Obsah (8)

§ 209§ 121§ 1573§ 64§ 65§ 68§ 76§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5320 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Va

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ning

§ 1573

lg 1 järgi 2 kuu vangistusega, millest

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 23 päeva vangistust (seisuga 29.11.2021) võrra ning kiitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.11.2019 kuni 02.12.2019, s.o 15 päeva. Kandmata karistus on 3 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.11.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 07.01.
3. Viru Maakohtu 14.08.2023 määrusega (kuigi määrus on allkirjastatud 15.08.2023) jäeti M. Simtsov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastamata. Formaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud. 2.
4. Maakohus ei arvestanud abiprokuröri seisukohta, mis on sisuliselt motiveerimata, sest see koosneb teatest, et prokurör ei soovi asja arutamisest osa võtta, et prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks ning arvamus sisaldab sisustamata viidet Riigikohtu lahendile, jättes selle konkreetse kinnipeetavaga seostamata. 2.
5. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. M. Simtsov soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. 2.
6. PPA otsusega nr 15.3-3.1/1850-8 on tunnistatud kehtetuks süüdimõistetu pikaajalise elaniku elamisluba alates 01.07.2022 ning talle on tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks kõrvaltingimustega ja sissesõidukeelu kohaldamiseks 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaitsja poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetav nimetatud otsuse vaidlustanud ning taotleb PPA-lt elamisluba. Kohtule nimetatud andmeid esitatud ei ole, samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta. Vaatamata sellele, et isiku elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning tema suhtes on kohaldatud sissesõidu keeld, ei tähenda, et isik tuleks vangistusest vabastada

§ 76lg-t 4 kohaldamata.

2.

1. Kinnipeetava karistusandmetest nähtuvalt on teda kohtulikult korduvalt karistatud nii isikukui varavastaste kuritegude eest ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kinnipeetaval on vangla andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus, varasemad kuriteod on pandud toime alkoholijoobes. Isik ise tunnistab alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on olnud vähene ning jäänud pigem sõnaliseks. Maakohtu hinnangul ei saa võtta tõsiselt süüdimõistetu poolt kohtuistungil väljendatud seisukohta, nagu ta vabaduses enam alkoholi tarvitada ei kavatse, kuna vangla andmetel ei ole teda varem aidanud ka korduv kodeerimine. On positiivne, et süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammis, kuid sotsiaalprogrammid ja rehabilitatsioonikeskuses viibimine ei pruugi olla piisavalt tõhusad mõjutusvahendid isiku puhul, kelle kuritegelik käitumine ja alkoholi liigtarvitamine on olnud aastatepikkune. 2.
2. Samuti on M. Simtsovi vangistuse kandmise ajal korduvalt karistatud väärteokorras, viimati Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna 13.11.2021 otsusega väärteoasjas nr 650021000114

§ 218

lg 1 järgi (nimetatud otsus jäeti Viru Maakohtu 19.09.2022 otsusega kohtuasjas nr 4-21-4623 muutmata). Otsusest nähtuvalt rikkus kinnipeetav perioodil 14.01.2020 - 19.07.2021 korduvalt vangla vara (riietust, kambrite aknaid, mööblit), tekitades Viru Vanglale materiaalset kahju. 2.

1. Süüdimõistetu varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Nimelt määrati M. Simtsovile 03.01.2018 otsusega üldkasulik töö. Süüdimõistetu rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning ta vahistati kuriteokahtluse tõttu. Seega ei motiveerinud kriminaalhooldusele 2 allumise nõue M. Simtsovi vabaduses süütegusid mitte toime panema ja seda vaatamata sellele, et uue kuriteo toimepanemisel või kontrollnõuete rikkumisel ähvardas teda kandmata karistuse täitmisele pööramine. 2.
2. Kinnipeetav on küll ametlikult töötanud ning omab mõningaid kutseoskusi, kuid toimepandud kuriteod näitavad, et ebapiisava sissetuleku korral võib kinnipeetava käitumine olla enda vajaduste rahuldamise eesmärgil kuritegelik. Elamisloa puudumise tõttu ei ole tal võimalik Eestis ametlikult tööle asuda ega läbi Töötukassa riigipoolseid garantiisid/toetusi saada. Samas on süüdimõistetul märkimisväärses suuruses rahalisi nõudeid (26.05.2023 seisuga üle 13 000 eurot), mistõttu on majanduslikesse raskustesse sattumise oht süüdimõistetu puhul tõenäoline. 2.
3. Isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud, aga ka tema poolt toime pandud väärteod vanglas näitavad, et süüdimõistetu puhul esineb endiselt kõrge oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ka ei tekita usaldust süüdimõistetu sõnaline motivatsioon õiguskuulekalt käituda rehabilitatsioonikeskuses, kui isegi rangele vanglarežiimile allutatuna on isik korduvalt näidanud üles allumatust ja käitunud õigusvastaselt. Kinnipeetava käitumises ei nähtu veel piisavalt selliseid positiivseid muutuseid, tema suhtumine ja põhimõtted ei näi olevat vangistuses olulisel määral muutunud, mistõttu on temast lähtuv uute kuritegude oht oluline. Puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Kahtlust kriminaalhooldusele allumise osas tingivad nii varasemad andmed katseajal viibimise kohta kui suhtumine vangla korda. Elektrooniline järelevalve oma olemuselt ei saa takistada alkoholi tarvitamist ega vägivaldset käitumist, samuti kriminaalasjas kannatanute eraelu häirimist. Määruskaebus
4. Viru Maakohtu 14.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Simtsovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus. Maakohtu määrus on ebaõige, ebaõiglane ja põhjendamatu ega ole seaduslik. 3.
5. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale prokuröri arvamuse, mis toetas M. Simtsovi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus asus prokuröri arvamust tõlgendama vaatamata sellele, et prokurör toetas süüdimõistetu vabastamist, nii nagu prokurör ei toetaks vabastamist, mis ei ole õige. Prokuratuuri/prokuröri puhul tegemist on karistusõiguse ja kriminaalmenetluse õigusteaduse valdkonnas kogenud kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidega ja puudub vajadus tõlgendada prokuratuuri poolt väljendatud seisukohta eriti süüdimõistetu kahjuks. Kohtu pädevuses on esitatud seisukohtade ja tõendite hindamine, kuid mitte nende tõlgendamine, eriti süüdimõistetu kahjuks. 3.
6. Kohus viitab sellele, et süüdimõistetu oli korduvalt karistatud vangistuse ärakandmise ajal nii distsiplinaar- kui ka väärteomenetlustes vangistuses toime pandud süütegude eest. Süüdimõistetu iseloomustuses puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ka viited määruses mainitud väärteomenetlusele nr
7. Ei ole selge, mis põhjusel tegeleb kohus taotluse läbivaatamisel tõendite otsimisega, mis on süüdimõistetu kahjuks. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kohtu õigust ega kohustust koguda tõendeid selleks, et teha otsus menetlusaluse isiku kahjuks. Ehk kohus on rikkunud oma pädevuse piire. 3.
8. Maakohus ei ole õigesti sisustanud

§ 76lg 4 asjaolusid ning on teinud kaalutlusvea.

Kinnipeetava iseloomustuses puuduvad andmed, et süüdimõistetut oleks vangistuses karistatud väärteomenetluses. Seega ei ole selge, mis põhjusel kohus, viidates iseloomustuses kajastamata 3 karistusele väärteoasjas teeb järelduse, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei muutunud õiguskuulekamaks ja süüdimõistetu ei näidanud valmisolekut oma käitumisviisi muutmiseks. Maakohus jätab arvestamata, et M. Simtsov soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kus on tagatud avavangla režiimiga sarnanev režiim ning koos elektroonilise valvega on isik kontrollitav. Lisaks tagab rehabilitatsioonikeskus elementaarse elamisvajaduse rahuldamise, mis välistab majandusliku toimetuleku riskist uued kuriteod. Samuti ei ole selge, kuidas isiku vangistusse jätmine abistab alkoholisõltuvusest vabanemisel. PPA elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale on esitatud kaebus, mis on kohtumenetluses. Lisaks sellele taotles süüdimõistetu PPA-lt tähtajalist elamisluba ja taotluse läbivaatamine on käimas. Maakohus nõustus määruses sellega, et süüdimõistetul on olemas elukutse ja töötamise oskused. Seega ei ole õige kohtu järeldus sellest, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tekivad vältimatult majandusraskused, mis võivad omakorda olla uute kuritegude toimepanemise põhjuseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see edutuks. Kui ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda see seda, et maakohtu määrus oleks põhistamata, veel vähem ebaseaduslik või õigusvastane.
2. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale prokuröri arvamuse. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga ning nõustub maakohtuga. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et prokuröri arvamus ei koosne sisulistest põhjendustest. Ehk eelkõige siis on kantud eesmärgist mitte kohtuistungil osaleda. Arusaamatuks jääb ka prokuratuuri arvamuses toodud väide, et „Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda.“ Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu, kui selles ei ole välja toodud argumente, milliste asjaolude alusel selline arvamus kujunes. Kui prokuratuur väidab, et tal ei ole andmeid, et arvamust kujundada, siis kuidas saab kujundada põhjendatud seisukohta, et ei ole alust vangla arvamuses kahelda. Lakooniline väide sellest, kas nõustutakse arvamuses tooduga või mitte, ei ole käsitletav sisulise seisukohana. Täiesti arusaamatuks jääb kaitsja argumentatsioon sellest, et maakohus on hakanud prokuröri arvamust tõlgendama süüdimõistetule kahjulikus suunas ning et prokuröri puhul on tegemist karistusõiguse ja kriminaalmenetluse õigusteaduse valdkonnas kogenud kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidega ja puudub vajadus tõlgendada prokuratuuri poolt väljendatud seisukohta eriti süüdimõistetu kahjuks. Kui lähtuda kaitsja loogikast, siis ka kaitsjad on ju kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistid ja kui kaitsja esitaks määruskaebuse, siis ei jääks kohtutel muud justkui üle, kui see rahuldada. Olulised on sisulised põhjendused ja kui kohus nende sisuliste põhjendustega ei nõustu või need üldse puuduvad, siis on põhjendatud ka arvamus kõrvale jätta. Seejuures ei ole kohus tõlgendanud prokuröri seisukohta, kohus lihtsalt ei arvestanud seda.
3. Kaitsja ei ole rahul, et maakohus on arvestanud M. Simtsovi väärtegu, mille ta on toime pannud vangistuses, kuna seda ei ole käsitletud vangla iseloomutuses ning kohus tõendeid ise koguda ei tohi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtulahendi täitmisel tekkiva küsimuse lahendamine, mida on ka ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamine, ei ole võrdsustatav asja sisulise lahendamisega, kus kohus üldjuhul tõendeid ei kogu, kuid see ei ole ka KrMS § 297 alusel välistatud. 4 Samuti tuleb kohtul näiteks kontrollida isiku karistust ning karistusregistri väljavõttest tuleneb M. Simtsovi karistatus üheselt. Viru Maakohtu 19.09.2022 otsusega väärteoasjas nr 4-21-4623 jäeti muutmata Viru Vangla 13.11.2021 otsus väärteoasjas nr 650021000114 M. Simtsovi karistamise osas

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses.

Ehk tegemist oli varavastase süüteoga väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Otsuse sisust nähtuvalt M. Simtsov lõhkus ja rikkus vangla vara, millega põhjustas vanglale materiaalset kahju. Tutvudes vangla koostatud iseloomustusega nähtub, et „Samuti on karistatud väärteokorras mitmel korral liiklusseaduse ja korduvalt väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (

§ 218

).“ Seega on sisuliselt ka see vangistuses toime pandud väärtegu iseloomustuses kajastust leidnud. Kuigi maakohus oleks võinud selle teadmise teatavaks teha ka menetlusosalistele, siis ei saanud see väärtegu tulla isikule ootamatult, sest ta on teadlik selle toimepanemisest ning määruskaebuses on olnud piisavalt võimalik selle osas ka seisukohta kujundada. Sisulisi argumente väärteo toimepanemise osas esitatud ei ole. Samuti ei ole väärteo toimepanemise arvestamine lubamatu. 7. Kaitsja määruskaebus on kohut eksitav. Nimelt märgitakse määruskaebuses, et „Kohus viitab sellele, et süüdimõistetu oli korduvalt karistatud vangistuse ärakandmise ajal nii distsiplinaar kui ka väärteomenetlustes vangistuses toime pandud süütegude eest.“. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks väitnud, et M. Simtsovi on distsiplinaarkorras karistatud, vaid maakohus on selgelt välja toonud, et „Et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1), on süüdimõistetul ka distsiplinaarkaristuste puudumine positiivne asjaolu.“ Ka on maakohus asjaolude all märkinud, et M. Simtsovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks on määruskaebuses põhjendamatult suur kaal pühendatud M. Simtsovi elamisloaga seonduvale. Maakohus on põhjendatult märkinud, et tegemist ei ole asjaoluga, mis mõjutab

§ 76lg 4 asjaolusid.

Isegi kui isikul oleks kehtiv elamisluba, siis garanteeritud töökohta tal ei ole ning ta asuks ikkagi rehabilitatsioonikeskusesse ehk teatud majandusliku toimetuleku risk säilib jätkuvalt. Isegi, kui M. Simtsov on PPA otsuse vaidlustanud, siis haldusakt on kehtiv kuni selle kehtetuks tunnistamiseni ning selline info kohtul puudub, et PPA otsus oleks tühistatud või muudetud. 8. Ka muus osas ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu määruse muutmiseks, sest maakohtu määrus on põhjalik ja seaduslik. Kaitsja väide, et lahend on ebaõiglane, ei ole õigusliku sisuga ning kohtul tuleb lahendi tegemisel lähtuda seadusest, mida maakohus on teinud. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et M. Simtsovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub

§ 76lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest.

Seejuures, tutvudes maakohtu määrusega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid kogumis analüüsinud, maakohus on käsitlenud nii süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses kui ka vabaduses avanevaid võimalusi. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid üle kordama ei hakata, vaid tuuakse määruskaebusele vastuseks välja vaid järgmist. Määruskaebuses jääb mulje, et rehabilitatsioon on kõikvõimas ja kõrvaldab kõik süüdimõistetu probleemid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest kui M. Simtsovil puudub endal reaalne soov oma probleemidega tegeleda ja selles osas kindel plaan, siis rehabilitatsioonikeskus ei ole „võluvits“ muutusteks. Lisaks ei hoita rehabilitatsioonikeskuses kedagi kinni. 5 Toimepandud väärtegu vangistuses annab aluse selgeks järelduseks sellest, et kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ei suuda süüdimõistetu oma käitumist muuta ka vangistuses õiguskuulekaks. Kuidas tal see peaks siis õnnestuma vabaduses, olgu siis rehabilitatsioonikeskuses ja elektroonilise valvega, jääb kohtule määruskaebuse pinnalt teadmata. Toimepandud väärteo kohaselt M. Simtsov rikkus ajavahemikul 14.01.2020 – 07.07.2021 talle vangla poolt kasutamiseks väljastatud T-särgi, lõhkus 30.06.2021 Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambri nr S203 akna, lõhkus 19.07.2021 Viru Vangla S-hoone S5 osakonna kambri nr S508 akna, rikkus kambris nr S508 seina peal oleva riiuli; lõhkus 19.07.2021 Viru Vangla S-hoone S5 osakonna kambris nr S509 WC-poti koos loputuskastiga ja valamu ning aknaklaasi. Vangla iseloomustusest nähtub, et on mitmeid kordi hoiatanud, et kavatseb endaga midagi teha või hakkab hoopis vangla vara rikkuma, kui ei saa seda, mida soovib. Ehk oma manipulatiivse ja õigusvastase käitumisega on andnud süüdimõistetu selge signaali, et vangistus ei ole tema käitumist muutnud ning uute kuritegude risk on märkimisväärne. Arvestades M. Simtsovi ebaõnnestunud kriminaalhooldust, kus ta rikkus nõudeid ning talle oli alus esitada kahtlus (vahistati), siis puudub tema puhul ka lootus sellele, et kriminaalhooldus mõjutaks tema käitumist ja seda ka elektroonilise valvega. Puudub alus süüdimõistetu usaldamiseks ja ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus jääb tervikuna edutuks.

1. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal nõupidamisele kliendiga, kliendi VMK määrusega tutvumisele ja tema seisukohtade määruskaebuse esitamise kohta väljaselgitamisele 80 minutit, määruskaebuse koostamisele 210 minutit, mille eest taotleb tasu 374,40 eurot, sh käibemaks 62,40 eurot. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulusid Narva-Jõhvi-Narva eest summas 18 eurot, sh käibemaks 3 eurot. Kokku taotleb kaitsja tasu 392,40 eurot, sh käibemaks 65,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud üksnes osaliselt ning kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Kohtul ei ole etteheiteid kliendiga seisukoha kujundamisele ja sõidukulule, kuid määruskaebusele kulunud aeg ei vasta määruskaebuse kvaliteedile ja selles toodud argumentidele. Lisaks advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 7 lg 1 kohaselt määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 216 euro. Seega on tasutaotluse kokku põhjendatud summas 216 eurot, millele lisanduvad sõidukulud ja käibemaks ehk kokku 277,20 eurot, sh käibemaks 46,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 277,20 eurot hüvitada M. Simtsovil.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 6 Aarne Sarjas