Aktsiaselts Eesti Elekter leiab, et käesolevas asjas on pankrotiavaldus esitatud põhjendamatult, kuivõrd Aktsiaselts Eesti Elekter ei ole kunagi olnud pankrotiolukorras. Aktsiaseltsi Eesti Elekter värskest bilansist nähtuvalt on 30.06.2023 seisuga Aktsiaseltsil Eesti Elekter põhivarasid kokku 12 923 599 eurot ja varasid 17 332 317 eurot ning kohustusi 4 877 612 euro ulatuses. Võlgnik selgitas vastuväites, et ootamatud asjaolud (so Salme tuulepargis ühe elektrituuliku tormist põhjustatud murdumine, sellele järgnenud uue tuuliku projekteerimine ja keerukate ilmastiku oludega talvisel/kevadisel perioodil ehituse teostamine, kindlustuse hüvitismaksete viibimine) on põhjustanud Aktsiaseltsile Eesti Elekter ajutise likviidsuskriisi, mida ei olnud võlgnikul võimalik ette näha ja seetõttu ei saanud Aktsiaselts Eesti Elekter kõiki arveid koheselt tasuda. Võlgnik selgitas, et ta teeb maksimaalseid jõupingutusi avalduses märgitud võlgnevuste täielikuks kustutamiseks. Vastuväite kohaselt ei vasta tõele väide, et Aktsiaseltsi Eesti Elekter maksuvõlg on ajatamata. Võlgnik tõi välja, et Aktsiaseltsi Eesti Elekter maksuvõlg on ajatatud. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud esitatud pankrotiavaldust. Võlgnik möönis, et avalduse esitamise ajal oli võlausaldajal küll nõue võlgniku vastu, kuid kõik muud võlausaldaja väited on paljasõnalised. Olukorras, kus võlgnik oli võlausaldajale tasunud 65 710 eurot, tasumata oli 34 219,72, oli tehtud Aktsiaseltsi Eesti Elekter juhatuse liikme poolt konkreetne ettepanek tasuda võla jääk 4 kuuga. Võlgniku sõnul ei esine käesolevalt pankrotisituatsiooni. Võlgnik palub jätta ajutise halduri nimetamata. 2 Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (
) § 159 lg 1 järgi lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline.
lg 1 sätestab, et võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Sama paragrahvi lg 3 p 3 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täisvõi usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb osutatud teenuse ja müüdud kaupade eest esitatud arvetest, mis on käesolevani võlgniku poolt tasumata. Võlausaldajal on nõue võlgniku vastu põhivõlgnevuses summas 34 219,72 eurot ja lisanduvate viiviste nõudes. Võlausaldaja tõi välja, et avalikest andmetest nähtuvalt on võlgnikul tasumata maksuvõlg summas 42 703,39 eurot, mis viitab võlausaldaja hinnangul võlgniku suutmatusele enda kohustusi nõuetekohaselt täita. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik vaidles võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu, märkides, et on tasunud arve nr 22-202009 summas 25 000 eurot ning võlausaldajale on käesoleva seisuga tasumata veel 9219,72 eurot. Võlgnik teeb võlausaldajale ettepaneku, et tasub ülejäänud võlgnevuse võlausaldajale kolme kuu jooksul. Võlgnik leidis, et käesolevas asjas on pankrotiavaldus esitatud põhjendamatult, kuivõrd võlgnik ei ole kunagi olnud pankrotiolukorras. Võlgnik selgitas vastuväites, et ootamatud asjaolud on põhjustanud Aktsiaseltsile Eesti Elekter ajutise likviidsuskriisi, mida ei olnud võlgnikul võimalik ette näha ja seetõttu ei saanud Aktsiaselts Eesti Elekter kõiki arveid koheselt tasuda. Võlgnik tõi välja, et võlgniku maksuvõlg on ajatatud. Kohtule nähtub võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldusest ja võlgniku poolt esitatud vastuväitest ning sellele lisatud dokumentidest, et käesolevalt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees summas 9219,72 eurot. Võlgnik on edastanud kohtule maksekorralduse väljatrüki, millest nähtub, et võlgnik on 15.08.2023 tasunud võlausaldajale 25 000 eurot. Võlgnik on lisanud vastuväitele e-MTA arvestuse, millest nähtub, et võlausaldaja poolt viidatud maksuvõlg summas 42 703,39 eurot on ajatatud ning tasumisgraafiku lõppkuupäevaks on märgitud 20.06.2025.
lg 3 p 3 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata muuhulgas, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot. Võlausaldajal oli võlgniku vastu põhinõue summas 34 219,72 eurot, millest võlgnik on tasunud 25 000 eurot. Lisanduvate viiviste suurust võlausaldaja pankrotiavalduses välja toonud ei ole. Seega on võlausaldaja nõue võlgniku vastu summas 9219,72 eurot (so 34 219,72 – 25 000). Kohus asub seisukohale, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur nimetamata, kuivõrd eeldused ajutise halduri nimetamiseks ei ole täidetud, st võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa käesolevalt 12 500 eurot. Lisaks on võlgnik kinnitanud, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu ning, et ootamatud asjaolud (so Salme tuulepargis ühe elektrituuliku tormist põhjustatud murdumine, sellele järgnenud uue tuuliku projekteerimine ja keerukate ilmastiku oludega talvisel/kevadisel perioodil ehituse teostamine, kindlustuse hüvitismaksete viibimine) on põhjustanud võlgnikule ajutise likviidsuskriisi, mida ei olnud võlgnikul võimalik ette näha ja seetõttu ei saanud võlgnik kõiki arveid koheselt tasuda. Vastuväitest nähtuvalt on võlgnik teinud võlausaldajale ettepaneku võlgnevuse tasumiseks nelja kuu jooksul, kuid võlausaldaja sellega ei nõustunud. Võlausaldaja on juhtinud tähelepanu 3 võlgniku maksuvõlale, kuid kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on maksuvõlg ajatatud. Kohus, arvestades asjaolusid kogumis, asub seisukohale, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on olnud arvete tasumisega viivituses võlgnikule ettenägematute asjaolude tõttu ning eelviidatu ei anna alust võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks, arvestades siinjuures võlgnevuse suurust summas 9219,72 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees käesolevalt suurusjärgus, millest kohus saaks järeldada, et võlgnik on pankrotisituatsioonis. Kohus leiab, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud
Võlgnik on kinnitanud, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu. Kohtul pole alust selles väites täna ka kahelda. Kohus jätab
lg 3 p 3 alusel ajutise halduri nimetamata.
Võlgnik ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ega nimekirja, seetõttu puuduvad rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Aktsiaselts Level on 01.08.2023 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2500 eurot. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, ei ole kulusid tekkinud ning deposiit tuleb võlausaldajale tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.