üksteise järel, tänu millele nad mõlemad politsei poolt kinni peeti. Tunnistaja ütlustega on süüdistavate ennastõigustavad väited ümber lükatud. Naeruväärne on A.T väide, et nad said juhuslikult kokku Laagna tee alguses asuvas tanklas. Koostegutsemise mittejuhuslikkust näitas ja järgnev käitumine: A.T võttis sülearvuti enda kätte, võttis sülearvuti kotist välja, viskas koti minema, keeras arvuti jaki sisse ning nad jätkasid jooksmist kuni kinnipidamiseni politsei poolt Laagna teel. Kirjeldatud tegevus näitab, et süüdistatavad tegutsesid koos ja ühisel eesmärgil. Koti äratõmbamisega tegeles üks isik, ei olegi mõeldav, et kaks isikut korraga ühte kotti tõmbavad. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneval kokkuleppel kui ka mitteeelneva – vahetu kokkuleppe alusel, kui täideviijad asuvalt vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsed tunnused. A.T teopanus oli oluline ja piisav selleks, et lugeda teda kaastäideviijaks. S.Martõštšenko kannab juba karistust ja tegu oli toimepandud katseajal, sellega on põhjendatav tema soov võtta vastutus toimepandu eest ainult enda peale. Valu tundmine või mittetundmine on subjektiivne nähtus. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sülearvuti koti rebimisel ta tundis valu sõrmedes, see on eluliselt usutav. Võõra asja äravõtmine võib alata vargusega, kuid vägivalla (füüsilise ja psüühilise) kasutamisega üle kasvada röövimiseks. Ilma füüsilist jõudu kasutamata ei oleks süüdistatav kotti enda kätte saanud: ML vastupanu (ta hoidis kotti kõvasti kinni) mahasurumise tõttu kasvas vargus üle röövimiseks. Seega tegu – vägivallaga toimepandud võõra vara äravõtmine on aset leidnud, selle panid toime süüdistatavad. Tegu sisaldab KarS § 200 lg.2 p.4,7 koosseisu, sest mõlemad süüdistatavad on isikud, kes on varem toime pannud röövimise ja tegu on toimepandud grupis. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Sülearvuti ja kott on kannatanule tagastatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole, süüdistatavad ei ole puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud. Kohus leiab, et süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud karistusmäär A.T’ile ja Martõštšenko’le taotletud liitkaristuse määr, sest tegemist on esimese astme kuriteoga ja ta pani uue raske kuriteo toime katseaja kestel. Martõštšenkole liitkaristuse mõistmisel tuleb osaliselt suurendada Viru Maakohtu 05.05.2011.a. jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistust. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Sergei Martõštšenko KarS § 200 lg.2 p.4,7 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) aastat. KarS § 65 lg.1 kohaselt osaliselt suurendada mõistetavat karistust 05.05.2011.a. Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks Sergei Martõštšenko’le vangistus 7 (seitse) aastat. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata eelvangistus karistusaja hulka, tõkend – vahistamine - jätta muutmata ning karistusaja alguseks on 25.08.2010.a. Süüdi tunnistada A.T KarS § 200 lg.2 p.4,7 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 (viis) aastat. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata eelvangistus karistusaja hulka, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistusaja alguseks lugeda 25.08.2010.a. Välja mõista Sergei Martõštšenko’lt riigieelarve tuludesse sundraha 695,05 (kuussada üheksakümmend viis koma null viis) eurot ja kaitsjatasu 524,07 eurot. Välja mõista A.T ’ilt riigieelarve tuludesse sundraha 695,05 (kuussada üheksakümmend viis koma null viis) eurot ja kaitsjatasu 805,35 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-10-13357, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 11.oktoobril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: Rahvakohtunikud: /allkirjad/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.