lg 1 järgi lühimenetlus 22230300033 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Gunnar Pihlik
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.
a kuni 25.12.2022.a, s.o 2 päeva karistusest kantuks ja kandmata karistus on 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Gunnar Pihlik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Gunnar Pihlikult riigi tuludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 1087.50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 64.80 eurot ja kohtumenetluses 172.80 eurot, kokku 237.60 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Gunnar Pihlikul menetluskulude 1325.10 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99923700025363 ja selgitus „Gunnar Pihlik, kriminaalasi nr 1-23-3784 , menetluskulu“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Gunnar Pihlikut süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.12.2022 kella 15.58 ajal Tallinnas, Pikksilma 19 juures Reidi tee ja Uus-Sadama tn vahelisel alal suunaga Uus-Sadama poole mootorsõidukit Volkswagen Passat Soome registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,17 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,07 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Gunnar Pihlik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Gunnar Pihlik pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtu seisukoht Süüdistatav Gunnar Pihlik taotles asja arutamist lühimenetluses, tunnistades end süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Gunnar Pihlik osales kohtuistungil tehnilise lahenduse abil, kuivõrd süüdistatav elab välisriigis (Soome Vabariigis) ning on avaldanud soovi sellisel viisil kohtuistungi läbiviimiseks. Süüdistatav ei soovinud kohtuistungil anda ütlusi, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 24.12.2022 kella 15.58 ajal juhtis Gunnar Pihlik Tallinnas, Pikksilma 19 juures Reidi tee ja Uus-Sadama tn vahelisel alal suunaga Uus-Sadama poole mootorsõidukit Volkswagen Passat Soome registreerimismärgiga xxx, olles 2 joobeseisundis. Antud asjaolu on leidnud tõendamist lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele kohtuistungil, ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele, et tarvitas 23.12.2022 Tartumaal valget viina. Hommikul 08.30 hakkas sõitma Tallinnasse, et sõita koju Soome. Rooli istudes sai aru, et lõhnad võivad veel juures olla. Kuna laevale oli pilet ostetud, siis läks ikkagi rooli. Ta sõitis Tartumaalt Tallinnasse, aga hilinemise tõttu jäi laevast maha. Süüdistatav ostis uue pileti Tallinki laevale. Kuna Tallink läheb teisest terminalist, siis sõitis sinna järjekorda. Arvab, et sealne töötaja kutsus politsei ja tal paluti puhuda alkomeetrisse, hiljem viidi arestimajja, kus puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Asjaolu, et Gunnar Pihlik oli 24.12.2022.a kella 15.58 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis, kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati Gunnar Pihliku joobeseisundi kindlakstegemiseks 24.12.2022.a kell 16.24 kuni 16.30 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9519EE Seeria nr ARLK-
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Gunnar Pihlikul tuvastati 24.12.2022 kella 16.24 kuni 16.30 tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,07 mg/l kohta. Gunnar Pihlikule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Gunnar Pihliku käitumises tuvastatud kavatsetus, sest sõidukit juhtima asudes teadis ta, et ei olnud veel kaineks saanud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et mootorsõidukit juhtima asudes sai aru, et tal võivad peale eelmisel päeval valge viina tarvitamisest olla lõhnad juures. Olukorras, kus mitu tundi (üle 7 tundi) hiljem tuvastati isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,07, siis hommikul sõidukit juhtima asudes pidi joove veelgi suurem olema. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest 3 ning astudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Gunnar Pihlik pani kuriteo toime kavatsetusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) Kuivõrd süüteokoosseisu sanktsiooni puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt elab süüdistatav välisriigis ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistataval puudus 2021 aastal tulu. Kahtlustatavana antud ütlustest (ütlused antud 25.12.2022) nähtuvalt otsib uut tööd, raha on vähe. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist, sest kohtuistungil 23.08.2023 kinnitas süüdistatav, et tal puudub töökoht. Seega olukorras, kus süüdistataval puudub sissetulek ja kriminaalmenetlusega kaasnevad suured kulud, ei ole põhjendatud kohaldada rahalist karistust, vaid vangistust. Süüdistatava süü suurust tuleb hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on keskmine, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära on ületatud oluliselt. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega käenda ja kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suuruselt keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Kuivõrd süüdistatava süü on keskmine ning süüdistataval ei ole ka kehtivaid karistusi, mis muidu annaks aluse keskmisest rangema karistusega kinnistada süüdlases arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks mõista Gunnar Pihlikule
Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Gunnar Pihlik on kinni peetud 4 24.12.2022 kuni 25.12.2022, s.o 2 päeva, mis tuleb
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka, kandmata karistus on 3 kuud 28 päeva vangistust. Järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Gunnar Pihlik on varasemalt olnud seaduskuulekas. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole karistusregistrisse kantud, leiab kohus, et karistuse reaalne ärakandmine ei ole põhjendatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et mõistetud vangistuse võib jätta tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja see kuritegu jääb tal ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. Kuivõrd süüdistatavat ei ole karistusregistrisse kantud ja toime on pandud vaid üks kuritegu, leiab kohus, et süüdistatavat ei pea allutama käitumiskontrollile ja kriminaalhooldaja järelevalve alla ning süüdistatava suhtes võib kohaldada
sätteid, millede kohaselt on ainukeseks karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Gunnar Pihlikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks. Süüdistatav on küll hetkel töötu, kuid see olukord võib paraneda. Seega mõistab kohus Gunnar Pihlikult välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1087,50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses - 64.80 eurot ja kohtumenetluses 172.80 eurot, kokku 237.60 eurot. Vaatamata sellele, et taotlust menetluskulude osade kaupa tasumiseks ei esitatud, peab siiski kohus põhjendatuks, arvestades, et isikul hetkel töökohta ei ole ja menetluskulude summa on küllaltki suur, kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ja võimaldada Gunnar Pihlikul tasuda menetluskulud kokku 1325.10 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav hiljemalt 15.09.2023.a.kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.