).
§-de 14 ja 21 kohaselt tuleb kahjunõue esitada prokuratuurile. RÕS § 10 lg 3 järgi on riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus Tartu Maakohus, sest taotleja viibib Tartu Vanglas. ERIKOGU SEISUKOHT 4. Riigi õigusabi taotlusest tuleneb piisava selgusega, et A. Liivandi hinnangul on temalt kriminaalasjas õigusvastaselt raha välja mõistetud ning ta soovib selle hüvitamist. Et raha on välja mõistetud jõustunud kohtuotsusega, on tegemist kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega.
lg-s 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg-s 3 on täpsustatud, et kui lg-s 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Erikogu on leidnud, et
S-le hõlmab materiaalõiguslikku erinormi, kuid see ei tähenda, et
-s sätestatud menetluskord ei kohalduks (määrus nr 3-18-1652/15, p 9). 5. A. Liivandi vaidlustas osaliselt maakohtu otsuse, kuid seda mitte tema riigi õigusabi taotluses toodud tsiviilhagi osas. Samuti ei esitanud ta ringkonnakohtule
A. Liivandi pöördus jaanuaris 2023 kõnealuses küsimuses teistmisavaldusega Riigikohtu poole, kuid see jäeti
lg-s 4 on sätestatud, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile. Niisiis on praegusel juhul pädev A. Liivandi kahju hüvitamise taotlust lahendama prokuratuur. Tulenevalt
lg‑st 4 peab taotleja sellisel juhul põhjendama, miks ta ei esitanud taotlust ringkonnakohtule, ning arvestades
lg 4 teises lauses sätestatud tähtaega, esitama tähtaja ennistamise taotluse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.