KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-21-5320 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Andrei MATVEJEV Asja läbivaatamise kuupäev 09.08.2023 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Mikhail SIMTSOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mikhail SIMTSOV sünd. 05.05.1987, isikukood 38705052224, Venemaa Föderatsiooni kodanik, elukoht XXX, töökoht xxx. Karistuse kandmise algus 30.11.2021 ja lõpp 07.01.2025 Jätta Mikhail SIMTSOV (isikukood 38705052224) elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Andrei MATVEJEVI taotlus, määrata tema poolt Mikhail SIMTSOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 72 €, kliendiga kokkusaamine 84 €, kohtuistungil osalemine 24 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 42 €). Välja mõista Mikhail SIMTSOVILT kaitsjale (vandeadvokaat Andrei MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot. Kaitsjatasu tuleb Mikhail SIMTSOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE
- 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700024814 ning selgitus „Mikhail SIMTSOV 1-21-5320 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mikhail Simtsovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mikhail Simtsov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.11.2021 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.2, 3, §1573 lg.1, §209 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu 8 päeva alates 30.11.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, kehtivaid karistusi on 4 ja vangistuses viibib ta viiendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk, sõltuvusprobleemid, armukadedus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav töötab vangistuses alates 20.01.2023 majandustöödel koristajana. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond aadressil Sompa 36C Jõhvi linn. Rehabilitatsioon kestab 1 aasta, millele järgneb 6 kuu pikkune adaptsiooniperiood. Rehabilitatsioonikeskuse juhataja ja tulevased toakaaslased andsid nõusoleku kinnipeetava rehabilitatsioonikeskusesse elama asumiseks ning sealne elamispind sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja toob välja, et Politsei- ja Piirivalveamet tunnistas kinnipeetava pikaajalise elamisloa kehtetuks, tegi ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks ja kohaldas talle sissesõidukeeldu 5-ks aastaks. Kinnipeetav töötas enne vangistust erinevatel ametikohtadel, ent pani siiski toime varavastaseid kuritegusid, mis viitab kriminaalhooldaja hinnangul raskustele seoses majandusliku olukorraga. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ning seoses väljasaatmisotsusega ei saa ta end ka töötuna arvele võtta ega tööle asuda. Kinnipeetaval on 26.05.2023 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 13 337,12 €. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kinnipeetaval on lähedastest ema, isa ja alaealine laps, kelle kõigiga on kinnipeetaval enda sõnul head suhted. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava eelmine kuritegu on toime pandud elukaaslase vastu ja käesolev kuritegu nii lapse kui ka elukaaslase vastu. Kriminaalhooldaja toob lisaks välja, et kuivõrd kinnipeetav ei esitanud vanglale lähedaste kontaktandmeid, puudub vanglal teave selle kohta, kas isik omab vabanemisel tugivõrgustikku lähedaste näol. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldaja hinnangul ei oska kinnipeetav oma probleeme lahendada õiguskuulekalt ja kasutab selleks vägivalda. Kinnipeetav on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel ning kõik korrad on ebaõnnestunud. Kinnipeetav on ohtlik lastele ja avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vaid tingimusel, kui kohus kohaldab Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §426 lg.3 sätestatut. 2 Kriminaalhooldaja märkis, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Mikhail Simtsovi vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis tulenevalt asjaolust, et Mikhail Simtsov on väljasaadetav, on otstarbekas KrMS §426 lg.3 alusel Mikhail Simtsovi suhtes käitumiskontrolli mitte kohaldada. Kriminaalhooldaja lisas, et juhul, kui kohus peab võimalikuks Mikhail Simtsovi vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, tuleb talle määrata käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o. 07.01.2025, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks tuleb määrata 4 kuud. Abiprokurör Anu Toluk maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Mikhail Simtsov leidis kokkuvõtvalt, et vangla iseloomustuses ei vasta mõned asjaolud tegelikkusele, mistõttu üritas kinnipeetav iseloomustuses kajastatud andmeid vaidlustada halduskohtus, kuid see jäi tulemusetuks. Nimelt ei ole kinnipeetavalt ära võetud ajutine elamisluba, vaid alaline elamisluba. Samuti ei vasta tõele ebaviisakas käitumine ametnikega, kuna puuduvad sellekohased distsiplinaarkaristused. Mis puudutab toime pandud kuritegu, siis selle üle on tal olnud aega mõelda ning praegu süüdimõistetu tunnistab oma vigu ja kahetseb. Alkoholi ta tarvitada vabaduses enam ei kavatse ja palub ennast vabastada rehabilitatsioonikeskusesse, et oleks võimalik tegeleda enda probleemidega. Rehabilitatsioonikeskuses on selleks kõik võimalused olemas. Süüdimõistetu on nõus alluma elektroonilisele valvele kauem, kui kriminaalhooldusametniku poolt iseloomustuses taotletu. Kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev märkis järgmist. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimusel, et isik saadetakse riigist välja. Kaitsja pöörab tähelepanu, et käesoleval ajal on kinnipeetav vaidlustanud pikaajalise elaniku elamisloa tühistamise. Politsei- ja Piirivalveamet on peatanud lühiajalise elamisloa taotluse menetlemise, mille osas on kinnipeetav esitanud kaebuse. Seega ei ole tema vabastamine väljasaatmisega praegu võimalik. Viimases kriminaalasjas nr.1-23-3095 on kinnipeetav õigeks mõistetud Viru Maakohtu 07.08.2023 otsusega. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Vangla iseloomustusest nähtuvalt töötab süüdimõistetu alates 20.01.2023 majandustöödel koristajana. Et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel (RKKKm 3-1-1-9106 p 8.1), on süüdimõistetul ka distsiplinaarkaristuste puudumine positiivne asjaolu. 4 Rahvastikuregistri andmetel puudub süüdimõistetul kehtiv sissekirjutus. Süüdimõistetu on Vene Föderatsiooni kodanik, kuid väidetavalt ei ole tal Venemaal ühtegi sugulast ega tuttavat, on terve elu elanud Eestis. Enne vangistust elas Narva linnas koos elukaaslase ning tema lapsega. Mõlema suhtes on süüdimõistetu kasutanud vägivalda ning on selle eest kohtulikult karistatud (Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega kohtuasjas nr.1-19-2349 ja Viru Maakohtu 30.11.2021 otsusega kohtuasjas nr.1-21-5320). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu asuda elama Jõhvi linnas Sompa 36c asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Iseloomustusest nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr.15.3-3.1/1850-8 tunnistatud kehtetuks süüdimõistetu pikaajalise elaniku elamisluba alates 01.07.2022 ning talle on tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks kõrvaltingimustega ja sissesõidukeelu kohaldamiseks 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaitsja poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetav nimetatud otsuse vaidlustanud ning taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt elamisluba. Kohtule nimetatud andmeid esitatud ei ole, samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, kas süüdimõistetul on olemas kehtiv dokument Vene Föderatsiooni lahkumiseks. Iseloomustusest nähtuvalt tal isikut tõendavat dokumenti ei ole. Kohus selgitab, et vaatamata sellele, et isiku elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning tema suhtes on kohaldatud sissesõidu keeld, ei tähenda, et isik tuleks vangistusest vabastada KarS §76 lg.4 kohaldamata. Teisisõnu, kui KarS §76 lg.4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused ei ole täidetud, ei saa isikut vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabanemise korral Eestist välja (vt. ka RKKK 12.09.2022 määrus kohtuasjas nr.1-15-2671). Kinnipeetava karistusandmetest nähtuvalt on teda kohtulikult karistatud nii isiku- kui varavastaste kuritegude eest ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleval ajal on süüdimõistetul neli kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetaval on vangla andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus, varasemad kuriteod on pandud toime alkoholijoobes. Isik ise tunnistab alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on olnud vähene ning jäänud pigem sõnaliseks. Kohtu hinnangul ei saa võtta tõsiselt süüdimõistetu poolt kohtuistungil väljendatud seisukohta, nagu ta vabaduses enam alkoholi tarvitada ei kavatse, kuna vangla andmetel ei ole teda varem aidanud ka korduv kodeerimine. Kohus peab positiivseks isiku pingutusi sotsiaalprogrammi läbimise näol, kuid leiab, et sotsiaalprogrammid ja rehabilitatsioonikeskuses viibimine ei pruugi olla piisavalt tõhusad mõjutusvahendid isiku puhul, kelle kuritegelik käitumine ja alkoholi liigtarvitamine on olnud aastatepikkune. Samuti on kinnipeetavat vangistuse kandmise ajal korduvalt karistatud väärteokorras, viimati Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna 13.11.2021 otsusega väärteoasjas nr.650021000114 Karistusseadustiku §218 lg.1 järgi (nimetatud otsus jäeti Viru Maakohtu 19.09.2022 otsusega kohtuasjas nr.4-21-4623 muutmata). Otsusest nähtuvalt rikkus kinnipeetav perioodil 14.01.2020 - 19.07.2021 korduvalt vangla vara (riietust, kambrite aknaid, mööblit), tekitades Viru Vanglale materiaalset kahju. Samuti on kinnipeetaval olemas varasem kokkupuude kriminaalhooldusega. Nimelt asendati Viru Maakohtu 03.01.2018 otsusega talle karistuseks mõistetud kandmata liitkaristus 1 aasta 27 päeva vangistust 387 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsus jõustus 11.01.
- 16.02.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata karistus täitmisele alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu. 19.02.2018 vahistati kinnipeetav Karistusseadustiku §120 lg.1, §200 lg.2 p.4, 8 5 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemise kahtluse tõttu. Seega ei motiveerinud kriminaalhooldusele allumise nõue süüdimõistetut vabaduses süütegusid mitte toime panema ja seda vaatamata sellele, et uue kuriteo toimepanemisel või kontrollnõuete rikkumisel ähvardas teda kandmata karistuse täitmisele pööramine. Kinnipeetaval on olemas ametliku töötamise kogemus ning mõningased kutseoskused, iseloomustusest nähtuvalt on ta teeninud sissetulekut ka Rootsis. Toimepandud varavastased kuriteod (viimati detsembris 2019 toimepandud kelmus) näitavad, et ebapiisava sissetuleku korral võib kinnipeetava käitumine olla enda vajaduste rahuldamise eesmärgil kuritegelik. Elamisloa puudumise tõttu ei ole tal võimalik Eestis ametlikult tööle asuda ega läbi Töötukassa riigipoolseid garantiisid/toetusi saada. Samas on süüdimõistetul märkimisväärses suuruses rahalisi nõudeid (26.05.2023 seisuga üle 13 000 €), mistõttu on majanduslikesse raskustesse sattumise oht süüdimõistetu puhul tõenäoline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud, aga ka tema poolt toime pandud väärteod vanglas näitavad, et süüdimõistetu puhul esineb endiselt kõrge oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kohtule ei tekita usaldust süüdimõistetu sõnaline motivatsioon õiguskuulekalt käituda rehabilitatsioonikeskuses, kui isegi rangele vanglarežiimile allutatuna on isik korduvalt näidanud üles allumatust ja käitunud õigusvastaselt. Kohtu hinnangul ei nähtu kinnipeetava käitumises veel piisavalt selliseid positiivseid muutuseid, tema suhtumine ja põhimõtted ei näi olevat vangistuses olulisel määral muutunud, mistõttu on temast lähtuv uute kuritegude oht oluline. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toimepandud kuriteo asjaolud, teadaolevad andmed tema varasemast elust, tema vabanemisjärgsed võimalused ja risk majanduslikesse raskustesse sattumise korral ning alkoholi tarvitamise jätkamise korral uue kuriteo toimepanemiseks ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud enne karistusaja lõppu. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja süütegude toimepanemise jätkamine vangistuses näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Kohtul puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Kokkuvõtvalt jõuab kohus veendumusele, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub käesoleval ajal kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Kohtu kahtlust kriminaalhooldusele allumise osas tingivad nii varasemad andmed katseajal viibimise kohta kui suhtumine vangla korda. Kohus leiab, et antud juhul on ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata ka elektroonilise järelevalve alla. Elektrooniline järelevalve oma olemuselt ei saa takistada alkoholi tarvitamist ega vägivaldset käitumist, samuti kriminaalasjas kannatanute eraelu häirimist. Elektrooniline valve annab ametnikule infot süüdimõistetu asukoha ja liikumistrajektooride kohta, kuid mitte selle kohta, millega isik tegeleb. Nagu eespool sedastatud, puudub isikul võimalus teatud riigipoolseteks garantiideks seoses tema võimaliku väljasaatmisega, mistõttu on tõenäoline, et isikul 6 tekivad tagasilangused nii motivatsioonis loobuda alkoholi tarbimisest kui vajadus panna toime uusi varavastaseid kuritegusid. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Mikhail Simtsovi temale Viru Maakohtu 30.11.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 252 eurot. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja vangla taotlusega 60 minutit (72 eurot), kohtus kliendiga 07.08.2023 70 minutit (84 eurot), osales istungil 20 minutit (24 eurot) ning tasu sõidule kulutatud aja eest 07.08.2023 on 15 eurot. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulude väljamõistmist summas 15 eurot (sõit Narva-Jõhvi 07.08.2023, 50 km). Käibemaks 42 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määruse nr.1-07-8640 p.21 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning KrMS §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7