Kindlustusandjale peab jääma mõistlik aeg kindlustusjuhtumi käsitlemiseks ning enne oma hüvitamiskohustuse olemasolu ja ulatuse selgumist ei pea ta hüvitist välja maksma. Hagiavalduselt ei selgu, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks ning millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kindlustushüvitise maksmist. Seesami üldised lepingutingimused 1/2020 on kindlustuslepingu lahutamatuks osaks (vastuse lisa 9). ÜL punkti 21.2, 21.
Teisisõnu ei ole kostja oma kohustust rikkunud, mistõttu on hagi tervikuna põhjendamatu, sh viivised, riigilõiv ja õigusabikulud. Tingimuste p 101 ei ole tühine tüüptingimus, sõnastus on selge, ei kahjusta hagejat, selline tõendamiskoormis vastab üldisele tõendmaiskoormise jaotusele, hageja suutis ka juhtumit ka tõendada. Hageja ei ole arvesse võtnud, et tema omavastutus on 190 €, kuid seda pole hageja hagiavalduses arvestanud. See summa tuleb igal juhul maja arvestada (10080-190). Seega ei saa nõue üldse olla rohkem kui 9890 €. Kostja hüvitas 70% kuludest ehk 5690 €. Kostja tugineb tingimuste p 128 mille kohaselt hüvitatakse ülejäänud osa hagejale siis, kui ta esitab tõendid, et eelnev hüvitis on kasutatud taastamiseks. Hageja tõendeid ei esitanud. Juhul kui hageja hinnangul muutus nõue sissenõutavaks juba 01.11.2021, siis jääb mõistmatuks, miks esitas hageja kostjale täiendavaid tõendeid ning hagi esitati kohtusse alles 14.12.2021, so pärast seda, kui kostja oli selgesõnaliselt öelnud, et uute tõendite valguses jätkab kostja kahjukäsitlusprotsessiga. Vastavalt Seesami kodukindlustuse tingimuste punktile 125 hüvitab Seesam mõistlikud ja põhjendatud kulud kahes osas (p 127 – 129). Taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest. Seesam maksab kindlustushüvitise esimese osa 70% ulatuses kahjustatud kindlustatud eseme taastamise maksumusest arvestades võimalikke kindlustushüvitise vähendusi ja omavastutust. Seesam hüvitab ülejäänud osa taastamise maksumusest juhul, kui kindlustusvõtja tõendab, et on kindlustushüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud kindlustatud eseme taastamiseks ühe aasta jooksul arvates selle saamisest. Kindlustusvõtja peab taastamiskulude tõendamiseks esitama Seesamile kontrollitavad tšekid ja arved. Hageja on soetanud kahjustunud pumba asemel uue samasuguse soojuspumba ehk tegemist on endise olukorra taastamisega, mistõttu on kostja ka rakendanud vastavalt tingimustele nn taastamisklauslit. Kostja on hagejale hüvitanud 70% esitatud soojuspumba hinnapakkumisest 13.01.2022 maksmisotsusega nr 3/2021024294/ (kostja 17.01.2022 vastuse lisa 13). Kuivõrd hageja tõendas 25.05.2022, et on kindlustushüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud kindlustatud eseme taastamiseks, siis hüvitas kostja ülejäänud 30% kahjust 25.05.2022 maksmisotsusega nr 4/2021024294/ (31.05.22 vastuse lisa 1). Seega on kostja oma kohustuse käesoleval juhul täitnud tähtaegselt 100%. Kostja jääb selle juurde, et kindlustusjuhtumi tõendamiskoormis on hagejal, hageja esitas vastava tõendi 01.12.21, seega ei olnud tegemist ebamõistliku tõendamiskoormisega. Hagejal oli info, mis põhjusel tekkisid voolukatkestused hageja juures ja mis põhjustasid soojuspumba rikke, see info oli hageja kontrolli all, kuid ei teavitanud sellest kohe kostjat. Pärast kindlustusjuhtumi tõendamist jätkas kostja kahjukäsitlusprotsessiga, so enda täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute tegemisega. Antud asjaolu selgitas kostja ka oma 01.12.2021 kui ka 03.12.2021 e-kirjas hagejale, et uute tõendite valguses jätkab kostja kahjukäsitlusprotsessiga. Hageja esitas kostjale täiendavad tõendid ja korduvaid e-kirju, seega sai ta aru, et kindlustusandja vaatab uute tõendite valguses oma otsuse üle. Seega ei olnud nõue 01.11.2021 sissenõutav. Hagi esitamine ei olnud vajalik ja põhjendatud. 6 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude kohta (IV). I
lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist viivise tasumist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingul.
lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks.
lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist.
lg 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.
lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.
lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades 7 kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 1 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus. II Vaidlustamata asjaolud Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping MM00829-1061/2 laiendatud koguriskikindlustuse tingimustel perioodiks 6.05.21-15.05.
III Vaidlus 8 Kuna kostja on eelnevalt välja töötanud ja kasutab lepingulises suhtes hagejaga kodukindlustuse, varakindlustuse tingumusi 1/2020 ja üldisi lepingutingimusi 1/2020, siis on nende tingimuste puhul tegemist tüüptingimustega
Kodukindlustuse tingimuste p 101 sätestab, et kindlustusvõtjal on kindlustushüvitise saamiseks kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust. Hageja pidas seda alternatiivselt tühiseks. Kohus peab seda kontrollima, sõltumata sellest, kas hageja tugines sellele kui alternatiivsele väitele. Käesoleval juhul ei ole küsimust selles, kas kahju suurust on hagejal raske tõendada, vaid kas hagejal on ebamõistlikult raske tõendada juhtumit kui sellist. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-171-13 p-s leidnud, et kindlustusandja võib
lg 2 järgi pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et
aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06, p 11). Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega peaks üldreegli järgi hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude tõendamise koormuse teise poole kahjuks siiski ümber pöörata. Nende samade tingimuste p 61-63 sätestavad koguriskindlustuse ja laiendatud koguriskikindlustuse mõisted. P 61 sätestab, et koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktides 64-66 nimetatud välistusi ja erandeid, p 62 sätestab, et laiendatud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktis 27 nimetatud kindlustuskaitse laiendusi ning punktides 64-66 nimetatud välistusi ja erandeid ning p 63 järgi loetakse äkiliseks ja kontaktseks sündmuseks näiteks tulekahju (p 36), plahvatust (p 40), vargust (p 50), röövimist (p 51), tormikahju (p 43), torustiku leket (p 55) ja muid äkilisi ja ettenägematuid juhtumeid, mille käigus kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mõne kontaktse sündmuse tagajärjel. Nii peab ülalviidatud sätete järgi tekkima kindlustusjuhtum, mille puhul tekib kostjal hüvitise maksmise kohustus
Kooskõlas
lg 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokku lepitud sündmus ja mis tingimuste p 61-63 järgi on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu. Seega tuleb kindlustusvõtjal tingimuste p 101 järgi tõendada p 61-63 järgi asjaolu, et kindlustatud ese hävines/kahjustus just äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ehk et mitte igasugune kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine, antud juhul soojuspumba rike näiteks tehase praagi tõttu, ei ole veel
Kohtu hinnangul ei välju sellise asjaolu, nagu äkilise, ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustud eseme kahjustumine, hävimine, kindlustusvõtja tõendamiskoormise alt ning kohtu hinnangul ei kaldu tingimuste p 101 sätestatu kõrvale üldisest tõendamiskoormisest,
lg 2 sätestatust ega ole kindlustusvõtjate ebamõistlikult koormav ega vabasta seetõttu kuidagi kostjat alusetult vastutusest. Selle tõttu leiab kohus, et viidatud tingimuste p 101 sätestatu ei ole
lg 1 ja 42 lg 3 p 1 järgi hageja kui tarbija suhtes ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ega ole seetõttu tühine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal kui kindlustusvõtjal oli tingimuste p 101 järgi kohustus tõendada, et soojuspump läks rikki äkilise, ootamata ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu ehk tema kohustus oli tõendada
MS § 230 järgi kindlustusjuhtumi toimumist. Selleks ajaks, kui kindlustusandja tegi 01.11.21 otsuse, millega keeldus kahju hüvitamast 9 põhjusel, et kindlustusjuhtum on tõendamata, ei olnud hageja tõendanud, et see kokkulepitud (lepingu tingimustes) kindlustusjuhtum (soojuspump läks rikki äkilise, ootamata ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu) oli
Seda, et soojuspump ei töötanud, ei olnud vaidluse all siis kui kindlustusandja oma 01.11.21 otsuse tegi, kuid see, et ta lakkas töötamast mingi ootamata, ettenägematu, äkilise kontaktse sündmuse tõttu, ei olnud tõendatud. Kui kindlustusandja hakkas uurima juhtumi põhjust (ALK Pipes OÜ arvamus, Hevenco OÜ kui maaletooja 08.10.21 e-kiri, kostja vastuse lisa 1), kuigi selle kindlustusjuhtumi tõendamise koormis oli hagejal, osutas ta kaasabi juhtumi kindlakstegemisele. Hageja arvamus, justkui kostja asjatundja (ALK Pipes OÜ) ei suutnud või ei soovinud teha kindlaks soojuspumba rikke põhjust, ei tähenda kuidagi seda, et kostja kui kindlustusandja oleks käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt või poleks soovinud teha põhjust kindlaks et hüvitisest maksmisest pääseda. Selline hageja väide ei ole tõendatud. Hageja poolt kohtule esitatud kindlustusandja 21.10.21 e-kirjalises vastuses on kindlustusandja pakkunud võimalust lahendada vaidlust ka kohtuväliselt. Kostja otsusest 01.11.21 nähtub, et kindlustusandja on pakkunud hagejale, hoolimata sellest, et kindlustusjuhtumi tekkimine pole tõendatud, kompromissiks 4010 €. Kirja kohaselt on see 50% Soojuskeskus OÜ poolt tehtud pakkumisest uue pumba paigaldamiseks, arvesse on võetud omavastutust 190 € ja lisaks on selgitatud, et hageja võib esitada oma vastuväiteid otsuse ümbervaatamiseks. Seega ei ole kindlustusandja kuidagi käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt. Alles 09.11.21 e- kirjas kindlustusandjale on hageja teatanud, mis oli pumba rikke põhjus ja et see on elektritoite ootamatu katkestus ja kirjeldanud, mis põhjusel need aset leidsid ja et see põhjustas pumba rikke, kuid neid andmeid ei olnud kostjal hageja poolt 11.10.21 esitatud kahjuavalduses ega 01.11.21 kui kostja tegi otsuse. Hageja on esitanud kohtule 20.11.21 koostatud A. K. (elektriinsener) arvamuse, millest nähtuvalt põhjustas soojuspumba rikke elektrivõrgu äkiline kontaktne sündmus, kuigi elamu vooluvõrk oli projekteeritud ja ehitatud kooskõlas normidega. Seega alles 20.11.21 dokumendist võib järeldada, et toimunud on tingimuste p 61-63 mõttes ootamatu, äkiline, kontaktne sündmus, mis põhjustas kindlustatud eseme kahjustumise ehk et aset leidis kindlustusjuhtum
Eeltoodu alusel leiab kohus, et 01.11.21 oli kostjal õigus keelduda kindlustushüvitist maksmast ehk kohustust täitmast, kuna kindlustusjuhtumi aset leidmine ei olnud selleks ajaks (01.11.21)
Kostja on esitanud kohtule oma 12.11.21 e-kirjalise vastuse hagejale, millest nähtuvalt ei nõustu kostja hagejaga selles, mis võis olla soojuspumba rikke põhjus. Kostja on esitanud kohtule hageja 25.11.2021 dateeritud kahju hüvitamise korduva nõude ning väitis, et koos sellega sai kostja ka 01.12.21 tõendid, nagu 20.11.21 koostatud A. K. (elektriinsener) arvamus soojuspumba rike põhjuse kohta. Seega on viidatud tõenditega tõendanud, et alles 25.11.21 dateeritud kirjaga sai kostja tõendid võimaliku kindlustusjuhtumi toimumise kohta tingimuste p 101, 61- 62 ja
Kostja on esitanud 01.12.21 oma e-kirjalise vastuse hagejale, millest nähtuvalt on kostja kinnitanud, et kuivõrd nüüd on esitatud täiendavad tõendid, siis saab jätkata kahju käsitlemise protsessiga ning on palunud hagejalt ostuarvet. Poolte 01.12.21 kirjavahetus puudutabki ostuarve esitamise ja selgitustega seotud küsimusi. Seega ei ole kostja keeldunud kahju käsitlemast ega keeldunud seda hüvitamast pärast seda, kui hageja esitas tõendid kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Üldiste tingimuste p 21.1 järgi on kahjukäsitlus on toimingute kogum, mille Seesam viib läbi pärast kahjujuhtumist teate saamist eesmärgiga teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, Seesami täitmiskohustus ja selle ulatus. P 21.2 järgi pärast kahjuteate saamist viib Seesam või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse. Seesam viib kahjukäsitluse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seesami täitmiskohustus muutub sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. P 21.3 järgi on Seesam on kohustatud kahjukäsitluse 10 lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades punktides 21.3.1 – 21.3.2 nimetatud erandeid. Kostjal oli kohtu hinnangul õigus 01.12.21 küsida hagejalt tingimuste p 101, üldiste tingimuste p 21.1, 21.2 ja
lg 2 järgi teavet ehk tõendeid kahju suuruse kohta, sh hagejalt soojuspumba ostuarvet. Poolte 01.12.21 kirjavahetus puudutabki, nagu kohus eelpool märkis, ostuarve esitamise ja selgitustega seotud küsimusi. 03.12.21 on kostja veelkord hageja päringule selgitanud, et on teinud seoses hinnapakkumisega täiendavaid toiminguid, sest kahju suuruse kindlakstegemine on
lg 1, üldiste tingimuste p 21.1, 21.2 järgi ka kostja kohustus.
lg 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja üldiste tingimuste 1/2020 p 21.3 kohaselt peab kostja kahju käsitlemise lõpetama hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kõigi andmete ja dokumentide saamist. Seega, kui kostja sai hagejalt 01.12.21 tõendid kindlustusjuhtumi toimumise kohta, oli kostjal õigus tingimuste p 21.1, 21.2 ja
450 lg 1 järgi koguda andmeid ja dokumente, et otsustada kas, milles ulatusel ja kellele kahju hüvitada. Seda selgitas kostja ka hagejale 03.12.21 e-kirjas tulenevalt kostja 03.12.21 tehtud päringust. Kindlustuslepingust (poliisilt) nähtuvalt oli soodustatud isikuks mitte hageja vaid Luminor Bank AS, kellele tuli kahju hüvitis maksta kooskõlas
. Teisisõnu oli hagejal kindlustusvõtjana õigus nõuda küll kahju hüvitamist, kuid mitte endale, sest selline hüvitis tuli maksta mitte talle vaid soodustatud isikule
Kostja on tõendanud kohtule esitatud 16.12.21 e-kirjaga hagejale, et on nõus Hevenco OÜ hinnapakkumisega ning kooskõlas kodukindlustuse tingimise p 123-129 hüvitatakse kahju 2-s osas, kohe 70% ehk 5690 € ja ülejäänud pärast seda, kui on esitatud kindlustusandjale tšekid, arved, et kahjustud ese on taastatud. Kirja kohaselt hüvitatakse lisakulud vastavalt ajutisele lahendusele 1400 € pluss käibemaks. Samas kirjas palus kostja hagejalt ajutise lahenduse arve esitada ja lisaks teatas, et teeb hüvitise maksmise otsuse, kui on saanud soodustatud isikult nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale. Kostja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjaga, et pöördus soodustatud isiku poole 16.12.21, et saada nõusolek maksta hüvitis hagejale, millele soodustatud isik vastas 21.12.21, andes vastava nõusoleku. Kõiki ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et kostja ei ole keeldunud kahju hüvitamist pärast 01.12.21, vaid tõendid kinnitavad vastupidist ja nimelt seda, et kostja hüvitab kahju kahes osas vastavalt tingimuste p 123-129, sest hageja soovis eseme asendamist, mida saab pidada nn taastamiseks. Seda, et hageja asendas toote, ei ole vaidluse all (vt ka istungi protokoll). Nii on hüvitise maksmine kahes osas (tingimused) kooskõlas
Neid tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja oli juba 16.12.21 asunud järeldusele, et hüvitab kahju, millest teatas hagejale, kuid paar päeva enne ehk 14.12.21 oli hageja juba esitanud hagi kohtusse ehk olukorras, kus kostja polnud kahju hüvitamisest keeldunud. Kohus ei nõustu hagejaga ja nõustub kostjaga, et hageja nõue ei olnud kostja vastu muutnud 01.11.21 või 14.12.21 sissenõutavaks, kui hagi kohtusse esitati, sest selleks ajaks polnud veel möödunud 1 kuud üldiste tingimuste 1/ 2020 p 21.3 ning
lg 1 järgi ajast, mil kõik kindlustusandaja vajalikud toimingud said lõpetatud, sh saadud soodustatud isikult nõusolek hüvitise maksmiseks hagejale. Kostja sai soodustatud isiku vastava nõusoleku 21.12.21. Seega pidid 21.12.21 olema kõik kindlustusandja toimingud ja andmed kogutud ning kohtu hinnangul pidi kostja
lg 1 ja enda kodukindlustuse tingimuste p 123129 ja üldiste tingimuste p 21.3 järgi esimese osa hüvitisest maksma hiljemalt 21.01.22. Kostja on tõendanud kohtule esitatud hüvitisotsusega ja maksekorraldusega, et kostja otsustas 13.01.22 hüvitada taastamise kulud kahes osas, algselt 70% ehk 5690 € (maha on arvestatud omavastutus 190 €, maksekorraldus, 09.03.22 lisa 1) ning teise osa siis, kui on tõendatud, et esimene osa on kasutatud 11 taastamiseks 1 aasta jooksul. Seega ei pidanud kostja hagejale enne tasuma ülejäänud 30 % hüvitisest, vaid siis, kui ta saab vastavad maksedokumendid hagejalt. Hageja poolt kohtule esitatud Hevenco OÜ hinnapakkumise kohaselt on pumba maksumus 5800 € ja muud kulud 2600 €, millele lisandub käibemaks. See teeb kokku 10 800 €. Vaidlus polnud selles, et hageja omavastutus on 190 €. Nii on kostja 13.01.22 otsuse alusel hüvitanud 5880-190=5690 €. Hageja esitas 25.05.22 (käesolevas menetluses) maksedokumendi selle kohta, et ta on maksnud Hevenco OÜ- le 10800 € 20.12.21 ehk päev enne kui soodustatud isik andis nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale. Seega oli hagejal võimalik koheselt pärast kostja 13.01.22 hüvitise otsuse tegemist esitada eelviidatud maksedokument, et saada ka hüvitise teine osa kostjalt. Hageja esitas selle alles 25.05.22, mille tõttu ei olnud kostjal ka kohustust
lg 1, 2, kodukindlustustingimuste p 123-129 järgi varem ülejäänud kahju osa hüvitada. Kostja esitas kohtule 31.05.22 hüvitise maksmiseotsuse nr 4 / 2021024294 / 25.05.2022, millega on kostja hüvitanud hagejale ülejäänud kahju osa 4200 €. Seega asub kohus järeldusele, et kuivõrd kostja on 13.01.22 hüvitanud hagejale 5690 € ning pärast hageja poolt 25.05.22 esitatud maksedokumendi esitamist ka ülejäänud kahju osa 4200 € 25.05.22 ehk kohe, siis on kostja kooskõlas
lg 1, 2, § 422 lg 1, § 476, üldiste tingimuste 1/2020 p 21.3 ning kodukindlustuse tingimuste p 123-129 täinud hageja ees oma kohustuse kohaselt ehk pole rikkunud kohustust hageja ees. Selle tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist alates 14.12.21
lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi, sest kostja ei ole olnud kohustuse täitmisega viivituses. Kohus märgib, et hageja nõue on rahuldatud täies ulatuses, sest hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt omavastutuse osa hüvitamist 190 €. Nagu kohus ülalpool viitas, ei olnud hageja nõue siis kui hagi kohtusse esitati, muutunud sissenõutavaks, sj teise osa kahju hüvitamise kohutus tekkis kostjal alles siis, kui kodukindlustuse tingimuste p 123-129 järgi oli hageja esitanud vastavad maksedokumendid. Ja nagu kohus märkis, hüvitas kostja kohe ka selles osas kahju pärast tõendi saamist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole andnud põhjust üldse hagi esitamiseks, sõltumata sellest, et esmane hüvitamine toimus pärast hagi esitamist ja teine menetluse ajal. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. IV Menetluskulud Menetluskuludeks on lõiv, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus, lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagi jääb rahuldamata ja kostja pole andnud põhjust hagi esitamiseks, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda ja kostja kulud hageja kanda. Kostja kulude nimekirja ei esitanud ja nii jääb tema kulude suurus kindlaks määramata. Kuna hageja kulud jäävad tema enda kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka nende suurust. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 12 Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.06.2022 kohtuotsus. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.