Obsah (7)

§ 47§ 49§ 14§ 15§ 45§ 2§ 46

Tsiviilasi nr 2-23-12124 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. september 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud V. B. kanda.
2. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
3. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada PankrS § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel märkuse tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriossa nr 1870304 V. B. le ühisomandina kuuluva korteriomandi juurde. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. ASJAOLUD
4. V. B. (avaldaja/võlgnik) esitas
5. augustil 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus J. B. ga, abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Võlgniku ja abikaasa ülalpeetavaks on alaealine laps M. B. , sünd XX.XX.XXXX. Võlgnik töötab XXX ja XXX (netotöötasu vastavalt 760 eurot ja 400-450 eurot). Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis on XXX linnas asuv korteriomand registriosa nr XXX hinnangulise väärtusega 85 000 eurot. Pere sissetulekuks on töölepingute alusel saadav 1400 eurot ja sotsiaaltoetus 300 eurot. Igakuised väljaminekud on 1495 eurot järgmiselt: elusasemekulud 240 eurot, kulutused toidule 400 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 15 eurot, sidekulud 154 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 45 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 10 eurot, muud vältimatud kulutused 485 eurot (kodulaenu ja kindlustus, tasub abikaasa). Võlgade tasumiseks jääb 201 eurot. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks kokku 227 272,12 eurot (Maksu- ja Tolliameti nõude jääk 171 508,75 eurot ja Coop Pank AS-i kodulaenu (abikaasaga ühine) jääk 55 763,37 eurot). Võlgniku selgituse järgi on makseraskuste põhjuseks üle jõu käiv solidaarne maksukohustus. Võlgnik on töötanud, maksnud makse, kuid siis algatati täitemenetlus. Võlgnik on jäänud maksuvõla eest vastutama praktiliselt üksinda, kuigi tema roll maksuasjas ei olnud suur. Võlgnik on tasunud maksuvõlga aastaid, kuid ei jõua nii suurt võlga ka oma elu jooksul maksta. Olukord on raske, abikaasa ei ole XXX kuud palka saanud. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et avaldaja maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. 3. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest ja kohtuistungil avaldatust ning kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad tema võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel on võlgnikuga seotud haldusasjas tehtud lahend, mis ei ole veel jõustunud; muid pooleli olevaid kohtumenetlusi ei ole. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr XXX, kohtutäitur Aive Kolsar, täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX ettekirjutus nr XXX, nõude jääk 185 540,75 eurot, lisandub täitekulu. Ärakuulamisel selgitas avaldaja esindaja, et täitemenetluses on maksuvõlg 171 424,25 eurot. Kohustust Coop Pank AS-i ees (jääk 55 763,37 eurot) on täidetud jooksvalt, võlga ei ole tekkinud. 4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku väljaselgitatud kohustuste suuruseks on vähemalt 227 272,12 eurot, sealjuures Maksu- ja Tolliameti nõude jääk on vähemalt 171 424,25 eurot. Võlgnikule ühisomandina kuuluv korteriomand ei kata müügi korral võlgnevusi, arvestades korteriomandile seatud hüpoteegisummat (55 763,37 eurot). Võlgnik on pankrotiavalduses oma rahaliste raskuste peamise põhjusena viidanud üle jõu käivale maksukohustusele. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab V. B. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 6.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 3 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29. septembriks 2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4