V., isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; Kohaldatud õigusnormid
lg 1, § 202 lg 2 p 1,3, lg 3, 4 ja § 206 lg 1 RESOLUTSIOON 1.
lg 1 alusel lõpetada kriminaalasjas nr 1-23-5609 (kohtueelses menetluses 22259000262) kriminaalmenetlus K. V.i suhtes kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
V. kohustatud alates 18.10.2023 kolme kuu jooksul ehk kuni 18.01.2024: 2.1 tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud (vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud riigi õigusabi eest) kokku summas 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot ja 60 senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700031849 ning selgitus: „K. V., 1-23-5609“; 2.2 tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 3.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 1 4. 1 DVD (I kd tl 11 ) L. M. ja M. M. pangakontode väljavõtete, krediidiasutuste vastustega, kontrollkõnede helifailide ning laenusaaja kontaktandmetega - jätta
Kohtumäärus teha teatavaks kannatanutele M OÜ ja B AS-i esindajatele xxxx, xxxx, kahtlustatav K. V.ile xxxx ja tema kaitsja Arvo Suubanile arvo13@mail.ee. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
ASJAOLUD JA PROKURÖRI TAOTLUS 27.09.2023 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm kohtule
S § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi selles, et tema aitas teadlikult kaasa M. M. poolt abikaasa L. M. isikuandmeid ja identiteeti ära kasutades 10.06.2021 M OÜ-lt 930 euro suuruse laenu ja 15.11.2021 B AS-ilt 8000 euro suuruse laenu välja petmisele. Põhjendatud kuriteokahtluseks annavad aluse kuriteo toimepanijate M. M. ja K. V.i ütlused, kannatanu L. M. ütlused, krediidiasutuste edastatud info laenu väljastamise protsessi kohta, laenuraha liikumise kohta ning helisalvestised vestlustest klienditöötajatega laenu taotlemisel. Kohtueelsel uurimisel tunnistas K. V., et aitas laenude välja petmisele kaasa sellega, et esines krediidiasutustega telefoni teel suheldes M. M. juhendamisel L. M.na, kinnitas laenu saamise eelduseks olevaid andmeid ja põhjendas laenu saamise vajadust, kuid selgitas, et tegi seda M. M. palvel, soovist teda raskes rahalises ja vaimse tervise seisundis aidata, jättes sealjuures tähelepanuta kahju tekkimise võimaluse. K. V. kahetseb tehtut, on väljendanud soovi tekitatud kahju heastada ning selle tõestuseks ka B AS-ile tekitatud 8000 euro suurusest kahjust 4500 eurot hüvitanud. KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo eest näeb seadusandja karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Prokurör tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära kahtlustatava leiab, et antud juhtumil on tegemist teise astme kuriteoga, milles üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kriminaalmenetluse jätkamine ja isiku karistamine vajalik. Kannatanu õigusi on võimalik tagada ja kahtlustatavat on võimalik õiguskuulekusele mõjutada kohtuväliste meetmetega. 2
Lõpetada kriminaalasjas nr 22259000262 menetlus osaliselt K. V.i suhtes
§-s 202 sätestatud alusel.
Kohtuistung 18.10.2023 Kahtlustatav K. V. avaldas kohtuistungil, et ta on prokuröri taotlusest aru saanud ja nõustus kõigi talle pandavate kohustustega. Taotluse arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kahtlustatav K. V. on prokuröri taotluse ja selles sisalduvate kohustustega nõustudes väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud KarS § 202 sätestatud menetluse lõpetamist reguleerivaid sätteid. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. 3
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
Kriminaalasjas on K. V.ile esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi abiprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
Seetõttu kuulub abiprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava K. V.i suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et K. V.i puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud paljude kannatanutega suuremahulise kelmuse. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. 4
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena ühe kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. K. V. on varem kriminaalkorras karistamata, tal puuduvad ka kehtetud (kustunud) kriminaalkaristused, ta kahetseb oma tegu ja on asunud hüvitama tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et K. V.i õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. K. V.i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab
Viru Ringkonnaprokuratuuri ja K. V.i vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on kahtlustatav kolme kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamise kohta määruse koostamisest: - nõus tegema 60 tundi üldkasulikku tööd; - nõus tasuma menetluskulud, s.o määratud kaitsja Arvo Suubani poolt riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu 297,60 eurot. Kahtlustatav on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kohtuasjas nr 1-23-5609 kriminaalmenetlus
Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. K. V.ile on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi
alusel, sealjuures on neile selgitatud
Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata kahtlustatava karistamine vajalik. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtueelses menetluses tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli ühekordse mõtlematu teoga heast tahtest ajendatuna aidata lähedast inimest ning mitte soovides kellelegi kahju tekitada, mis loob eelduse, et K. V.i kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrabki kohus abiprokuröri taotluse alusel K. V.ile kohustuseks kolme kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamise kohta määruse koostamisest: - teha 60 tundi üldkasulikku tööd; - tasuda menetluskulud, s.o määratud kaitsja Arvo Suubani poolt riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu 297,60 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Kohus rahuldab abiprokuröri taotluse elektrooniliste andmekandjate osas ning määrab jätta toimikusse
M. ja M. M. pangakontode väljavõtete, krediidiasutuste vastustega, kontrollkõnede helifailide ning laenusaaja kontaktandmetega. 5
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.