Obsah (6)

§ 29§ 22§ 150§ 23§ 65§ 81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8833 Tsiviilasi Põlva valla (Põlva Vallavalitsuse kaudu

) § 22 lg 7 ja § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva vald (Põlva Vallavalitsuse kaudu; avaldaja) esitas
2. juunil 2023 Tartu Maakohtule avalduse M. F. (võlgnik) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei piisa pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks. Pärandvara inventuuri kohaselt kuulub pärandvarasse raha 416 eurot 60 senti ja pensioniosakud väärtusega 44 eurot 62 senti (kokku 461 eurot 22 senti), kohustusi on 14 145 euro 34 sendi ulatuses.
3. Kohus võttis maksejõuetusavalduse
4. juuni
5. a määrusega menetlusse, peatas pärandvara suhtes võimaliku sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu. Sama määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks K. M. (ajutine haldur) ning kohustas teda esitama kohtule kirjaliku aruande

§ 22

lg 2-s nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse pärandvara pankroti maksejõuetuse osas.

1. Ajutise halduri arvates tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur palub määrata enda tasu suuruseks 270 eurot (käibemaksuga). Aruande kohaselt kuulub pärandvara hulka raha kontol 416 eurot 60 senti, millest 89 eurot 60 senti on broneeritu kaardi kuutasu võla katteks. Muu vara puudub. Kohustusi on pärandvara hulgas vähemalt 14 234 euro 94 sendi ulatuses. Lisaks on pärija kandnud pärimis- ja pankrotimenetlusega seoses kulusid 174 eurot 70 senti.
2. Maakohus määras
3. augusti
4. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 300 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad 2 ega kolmandad isikud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 7. Arvestades pankrotiavalduses ning ajutise halduri aruandes toodud andmeid võlgniku vara ja kohustuste kohta, kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara menetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgnikul on varana raha kontol 416 eurot 60 senti, millest 89 eurot 60 senti on broneeritu kaardi kuutasu võla katteks, muu vara puudub (dtl-d 39, 62). Ka ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõidetavaid või -nõutavaid tehinguid (dtl 39). Lisaks ei ole kohtu deposiiti tasutud edasise menetluse läbiviimiseks kohtu määratud summat. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses (krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine, pikaajaline töövõimetus ja sellest tulenevad toimetulekuraskused, suutmatus enda vanemlikke kohustusi täita, mis tõi kaasa igakuise elatise väljamõistmise), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 8. K. M. tuleb vabastada ajutise halduri kohustustest. 9. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning muud menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 4).

10. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 225 eurot, millele lisandub käibemaks 45 eurot. 10.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

3 10.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 4 tundi 30 minutit (tunnitasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 225 eurot. 10.3.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 45 eurot. 10.4. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist võlgnikule kuuluva vara arvel, paludes anda Swedbank AS-ile korralduse enne kontole seatud kohtutäiturite arestide alusel ja võlgniku pärijale maksete tegemist kanda ajutise halduri tasu 270 eurot võlgniku kontolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kontole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 29

lg 81 kohaselt kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse sama sätte lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse

§ 81lg-s 8 nimetatud ajutise esindaja tasu.

Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse (PärS) §-s 142 nimetatud järjekorras. Eelnevat arvestades tuleb ajutise halduri taotlus rahuldada selliselt, et kohus annab ajutisele haldurile õiguse enne kohtutäituritele arestide alusel ja võlgniku pärijale maksete tegemist taotleda Swedbank AS-ilt võlgniku kontol oleva raha 270 euro väljamaksmist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 11. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4