Obsah (7)

§ 371§ 205§ 663§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-9618 Kohtuasi X hagi AB

) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 205

lg 2 esimese lause järgi on hageja isik, kes on esitanud hagi, st hageja isik määratakse formaalselt – hageja on isik, kes esitas kohtule enda nimel hagiavalduse. Kui hagi on esitanud vale isik, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda või jätta see läbi vaatamata. 4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele saab tugineda ja sellel alusel nõudeid esitada üksnes laenuvõtja. Kuna hagiavalduses esitatud asjaoludel ei olnud hageja laenuvõtjaks, ei saa ta tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ega selle alusel kostja vastu nõudeid esitada. Kohtu hinnangul on hageja nõue seega õiguslikult perspektiivitu ning selle menetlemisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Selle peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub perspektiiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada ja maakohtu määruse tühistada.
2. Hageja leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud. Tegemist on seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, millega antud juhul on tekitatud kahju hagejale, kes tasus laenumaksed laenusaaja eest. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Käesoleval juhul on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab, et maakohus on sellise otsustuse teinud ennatlikult. 10. Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

1. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus tuvastaks Y suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja on seisukohal, et kuna kostja rikkus Y suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, on hagejale sellega kahju tekitatud. 2 2-23-9618
2. Ringkonnakohus leiab, et õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele tugineda ja sellel alusel kahjunõudeid esitada üksnes laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohtust täitma, mitte aga käendaja. Vastutustundliku laenamise põhimõte puudutab krediiditaotlejat (põhivõlgnikku) ning tema suhtes on kohustus krediidiandjal läbi viia n.ö krediidivõimekuse analüüs. Siiski võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 26).
3. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi praegu esitatud hagi on perspektiivitu osas, milles hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et krediidiandja eksis laenusaaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtete vastu, võib Riigikohtu viidatud lahendi kohaselt käendajal olla omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu. Kuna praegusest hagiavaldusest ei selgu sellise nõude olemasolu, oli ennatlik keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Kolleegium leiab, et hagejale tuleks anda võimalus oma hagiavalduses esitatud nõuet täpsustada, tuues esile need asjaolud, mis oleksid käendaja omaenese kahju hüvitamise nõude aluseks. Samuti peaks hageja konkretiseerima väidetavat kahju suurust ning põhjuslikku seost tekkinud kahju ja krediidiasutuse väidetava rikkumise vahel. 14. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 15. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt) 3