← Eesti

2-21-15832/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 03.03.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15832 Tsiviila

§ 113lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

10. Mõista Calt Xa kasuks välja ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste põhivõlgnevuse summas 1 738,37 eurot tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §

§ 113lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

  1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 4 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning vastuväited vastuhagile
  2. X (hageja) esitas 08.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse C (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt X ja C abielu oli sõlmitud xxxx ja lahutatud tsiviilasjas nr xxxx kohtulahendiga, mis jõustus xxxx.
  3. X on esitanud oma täpsustatud nõude 10.06.2022 menetlusdokumendis, mille kohaselt taotleb hageja jagada X ja C ühisvara järgmiselt: 2.
  4. jätta X lahusvaraks ja ainuomandisse järgmine vara, kokku väärtusega 100 455,40 eurot: 2.1.
  5. Xxxx korteriomand, katastritunnusega xxxx, registriosa nr xxxx, turuväärtus 255 000 eurot; 2.1.
  6. AS Swedbank laenulepingust nr 18-138054-EL tulenev laenukohustus, abielulahutuse seisuga xxxx laenujääk summas 155 987,62 eurot; 2.1.
  7. Xxxx kinnistul asuv vallasvara kokku väärtusega 1’443 eurot: 2.1.3.47 pesumasin Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses; 2.1.3.48 köögimööbel, sisaldub korteriomandi väärtuses; 2.1.3.49 integreeritav nõudepesumasin Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses; 2.1.3.50 integreeritav külmkapp Samsung, sisaldub korteriomandi väärtuses; 2.1.3.51 integreeritav ahi Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses; 2.1.3.52 induktsioonpliidiplaat Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuseses; 2.1.3.53 köögikubu Falmec, sisaldub korteriomandi väärtuses; 2.1.3.54 söögitoolid (suured antiiksed), väärtus 38 eurot; 2.1.3.55 diivan ja pehme tumba, väärtus 500 eurot; 2.1.3.56 diivanilaud, väärtus 20 eurot; 2.1.3.57 kiiktool, väärtus 38 eurot; 2.1.3.58 postament 3tk, väärtus 38 eurot; 2.1.3.59 elutoa vaip, väärtus 25 eurot; 2.1.3.60 televiisorilaud, väärtus 10 eurot; 2.1.3.61 lisatoa riiul, väärtus 0 eurot; 2.1.3.62 lisatoa voodi, väärtus 0 eurot; 2.1.3.63 lisatoa laud, väärtus 0 eurot; 2.1.3.64 rõdu mööbel, väärtus 80 eurot; 2.1.3.65 magamistoa laud, väärtus 0 eurot; 2.1.3.66 esiku kummut, väärtus 0 eurot; 2.1.3.67 esiku riidepuu, väärtus 0 eurot; 2.1.3.68 elutoa kardinad ja kardinasiinid, väärtus 350 eurot; 2.1.3.69 magamistoa kardinad ja kardinapuu kinnitused 2tk, väärtus 0 eurot; 2.1.3.70 lisatoa ümmargune laud, väärtus 20 eurot; 2.1.3.71 peegel vannitoas, väärtus 15 eurot; 2.1.3.72 esiku vaip, väärtus 15 eurot; 2.1.3.73 vannitoa vaip hall, väärtus 3 eurot; 2.1.3.74 nugade hoidja köögi seinal IKEA, väärtus 5 eurot; 2.1.3.75 mikser, väärtus 8 eurot; 2.1.3.76 punane termonõu, väärtus 8 eurot; 2.1.3.77 rohelised supikausid 4tk, väärtus 6 eurot; 5 2.1.3.78 Bodumi kohvi presskann, väärtus 15 eurot; 2.1.3.79 pikendusjuhe sinine, väärus 0 eurot; 2.1.3.80 vinüülplaadimängija, väärtus 0 eurot; 2.1.3.81 väikese toa 1 rulookardin, väärtus 70 eurot; 2.1.3.82 elutoa ja köögilambid (2 suurt, 1 söögilaua kohal), väärtus 75 eurot; 2.1.3.83 magamistoa kardinapuud, väärtus 20 eurot; 2.1.3.84 vannitoa ja WC rätikuhoidjad 6tk, väärtus 18 eurot; 2.1.3.85 WC-paberi hoidjad 2tk, väärtus 15 eurot; 2.1.3.86 WC-harja hoidja seina küljes 1tk, väärtus 8 eurot; 2.1.3.87 seebihoidja, hambapesutops, seebidosaator, väärtus 8 eurot; 2.1.3.88 kuivatusrest, väärtus 0 eurot; 2.1.3.89 punased retro tassid ja taldrikud 6tk, väärtus 0 eurot; 2.1.3.90 kuldsed kandikud 3tk, väärtus 0 eurot; 2.1.3.91 väike prügikast vannitoas, väärtus 20 eurot; 2.1.3.92 vannitoas seina külge kinnitatud duši riiulid 2tk, väärtus 15 eurot. 2.
  8. jätta C, lahusvaraks ja ainuomandisse järgmine vallasvara, kokku väärtusega 888 eurot: 2.2.
  9. lastetoa voodi, väärtus 100 eurot; 2.2.
  10. lastetoa kapp, väärtus 104 eurot; 2.2.
  11. lastetoa sahtlid, väärtus 95 eurot; 2.2.
  12. lastetoa riiul, väärtus 93 eurot; 2.2.
  13. lastetoa ruloo, 1 tk väärtus 141 eurot; 2.2.
  14. lapse voodi madrats, väärtus 40 eurot; 2.2.
  15. lapse söögitool, väärtus 30 eurot; 2.2.
  16. lastetoolid 3tk, väärtus 60 eurot; 2.2.
  17. laste toa riidest kiik, väärtus 30 eurot; 2.2.
  18. lastetoa lamp, väärtus 2 eurot; 2.2.
  19. lastetoa diivanipadjad 4tk, väärtus 10 eurot; 2.2.
  20. šampuse klaasid kuldse äärega 8tk, väärtus 80 eurot; 2.2.
  21. hallid kuldse äärega Royal taldrikud 8 tk, väärtus 40 eurot; 2.2.
  22. magamistoa lamp valge sulgedega, väärtus 33 eurot; 2.2.
  23. sinine lai tekk, väärtus 30 eurot. 2.2.
  24. esiku kapp, väärtus 0 eurot. 2.
  25. Tuvastada, et pooltel on kokku ühisvara 101 343,40 eurot (=255 000 - 155 987,62 + 1 443 + 888) ning kummalgi poolel on õigus sellest pooles väärtuses varale, summas 50 671,69 eurot. 2.
  26. Mõista Xalt C kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis summas 49 783,69 (=50 671,69-888). 2.
  27. Kohustada kostjat C (isikukood xxxx) andma nõusolek korteriomandi Xxxx, katastritunnusega xxxx, registriosa nr xxxx, omandi üleandmiseks hagejale X ning kinnistusregistri teises jaos senise ühisomaniku C kohta tehtud kande kustutamiseks ja X (isikukood xxxx) korteriomandi ainuomanikuna registri teise jakku sisse kandmiseks. Asendada C nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 2.
  28. Määrata, et kui C keeldub peale kohtulahendi jõustumist, millega korteriomand Xxxx jääb X ainuomandisse, korteriomandi Xxxx valduse vabastamisest 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest, on Xal õigus täitemenetluses kohtutäituri ja politsei kaasabil C korteriomandist välja tõsta ning C kohustub tasuma Xale iga päeva eest, mil C keeldub korteriomandi valduse vabastamisest, kasutuseelise hüvitist 15 eurot päevas kuni C poolt korteriomandi valduse vabastamiseni. 6 2.
  29. Mõista Xale lahusvara ühisvaraks olevate AS Swedbank laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest välja hüvitis summas 4 969,86 eurot (=1 675,49+3 294,37). 2.
  30. Mõista Calt Xa kasuks välja ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste tasumise eest 1 738,37 (=818,41+919,96) eurot. 2.
  31. Mõista Calt Xa kasuks välja TsMS § 369 alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni pool igakuiselt tasumisele kuuluvatest tulevikus sissenõutavaks muutuvatest AS Swedbank igakuistest laenulepingust tulenevatest kohustustest vastavalt maksegraafikule. 2.
  32. Mõista Calt Xa kasuks välja viivisenõuded laenu-, kindlustus- ja kommunaalteenuste eest 10.06.2022 seisuga summas 406,33 eurot. 2.
  33. Mõista Calt Xa kasuks välja AS Swedbank laenulepingust tuleneva hüvitise põhinõude summas 4 969,86 eurot tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §

§ 113lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

2.12. Mõista Calt Xa kasuks välja ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste põhivõlgnevuse summas 1 738,37 eurot tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §

§ 113lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

  1. 16.11.2021 esitas C vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi.
  2. C taotleb rahuldada Ci vastuhagi ja jagada Ci ja X ühisvara järgmiselt: 5.1.jätta Ci lahusvaraks ja ainuomandisse vallasvara väärtusega 888 eurot: 5.1.
  3. lastetoa voodi väärtusega 100 eurot; 5.1.
  4. lastetoa kapp väärtusega 104 eurot; 5.1.
  5. lastetoa sahtlid väärtusega 95 eurot; 5.1.
  6. lastetoa riiul väärtusega 93 eurot; 5.1.
  7. lastetoa ruloo 1 tk väärtusega 141 eurot; 5.1.
  8. lapse voodi madrats väärtusega 40 eurot; 5.1.
  9. lapse söögitool väärtusega 30 eurot; 5.1.
  10. lastetoolid 3tk väärtusega 60 eurot; 5.1.
  11. lastetoa riidest kiik väärtusega 30 eurot; 5.1.
  12. lastetoa lamp väärtusega 2 eurot; 5.1.
  13. lastetoa diivanipadjad 4tk väärtusega 10 eurot; 5.1.
  14. Šampuse klaasid kuldse äärega 8 tk väärtusega 80 eurot; 5.1.
  15. hallid kuldse äärega Royal taldrikud 8 tk väärtusega 40 eurot; 5.1.
  16. magamistoa lamp valge sulgedega väärtusega 33 eurot; 5.1.
  17. sinine lai tekk väärtusega 30 eurot. 5.2.jätta Xi lahusvaraks ja ainuomandisse vallasvara väärtusega 2605 eurot: 5.2.
  18. söögitoolid (suured antiiksed) väärtusega 120 eurot; 5.2.
  19. diivan ja pehme tumba väärtusega 950 eurot; 5.2.
  20. diivanilaud väärtusega 20 eurot; 5.2.
  21. kiiktool väärtusega 76 eurot; 5.2.
  22. postament 3 tk väärtusega 45 eurot; 5.2.
  23. elutoa vaip väärtusega 50 eurot; 5.2.
  24. televiisorilaud väärtusega 10 eurot; 5.2.
  25. lisatoa riiul väärtusega 20 eurot; 5.2.
  26. lisatoa voodi (kokkupandav) väärtusega 50 eurot; 5.2.
  27. lisatoa laud (kandiline) väärtusega 10 eurot; 5.2.
  28. rõdu mööbel (väike laud, puidust diivan, pehmendus) väärtusega 80 eurot; 5.2.
  29. magamistoa laud väärtusega 20 eurot; 7 5.2.
  30. esiku kummut väärtusega 15 eurot; 5.2.
  31. esiku kapp väärtusega 15 eurot; 5.2.
  32. esiku riidepuu väärtusega 15 eurot; 5.2.
  33. elutoa kardinad ja kardinasiinid väärtusega 350 eurot; 5.2.
  34. magamistoa kardinad ja kardinapuu kinnitused 2 tk väärtusega 275 eurot; 5.2.
  35. Lisatoa ümmargune laud väärtusega 20 eurot; 5.2.
  36. Peegel vannitoas väärtusega 15 eurot; 5.2.
  37. Esiku vaip väärtusega 15 eurot; 5.2.
  38. Vannitoa vaip hall väärtusega 3 eurot; 5.2.
  39. Nugade hoidja köögi seinal IKEA väärtusega 5 eurot; 5.2.
  40. mikser väärtusega 8 eurot; 5.2.
  41. Punane termonõu väärtusega 8 eurot; 5.2.
  42. Rohelised supikausid 4 tk väärtusega 6 eurot; 5.2.
  43. Bodum kohvi presskann väärtusega 15 eurot; 5.2.
  44. Pikendusjuhe sinine väärtusega 20 eurot; 5.2.
  45. Vinüülplaadimängija väärtusega 30 eurot; 5.2.
  46. Väikse tuba 1 rulookardin väärtusega 70 eurot; 5.2.
  47. Elutoa ja köögi lambid (2 suurt, 1 söögilaua kohal) väärtusega 75 eurot; 5.2.
  48. Magamistoa kardinapuud väärtusega 20 eurot; 5.2.
  49. Vannitoa ja WC rätikuhoidjad 6 tk väärtusega 18 eurot; 5.2.
  50. WC-paberi hoidjad 2 tk väärtusega 15 eurot; 5.2.
  51. WC-harja hoidja seina küljes 1 tk väärtusega 8 eurot; 5.2.
  52. Seebihoidja, hambapesutops, seebidosaator väärtusega 8 eurot; 5.2.
  53. kuivatusrest väärtusega 10 eurot; 5.2.
  54. punased retro tassid ja taldrikud 6 tk väärtusega 60 eurot; 5.2.
  55. kuldsed kandikud 3 tk väärtusega 20 eurot; 5.2.
  56. väike prügikast vannitoas väärtusega 20 eurot; 5.2.
  57. vannitoas seina külge kinnitatud duši riiulid 2 tk väärtusega 15 eurot. 5.3.mõista Xilt Ci kasuks enamsaadud ühisvara eest hüvitis summas 858,50 eurot. 5.4.müüa avalikul enampakkumisel Ci ja Xi ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga Xxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) ja määrata enampakkumise korraldajaks Harju tööpiirkonna kohtutäitur; 5.5.pärast punktis 1.
  58. nimetatud korteriomandi müügi korraldamise kulude mahaarvamist tasuda enampakkumise tulemist AS-le Swedbank laenulepingu nr. 18-138054-EL laenujääk; 5.6.pärast punktides 1.
  59. ja 1.
  60. tehtud mahaarvamisi hüvitada enampakkumise tulemist Cile lahusvara väärtus 21 962,56 eurot ning jagada korteriomandi müügist ülejäänud raha Xi ja Ci vahel võrdsetes osades. Kohtuotsuse põhjendused
  61. Kohus leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
  62. Vaidlust ei ole, et C ja X abiellusid xxxx ja poolte abielu lahutati kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktist 2 tulenevalt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kohtuotsus tsiviilasjas nr xxxx jõustus xxxx. 8
  63. Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga xxxx), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
  64. Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
  65. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.
  66. Pooled on vastastikku esitanud hagi ja vastuhagi nende abielu ajal soetatud ühisvara ning kohustuse jagamiseks.
  67. Hageja X ja kostja C on esitanud hagis ja vastuhagis mõlemad nõude jagada poolte ühisvarasse kuuluv vallasvara. Hageja taotleb hagiavalduses jätta hageja X ainuomandisse järgnev vallasvara: lastetoa kapp, väärtus 65 eurot; lastetoa sahtlid, väärtus 59 eurot; lastetoa riiul, väärtus 58 eurot;. pesumasin Bosch, väärtus 202 eurot; köögimööbel, väärtus 2 746 eurot; integreeritav nõudepesumasin Bosch, väärtus 304 eurot; integreeritav külmkapp Samsung, väärtus 347 eurot; integreeritav ahi Bosch, väärtus 321 eurot; induktsioonpliidiplaat Bosch, väärtus 185 eurot; köögikubu Falmec, väärtus 216 eurot; televiisorilaud, väärtus 0 eurot; lisatoa riiul, väärtus 0 eurot; lisatoa voodi, väärtus 0 eurot; lisatoa laud, väärtus 0 eurot; rõdu mööbel, väärtus 0 eurot; magamistoa laud, väärtus 0 eurot; esiku kummut, väärtus 0 eurot. C ainuomandisse taotleb hageja jätta järgnev vallasvara: lastetoa voodi, väärtus 100 eurot; söögitoolid, väärtus 38 eurot; diivan ja pehme tumba, väärtus 500 eurot; diivanilaud, väärtus 19 eurot; kiiktool, väärtus 38 eurot; postament 2 tk, väärtus kokku 38 eurot; elutoa vaip, väärtus 25 eurot; esiku kapp, väärtus 0 eurot; esiku riidepuu, väärtus 0 eurot. Kostja on esitatud vastuhagis poolte vallasvara koosseisu võrreldes hagiavalduses märgituga täiendanud ning taotleb jätta Ci ainuomandisse: lastetoa voodi väärtusega 100 eurot; lastetoa kapp väärtusega 104 eurot; lastetoa sahtlid väärtusega 95 eurot; lastetoa riiul väärtusega 93 eurot; lastetoa ruloo 1 tk väärtusega 141 eurot; lapse voodi madrats väärtusega 40 eurot; lapse söögitool väärtusega 30 eurot; lastetoolid 3tk väärtusega 60 eurot; laste toa riidest kiik väärtusega 30 eurot; lastetoa lamp väärtusega 2 eurot; lastetoa diivanipadjad 4tk väärtusega 10 eurot; Šampuse klaasid kuldse äärega 8 tk väärtusega 80 eurot; hallid kuldse äärega Royal taldrikud 8 tk väärtusega 40 eurot; magamistoa lamp valge sulgedega väärtusega 33 eurot; sinine lai tekk väärtusega 30 eurot. Xi ainuomandisse taotleb kostja jätta järgnev vallasvara: söögitoolid (suured antiiksed) väärtusega 120 eurot; diivan ja pehme tumba väärtusega 950 eurot; diivanilaud väärtusega 20 eurot; kiiktool väärtusega 76 eurot; postament 3 tk väärtusega 45 eurot; elutoa vaip väärtusega 50 eurot; televiisorilaud väärtusega 10 eurot; lisatoa riiul väärtusega 20 eurot; lisatoa voodi 9 (kokkupandav) väärtusega 50 eurot; lisatoa laud (kandiline) väärtusega 10 eurot; rõdu mööbel (väike laud, puidust diivan, pehmendus) väärtusega 80 eurot; magamistoa laud väärtusega 20 eurot; esiku kummut väärtusega 15 eurot; esiku kapp väärtusega 15 eurot; esiku riidepuu väärtusega 15 eurot; elutoa kardinad ja kardinasiinid väärtusega 350 eurot; magamistoa kardinad ja kardinapuu kinnitused 2 tk väärtusega 275 eurot; Lisatoa ümmargune laud väärtusega 20 eurot; Peegel vannitoas väärtusega 15 eurot; Esiku vaip väärtusega 15 eurot; Vannitoa vaip hall väärtusega 3 eurot; Nugade hoidja köögi seinal IKEA väärtusega 5 eurot; mikser väärtusega 8 eurot; Punane termonõu väärtusega 8 eurot; Rohelised supikausid 4 tk väärtusega 6 eurot; Bodum kohvi presskann väärtusega 15 eurot; Pikendusjuhe sinine väärtusega 20 eurot; Vinüülplaadimängija väärtusega 30 eurot; Väikse tuba 1 rulookardin väärtusega 70 eurot; Elutoa ja köögi lambid (2 suurt, 1 söögilaua kohal) väärtusega 75 eurot; Magamistoa kardinapuud väärtusega 20 eurot; Vannitoa ja WC rätikuhoidjad 6 tk väärtusega 18 eurot; WC-paberi hoidjad 2 tk väärtusega 15 eurot; WC-harja hoidja seina küljes 1 tk väärtusega 8 eurot; Seebihoidja, hambapesutops, seebidosaator väärtusega 8 eurot; kuivatusrest väärtusega 10 eurot; punased retro tassid ja taldrikud 6 tk väärtusega 60 eurot; kuldsed kandikud 3 tk väärtusega 20 eurot; väike prügikast vannitoas väärtusega 20 eurot; vannitoas seina külge kinnitatud duširiiulid 2 tk väärtusega 15 eurot. Menetluse kestel on pooled vallasvara jagamise osas jõudnud valdavas osas kokkuleppele. 08.10.2021 hagiavalduse p.4.2.
  68. on hageja palunud jätta lastetoa voodi, väärtusega 100 eurot, kostja C ainuomandisse. Kostja on esitanud vastuhagi ja nõudnud vastuhagi p.6.1.1.
  69. samuti lastetoa voodi jätmist kostja ainuomandisse väärtusega 100 eurot, seega vaidlus nimetatud vara jagamise osas puudub. Hageja on 10.12.2021 vastuses vastuhagile p-s 26 võtnud õigeks kostja vastuhagi vallasvara pde 6.1.1., 6.1.1.2.-6.1.1.
  70. osas (lastetoa kapp väärtusega 104 eurot; lastetoa sahtlid väärtusega 95 eurot; lastetoa riiul väärtusega 93 eurot; lastetoa ruloo 1 tk väärtusega 141 eurot; lapse voodi madrats väärtusega 40 eurot; lapse söögitool väärtusega 30 eurot; lastetoolid 3tk väärtusega 60 eurot; laste toa riidest kiik väärtusega 30 eurot; lastetoa lamp väärtusega 2 eurot; lastetoa diivanipadjad 4tk väärtusega 10 eurot; Šampuse klaasid kuldse äärega 8 tk väärtusega 80 eurot; hallid kuldse äärega Royal taldrikud 8 tk väärtusega 40 eurot; magamistoa lamp valge sulgedega väärtusega 33 eurot; sinine lai tekk väärtusega 30 eurot) ning palub selliselt rahuldada kostja vastuhagi resolutsiooni vastavad punktid ja jätta loetletud vallasvara väärtusega 888 eurot kostja ainuomandisse. Samuti on hageja 10.12.2021 vastuses vastuhagile p-s 26 võtnud õigeks kostja vastuhagi hageja ainuomandisse jääva vallasvara p-de 6.1.2.3., 6.1.2.7., 6.1.2.10., 6.1.2.15., 6.1.2.17.- 6.1.2.25., 6.1.2.28.-6.1.2.34., 6.1.2.
  71. ja 6.1.2.
  72. osas (diivanilaud väärtusega 20 eurot; 6.1.2.
  73. televiisorilaud väärtusega 10 eurot; rõdu mööbel (väike laud, puidust diivan, pehmendus) väärtusega 80 eurot; elutoa kardinad ja kardinasiinid väärtusega 350 eurot; Lisatoa ümmargune laud väärtusega 20 eurot; Peegel vannitoas väärtusega 15 eurot; Esiku vaip väärtusega 15 eurot; Vannitoa vaip hall väärtusega 3 eurot; Nugade hoidja köögi seinal IKEA väärtusega 5 eurot; mikser väärtusega 8 eurot; Punane termonõu väärtusega 8 eurot; Rohelised supikausid 4 tk väärtusega 6 eurot; Bodum kohvi presskann väärtusega 15 eurot; Väikse tuba 1 rulookardin väärtusega 70 eurot; Elutoa ja köögi lambid (2 suurt, 1 söögilaua kohal) väärtusega 75 eurot; Magamistoa kardinapuud väärtusega 20 eurot; Vannitoa ja WC rätikuhoidjad 6 tk väärtusega 18 eurot; WC-paberi hoidjad 2 tk väärtusega 15 eurot; WC-harja hoidja seina küljes 1 tk väärtusega 8 eurot; Seebihoidja, hambapesutops, seebidosaator väärtusega 8 eurot; väike prügikast vannitoas väärtusega 20 eurot; vannitoas seina külge kinnitatud duši riiulid 2 tk 10 väärtusega 15 eurot) ning palub selliselt rahuldada kostja vastuhagi resolutsiooni vastavad punktid ja jätta loetletud vallasvara väärtusega 804 eurot hageja ainuomandisse. Hageja ja kostja on jõudnud üksmeelele ka selles, et pesumasin Bosch, köögimööbel, integreeritav nõudepesumasin Bosch, integreeritav külmkapp Samsung, integreeritav ahi Bosch, induktsioonpliidiplaat Bosch ja köögikubu Falmec - on korteriomandi koosseisus ning sisalduvad korteriomandi väärtuses ja seetõttu eraldi vallasvarana jagamisele ei kuulu. Kostja on nõustunud (16.11.2021 vastuhagis ja 20.12.2021 seisukohas), et lisatoa riiul, väärtusega 0 eurot, lisatoa voodi, väärtusega 0 eurot, magamistoa laud, väärtusega 0 eurot, ja esiku kummut, väärtusega 0 eurot, jäävad hageja ainuomandisse. Hageja on hagiavalduse p-des 4.2.2., 4.2.3., 4.2.
  74. kuni 4.2.
  75. palunud jätta kostja ainuomandisse söögitoolid, väärtusega 38 eurot, diivani ja pehme tumba, väärtusega 500 eurot, kiiktooli, väärtusega 38 eurot, postamendid 2 tk, väärtusega 38 eurot, elutoa vaiba, väärtus 25 eurot. Kostja nimetatud esemeid endale ei soovi ja palub jätta vastavad esemed hageja ainuomandisse 16.11.2021 vastuhagi p-des 6.1.2.1., 6.1.2.2., 6.1.2.
  76. kuni 6.1.2.
  77. Hageja on nõus, et nimetatud vara jääb hageja ainuomandisse hagiavalduses märgitud väärtusega. Hageja nõustub kostjaga, et esiku riidepuu, väärtusega 15 eurot (hagiavalduse p. 4.2.9) on hageja lahusvara ja esiku kapp, väärtusega 15 eurot on kostja lahusvara (hagiavalduse p.4.2.8.). Kostja taotleb vastuhagi p-des 6.1.2.16., 6.1.2.26., 6.1.2.27., 6.1.2.
  78. kuni 6.1.2.
  79. jätta hageja ainuomandisse magamistoa kardinad ja kardinapuu kinnitused 2 tk, väärtusega 275 eurot, pikendusjuhe sinine, väärtusega 20 eurot, vinüülplaadimängija, väärtusega 30 eurot, kuivatusrest väärtusega 10 eurot, punased retro tassid ja taldrikud 6 tk, väärtusega 60 eurot ja kuldsed kandikud 3 tk, väärtusega 20 eurot. Hageja on selgitanud, et ei soovi neid esemeid enda omandisse ja ei nõustu kostja märgitud väärtusega. Hageja osundab, et 20.12.2021 seisukoha p-s 2.10 on kostja leidnud, et kõik need esemed on väärtusega 0 eurot, kui need kompromissiga jäävad kostjale. Hageja märgib, et kuivõrd kostja nõuab kohtumenetluses, et nimetatud esemed jääksid hageja ainuomandisse, on hageja nõus nimetatud esemete enda ainuomandisse jätmisega, kui esemete väärtus on 0 eurot. Kostja 30.06.2022 seisukohas ei nõustu sellega, et esemete väärtuseks on 0 eurot. Kostja märgib, et ükski ese ei saa olla väärtusetu. Igal esemel on väärtus ja kui eseme väärtuse kohta ei ole esitada tõendit, siis tuleb eseme väärtus määrata hinnanguliselt ning kostja ongi selliselt toiminud. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et hageja ei ole nimetatud esemete enda ainuomandisse jätmist taotlenud, samuti ei ole kostja ise avaldanud soovi nimetatud esemeid enda ainuomandisse saada ning arvestades ka seda, et kostja on ise välja pakkunud, et kompromissi korras võiks nimetatud vara väärtus olla 0 eurot, siis on õiglane, et kostja nõudel vastavate esemete hageja omandisse jätmisel on ka hagejale jäämisel vastavate esemete väärtus 0 eurot. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et X ainuomandisse tuleb jätta järgmine vallasvara kokku väärtusega 1443 eurot: pesumasin Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses; köögimööbel, sisaldub korteriomandi väärtuses; integreeritav nõudepesumasin Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses; integreeritav külmkapp Samsung, sisaldub korteriomandi väärtuses; integreeritav ahi Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses; induktsioonpliidiplaat Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses; köögikubu Falmec, sisaldub korteriomandi väärtuses; söögitoolid (suured antiiksed), väärtus 38 eurot; diivan ja pehme tumba, väärtus 500 eurot; diivanilaud, väärtus 20 eurot; kiiktool, väärtus 38 eurot; postament 3tk, väärtus 38 eurot; elutoa 11 vaip, väärtus 25 eurot; televiisorilaud, väärtus 10 eurot; lisatoa riiul, väärtus 0 eurot; lisatoa voodi, väärtus 0 eurot; lisatoa laud, väärtus 0 eurot; rõdu mööbel, väärtus 80 eurot; magamistoa laud, väärtus 0 eurot; esiku kummut, väärtus 0 eurot; esiku riidepuu, väärtus 0 eurot; elutoa kardinad ja kardinasiinid, väärtus 350 eurot; magamistoa kardinad ja kardinapuu kinnitused 2tk, väärtus 0 eurot; lisatoa ümmargune laud, väärtus 20 eurot; peegel vannitoas, väärtus 15 eurot; esiku vaip, väärtus 15 eurot; vannitoa vaip hall, väärtus 3 eurot; nugade hoidja köögi seinal IKEA, väärtus 5 eurot; mikser, väärtus 8 eurot; punane termonõu, väärtus 8 eurot; rohelised supikausid 4tk, väärtus 6 eurot; Bodumi kohvi presskann, väärtus 15 eurot; pikendusjuhe sinine, väärus 0 eurot; vinüülplaadimängija, väärtus 0 eurot; väikese toa 1 rulookardin, väärtus 70 eurot; elutoa ja köögilambid (2 suurt, 1 söögilaua kohal), väärtus 75 eurot; magamistoa kardinapuud, väärtus 20 eurot; vannitoa ja WC rätikuhoidjad 6tk, väärtus 18 eurot; WC-paberi hoidjad 2tk, väärtus 15 eurot; WC-harja hoidja seina küljes 1tk, väärtus 8 eurot; seebihoidja, hambapesutops, seebidosaator, väärtus 8 eurot; kuivatusrest, väärtus 0 eurot; punased retro tassid ja taldrikud 6tk, väärtus 0 eurot; kuldsed kandikud 3tk, väärtus 0 eurot; väike prügikast vannitoas, väärtus 20 eurot; vannitoas seina külge kinnitatud duši riiulid 2tk, väärtus 15 eurot. C ainuomandisse tuleb jätta järgmine vallasvara, kokku väärtusega 888 eurot: lastetoa voodi, väärtus 100 eurot; lastetoa kapp, väärtus 104 eurot; lastetoa sahtlid, väärtus 95 eurot; lastetoa riiul, väärtus 93 eurot; lastetoa ruloo, 1 tk väärtus 141 eurot; lapse voodi madrats, väärtus 40 eurot; lapse söögitool, väärtus 30 eurot; lastetoolid 3tk, väärtus 60 eurot; laste toa riidest kiik, väärtus 30 eurot; lastetoa lamp, väärtus 2 eurot; lastetoa diivanipadjad 4tk, väärtus 10 eurot; šampuse klaasid kuldse äärega 8tk, väärtus 80 eurot; hallid kuldse äärega Royal taldrikud 8 tk, väärtus 40 eurot; magamistoa lamp valge sulgedega, väärtus 33 eurot; sinine lai tekk, väärtus 30 eurot; esiku kapp, väärtus 0 eurot.
  80. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korteriomand aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx) on soetatud abielu ajal ja kuulub poolte ühisvara hulka. Pooled ei ole üksmeelel korteriomandi turuvääruse osas. Hageja on hagiavalduses leidnud, et korteriomandi turuväärtus on 203 000 eurot. Kostja on esitanud kohtule eksperthinnangu nr 68 656T, mille kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus 22.10.2021 seisuga 267 000 eurot. Kohus määras 16.03.2022 kohtumäärusega viia läbi korteriomandi turuväärtuse väljaselgitamiseks ekspertiis. Kohtule esitatud 25.04.2022 eksperthinnangust nr 0415-22 nähtuvalt on Xxxx korteriomandi, registriosa nr xxxx, turuväärtus 255 000 eurot. Hageja palub kohtul ühisvara jagamisel lähtuda 25.04.2022 eksperthinnangust. Kohus nõustub hagejaga, et korteriomandi aadressil Xxxx turuväärtuse määramisel tuleb aluseks võtta 25.04.2022 eksperthinnang. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis ning õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (Riigikohtu
  81. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-08, p 11; Riigikohtu
  82. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p-s 13). Käesoleval juhul kajastab 25.04.2022 eksperthinnang kõige täpsemalt omandi kaotamise hetke seisuga poolte ühisvara koosseisu kuuluva korteriomandi turuväärtust. Korteriomandi aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx) turuväärtuseks tuleb seega lugeda 255 000 eurot. Hageja palub jätta hageja ainuomandisse korteriomand aadressil Xxxx ja AS Swedbank laenulepingust nr 18-138054-EL tulenev laenukohustus, abielulahutuse seisuga xxxx laenujääk summas 155 987,62 eurot, ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis summas 49 506,19 eurot (=(255 000 – 155 987,62)/2). Kostja palub vastuhagis müüa korteriomand avalikul 12 enampakkumisel, võõrandamisest saadud rahasummast arvata maha müügi korraldamise kulud ja tasuda AS-ile Swedbank laenulepingu nr. 18-138054-EL laenujääk. Abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt (PKS § 37 lg 3). Kaasomandi lõpetamise nõude peab lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Varaesemete jagamisel peab kohus selgeks tegema hüvitise määra, mida ühisomanik on valmis ja võimeline teisele ühisomanikule maksma. Põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühisomandis olevat vara ühe ühisomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma. Hageja on selgitanud, et on pöördunud AS Swedbank poole, et saada pangalt otsustus, kas laenukohustus antakse hagejale üle ja kas vajadusel antakse täiendavat laenu kostjale hüvitise maksmiseks korteriomandi hageja ainuomandisse jäämisel. Kuivõrd kostja ei ole enda nõusolekut laenu üleandmiseks pangale esitanud, siis ei ole AS Swedbank valmis ka täielikku otsust tegema, kuid on analüüsinud tingimusi, mille esinemisel laenukohustus hagejale täielikult üle anda ja täiendavat laenu kostjale hüvitise maksmiseks anda võimalik oleks. Hageja on kohtule esitanud AS Swedbank 07.12.2021 kirja, milles pank on kinnitanud, et on valmis poolte ühiskohustuseks olevat laenulepingut muutma ja kostja laenukohustusest vabastama ning hagejale vajadusel täiendavat laenu andma kostjale hüvitise tasumiseks. Viidatud kirjas andis pank ka teada, millised on tingimused laenulepingu muutmiseks (hageja saab korteriomandi ainuomanikuks; milline peab olema hageja sissetulek; hageja kohustused ei tohi olla suurenenud). Täiendavalt on hageja esitanud kohtule ka M. V. ja A. M. kinnitused selle kohta, et nad on vajadusel valmis andma hagejale laenu summas 30 000 eurot kostjale hüvitise maksmiseks. Kostja leiab, et hageja ei ole eelnevaga tõendanud, et tal oleksid rahalised vahendid Xxxx korteriomandi omandamiseks. Kohus nõustub kostjaga selles, et AS-i Swedbank 07.12.2021 kiri tõendab küll seda, millistel tingimustel AS Swedbank oleks valmis laenulepingu vormistama Xi nimele, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt ta kõnealustele tingimustele vastaks. Kohtu hinnangul tõendavad, aga M. V. ja A. M. kinnituskirjad, et hagejal oleks vajadusel võimalik laenu saada, et kostjale omandi kaotuse eest hüvitist tasuda. Kohus leiab, et puudub alus eeldada, et nimetatud isikutel rahalised vahendid laenu andmiseks puuduvad, nagu seda on leidnud kostja. Kohtu hinnangul ei ole hüvitise maksmise võimekuse hindamisel asjakohane kostja poolt osundatu, et Xa finantskohustused ei tohi AS Swedbank kirjast nähtuvalt laenulepingu muudatuse hetkeks olla suurenenud. Hageja huvi on saada korteriomand ainuomandisse. Hageja selgitab, et tegemist on hageja ja poolte ühise lapse koduga ning hageja soovib enda kodus edasi elada. Kostja korteriomandit enda omandisse ei soovi, vaid soovib, et korteriomand võõrandaks avalikul enampakkumisel. C leiab, et müük avalikul enampakkumisel on põhjendatud seetõttu, et see võimaldaks saada võimalikult suurt kasu mõlemale osapoolele. Kohus leiab, et kaaludes mõlema poole huve ja lähtudes õiglusest, on põhjendatud jätta korteriomand aadressil Xxxx hageja ainuomandisse. Tõendatud ei ole asjaolu, et korteriomandi müük avalikul enampakkumisel võimaldaks saada rohkem tulu. Kohus on ka seisukohal, et suurema tulu saamise võimalus ei kaalu üle hageja huvi säilitada harjumuspärane kodu endale ja poolte ühisele lapsele. 13 Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue jätta hageja X ainuomandisse korteriomand aadressil Xxxx katastritunnusega xxxx, registriosa nr xxxx, turuväärtusega 255 000 eurot kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole, et korteriomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omandamiseks on pooled sõlminud AS-iga Swedbank laenulepingu nr 18-138054-EL, millest tulenevalt kuulub ühisvara koosseisu ka nimetatud laenulepingust tulenev kohustus. Tulenevalt PKS § 38 ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses. Kohus leiab juhindudes PKS § 38 sätestatust ja asjaolust, et kohus on jätnud eelnevalt korteriomandi hageja ainuomandisse, et poolte laenukohustus AS-i Swedbank ees, mille laenujääk abielulahutuse seisuga xxxx on summas 155 987,62 eurot tuleb jätta hageja omandisse.
  83. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja nõude jätta korteriomand aadressil Xxxx hageja ainuomandisse on põhjendatud rahuldada ka hageja nõue kohustada kostjat C (isikukood xxxx) andma nõusolek korteriomandi Xxxx, katastritunnusega xxxx, registriosa nr xxxx, omandi üleandmiseks hagejale X ning kinnistusregistri teises jaos senise ühisomaniku C kohta tehtud kande kustutamiseks ja X (isikukood xxxx) korteriomandi ainuomanikuna registri teise jakku sisse kandmiseks ning määrata asendada C nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
  84. Kohtu hinnangul on hageja huvide tagamiseks põhjendatud rahuldada ka hageja nõue määrata, et kui C keeldub peale kohtulahendi jõustumist, millega korteriomand Xxxx jääb X ainuomandisse, korteriomandi Xxxx valduse vabastamisest 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest, on Xal õigus täitemenetluses kohtutäituri ja politsei kaasabil C korteriomandist välja tõsta ning C kohustub tasuma Xale iga päeva eest, mil C keeldub korteriomandi valduse vabastamisest, kasutuseelise hüvitist 15 eurot päevas kuni C poolt korteriomandi valduse vabastamiseni.
  85. Hageja leiab, et hagejal on kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõue. VÕS § 69 lg-s 1 sätestatu kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS § 69 lg-st 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. 08.10.2021 hagiavalduse kohaselt peale poolte abielu lõppemist on pooled perioodil 08.03.2021 kuni 08.09.2021 olnud kohustatud tasuma AS-ile Swedbank laenulepingust nr 18138054-EL tulenevaid laenukohustusi kokku summas 5 107,90 eurot. Nimetatud kohustus tulnuks pooltel tasuda võrdselt, st hageja 2 553,95 eurot ja kostja 2 553,95 eurot. Hageja on tasunud 4 229,44 eurot ja kostja 878,46 eurot, seega on hageja tasunud enda lahusvara arvelt ühisvaraks olevaid kohustusi enam 1 675,49 (=4 229,44 - 2 553,95) eurot, mille väärtuse hüvitamist nõuab hageja PKS § 34 lg 2 alusel. Perioodil 09.09.2021 kuni 10.06.2021 on hageja AS-ile Swedbank laenulepingust nr 18-138054-EL tulenevaid laenu- ja kindlustusmakseid 14 tasunud summas 6 588,74 eurot. Antud summast poole, st 3 294,37 eurot pidanuks tasuma kostja. Kuna kostja midagi tasunud ei ole, siis on hageja tasunud enda lahusvara arvelt ühisvaraks olevaid kohustusi enam 3 294,37 eurot, mille väärtuse hüvitamist nõuab hageja PKS § 34 lg 2 alusel. Kokku taotleb hageja AS Swedbank laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest mõista kostjalt välja hüvitis summas 4 969,86 eurot (=1 675,49 + 3 294,37). Pooled ei vaidle, et laenusuhtes AS-iga Swedbank on hageja ja kostja solidaarvõlgnikud ning, et perioodil 08.03.2021 kuni 10.06.2021 tasutud osamaksetest pool ehk kostja osa sellest kohustusest on 5 848,32 eurot (2 553,95 eurot + 3 294,37 eurot = 5 848,32 eurot). Kohus ei tähelda vaidlust ka selle üle, et kostja on tasunud perioodi 08.03.2021 kuni 10.06.2021 laenulepingust tulenevaid kohustusi summas 878,46 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks AS Swedbank laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest välja mõista hüvitis summas 4 969,86 eurot (=1 675,49 + 3 294,37). Kohus nõustub hagejaga, et arvestades, et kostja ei ole enam kui aasta aja jooksul enda kohustusi AS Swedbank laenukohustuse osas kohaselt täitnud ja seda hoolimata kostja lubadustest, on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus õigel ajal poole laenumakse tasumise kohustust. Seetõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni pool igakuiselt tasumisele kuuluvatest tulevikus sissenõutavaks muutuvatest AS Swedbank igakuistest laenulepingust tulenevatest kohustustest vastavalt maksegraafikule järgmiselt: 15 Hageja on esitanud kostja vastu ka peale abielu lahutamist korteriomandi aadressiga Xxxx kasutamisega seonduvate (kommunaal)teenuste kulude hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud peale abielu lahutamist 08.10.2021 seisuga Xxxx korteriomandi kasutamisega seonduvaid kulusid oma lahusvara arvelt kokku summas 1 636,82 eurot järgmiselt: Xxxx korteriühistu arve nr 473, 197,99 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 491, 181,78 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 509, 154,99 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 527, 172,03 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 545, 159,46 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 563, 157,07 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 573, 36,00 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 583, 164,51 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226908877461 29,97 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226933228809 35,66 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226518143635 31,08 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226882741935 32,64 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226431933398 26,12 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226674812164 26,17 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226022396231 31,29 eurot; Xxxx Eesti Energia arve 226412785517 32,06 eurot; Xxxx STV arve nr 29501588 summas 21 eurot; Xxxx STV arve nr 29584928 summas 21 eurot; Xxxx STV arve nr 29668136 summas 21 eurot; Xxxx STV arve nr 29750690 summas 21 eurot; Xxxx STV arve nr 29832897 summas 21 eurot; Xxxx STV arve nr 29914879 summas 21 eurot; Xxxx STV arve nr 29996560 summas 21 eurot; Xxxx STV arve nr 30078073 summas 21 eurot. Kulude summas 1 636,82 euro tõendamiseks on hageja esitanud kohtule ka eelnevalt nimetatud arved. Peale hagiavalduse esitamist on hageja perioodil 09.09.2021 kuni 10.06.2021 tasunud Xxxx KÜ arveid kokku summas 1 650,93 eurot ja AS STV arveid kokku summas 189 eurot järgmiselt: Xxxx korteriühistu arve nr 583, 164,51 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 601, 16 150,48 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 619, 154,54 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 637, 193,35 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 673, 271,30 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 691, 213,52 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 709, 202,05 eurot; Xxxx korteriühistu arve nr 728, 237,20 eurot. Hageja leiab, et kuna kostja midagi tasunud ei ole, siis on hageja tasunud enda lahusvara arvelt ühisvaraks olevaid kohustusi enam 1 738,37 (=818,41+919,96) eurot, mille väärtuse hüvitamist nõuab hageja PKS § 34 lg 2 alusel. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja ning poolte ühine laps elasid hagiavalduse esitamise hetkel jätkuvalt kõik ühisvaraks olevas korteris. Kohus nõustub hagejaga, et korteriomandi kasutamise kulude (elekter, vesi, kanalisatsioon, prügi jne) puhul on tegemist poolte ja poolte ühise lapse kuludega, milliseid peavad pooled kandma võrdselt. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et kostja ei ole peale abielu lõppemist osalenud korteriomandi kulude kandmises ning toob välja, et C on seoses korteriomandi alalhoidmise ja säilimisega teinud sisuliselt ainuisikuliselt järgmisi vajalikke toiminguid: korteri koristamine, s.h tolmuimejaga puhastamine, põrandate pesu, tolmude pühkimine, kappide korrashoid, WCpottide puhastamine, vanni pesemine, dušinurga pesemine, trapi puhastus, kraanikausside puhastus, põrandavuukide puhastus, peeglite pesemine, akende pesu (seest ja niipalju kui väljast võimalik), kardinate hooldus, nõudepesumasina puhastus, külmkapi seest puhastus, diivani ja toolide pesu, tubade tuulutamine. Kokkuvõtvalt on kostja oma tööga panustatud korteriomandi alalhoidmisse ja säilimisse ning kostja panust tuleb lugeda samaväärseks hageja poolt tasutud kommunaalmaksetega. Kohus nõustub hagejaga, et loetletud tegevuste tegemine, ei saa tähenda seda, et kostja oleks osalenud peale abielu lõppemist korteriomandi kulude kandmises, mis võrdselt hagejaga kostja poolt tasumisele kuuluvad. Kostja ei ole ka tõendanud või lükanud ümber hageja väiteid ja tõendeid, et korteriomandi kulusid on kandnud peale abielu lõppemist üksnes hageja. Veel leiab kostja, et hageja on kommunaalteenuste hulka põhjendamatult arvestanud AS STV arved seoses teleteenuse osutamisega. Eelviidatud kulutused ei ole korteriomandi või muu ühisvara alalhoidmiseks ja säilimiseks vajalikud. Nimetatud kulutused ei ole ka kasulikud TsÜS § 63 p 2 mõttes, kuivõrd antud kulutuste kandmise läbi ei suurene mingil moel korteriomandi väärtus. Kohus nõustub kostjaga selles, et AS STV poolt pakutava teleteenuse näol ei ole tegu kommunaalkuluga. Arvestades aga seda, et kostja ei vaidle vastu asjaolule, et lisaks hagejale kasutas antud teenust ka kostja ja poolte ühine laps, siis on tegemist kuluga, mille eest kostja on kohustatud tasuma poole arvel märgitud summast. Kostja osundab, et hageja on esitanud mh järgmised arved, mille alusel ta kulude hüvitamist nõuab: Xxxx korteriühistu arve nr 473, millelt nähtub, et see esitatud 28.02.2021 ning mis hõlmab veebruar 2021 kommunaalkulusid; Eesti Energia arve nr 226908877461, millelt nähtub, et see on esitatud 28.02.2021 ning mis hõlmab perioodi 01.02.2021-28.02.2021; AS STV arve nr 29501588, millelt nähtub, et see on esitatud 01.03.2021 ning mis hõlmab perioodi märts
  86. Kostja märgib, et kuivõrd poolte abielulahutus jõustus xxxx, on eelnevalt viidatud arvete aluseks olevad teenused osutatud abielu ajal. Eeltoodust johtuvalt ei ole kostja hinnangul igal juhul põhjendatud hageja nõue korteriomandi kasutamisega seonduvate kulude hüvitamiseks summas 124,48 eurot. Kohus leiab, et kostja käsitlus ei ole õige ning oluline on arvestada sellega, et nimetatud arved on tasunud hageja peale abielu lõppemist enda lahusvara arvel. 17 Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning Calt tuleb Xa kasuks välja mõista ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste tasumise eest 1 738,37 (=818,41+919,96) eurot.
  87. Kostja on esitanud nõude lahusvara väärtuse summas 21 962,56 eurot hüvitamiseks. Kostja selgitab, et korteriomandi aadressil Xxxx soetamisel kanti kulusid kokku summas 35 318,37 eurot (omafinantseering/sissemakse summas 28 450 eurot; omafinantseering/sissemakse summas 5150 eurot; notaribüroo arve summas 799,06 eurot; notaribüroo arve summas 601,81 eurot; riigilõiv summas 317,50 eurot). Nimetatud kulutuste tegemiseks kasutas kostja vastuhagi kohaselt oma lahusvara kokku summas 21 962,56 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et korteriomandi soetamiseks kasutas kostja osaliselt oma lahusvara. Kostja väidab, et kasutas korteriomandi ostuhinna tasumiseks Eesti Haigekassalt saadud töövõimetushüvitist summas 10 962,56 eurot. Kostja osundab, et RaKS § 56 lg 3 alusel tekib õigus saada hooldushüvitist, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates. Kostja oli töökohustuste täitmisest vabastatud alates 16.03.
  88. PKS § 27 lg 2 p 3 alusel moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel. Seega hoolimata asjaolust, et Eesti Haigekassa maksis töövõimetushüvitise välja 16.04.2018, mille kinnituseks on kostja esitanud maksekorralduse nr 0021189596, oli tegemist kostja lahusvaraga, kuivõrd töövõimetushüvitise saamise õigus tekkis kostjal töökohustuste täitmisest vabastamisega, s.o enne abielu sõlmimist xxxx. Kohus leiab, et õige on hageja poolt osundatu, et kuivõrd maksekorralduse nr 0021189596 kohaselt sai kostja töövõimetushüvitise abielu ajal, siis on nimetatud hüvitis eelduslikult ühisvara ning asjaolu, et tegu ei ole ühisvaraga tuleb kostjal tõendada (PKS § 27 lg 6). Kostja aga ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegu oleks kostja lahusvaraga. Lisaks tuleb nõustuda hagejaga selles, et tõendatud ei ole, et kostja kasutas Eesti Haigekassast 16.04.2018 saadud hüvitist enam kui pool aastat hiljem korteriomandi ostuhinna tasumiseks. Kostja väitel kasutas ta korteriomandi soetamisel ka oma vanematelt kingituseks saadud rahalisi vahendeid kokku summas 11 000 eurot (3000 + 5000 + 3000), mis oli samuti kostja lahusvara. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud kohtule oma vanemate H. J. ja S.-L. J. kirjalikud kinnitused, mille kohaselt on kostja ema S.-L. J. kinkinud kostjale sularahas 3000 eurot ja kostja isa H. J. on kostjale kinkinud kokku 8000 eurot (3000 + 5000). Eelnevat on H. J. ja S.-L. J. kinnitanud ka tunnistajatena ütlusi andes. Hageja on seisukohal, et kostja vanematelt laekunud raha näol ei olnud tegemist mitte kingituse ja kostja lahusvaraga, vaid kostja vanemad andsid pooltele korteriomandi soetamiseks laenu, mille kostja hagejale teadaolevalt poolte abielu ajal kostja vanematele ka tagastas või vähemalt pidi tagastama. Asjaolu, et kostja vanemad andsid pooltele laenu, mitte ei teinud kostjale lahusvarana kingitusi, tõendamiseks on hageja esitanud poolte omavahelised vestlused. Esitatust nähtuvalt 02.09.2020 kell 4:41:05 kirjutab kostja hagejale: „minu vanematele on ka võlg 8k“ ehk 8000 eurot, mille peale hageja vastab 02.09.2020 kell 4:39:09 kostjale, et „kokku oli seda 8k“; 16.02.2020 kell 11:19:54 kirjutab kostja hagejale: „Mina kahjuks meie võlga isale ja emale ei saa dividendide arvele kirjutada“; 21.01.2020 kell 2:34:13 kirjutab kostja hagejale: „Samuti olen ma Isalt saadud ühisvõlga tagasi maksnud oma arvelt“ Kohus leiab, et eelnev 18 kinnitab hageja väiteid sellest, et kostja vanematelt laekunud rahaliste vahendite näol oli tegu laenu mitte personaalse kingitusega kostjale. Seega on kostja vanemate tunnistajatena antud ütlused ja kirjalikud kinnitused vastuolus asjas esitatud muude tõenditega. Kohus leiab, et usaldusväärsemateks tõenditeks tuleb pidada hageja ja kostja omavahelist vestlust ja nende ühist arusaama kostja vanematelt laekunud raha osas. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et kostja vanematelt laekunud raha näol oleks tegemist kingitusega kostjale. Õige on kohtu hinnangul ka hageja poolt osundatu, et kuivõrd 29.11.2018 H. J. arvelduskontolt kostjale tehtud makse summas 3 000 eurot selgitusega “ülekanne” ja H. J.u arvelduskontolt kostjale tehtud makse summas 5000 eurot selgitusega “ülekanne”, on laekunud abielu ajal ning nende ülekannete tegemisel ei ole ühtegi märki, et tegemist oleks olnud kostjale kingitud rahaga, on tegemist ühisvaraga. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on korteriomandi omandamiseks kasutanud oma lahusvara summas 21 962,56 eurot, siis ei ole kostjal alust lahusvara hüvitamist PKS § 34 lg 2 alusel nõuda ja kostja nõue tuleb jätta rahuldamata.
  89. Hageja leiab, et kuna kostja on põhjendamatult jätnud tasumata ühisvaraks oleva laenu- ja kindlustusmaksete kohustuse, samuti kommunaalteenuste eest, kuigi pooles summas on nimetatud maksete tasumine kostja kohustus, kohustub kostja tasuma hagejale viivist enda kohustuste täitmisega viivitamise eest. Hageja on korduvalt palunud kostjal enda kohustusi täitma hakata, kostja on laenukohustust ka täita lubanud, kuid jätkuvalt ei ole kostja talle langevat osa kohustustest täitnud, hageja on pidanud täitma kohustused enda lahusvara arvel ka kostjale langeva osa eest ning selliselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viimase tasumisega viivitamisel viiviseid VÕS §

§ 113lg 1 alusel.

Hageja märgib, et viivisenõuded tasutud laenu-, kindlustus- ja kommunaalteenuste eest on kokku 10.06.2022 seisuga summas 406,33 eurot. Arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja laenu-, kindlustus- ja kommunaalteenuste arveid talle langevas osas tasunud ei ole ning kostja ei ole vastu vaielnud ka viivise summale 406,33 eurot, on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt C tuleb hageja X kasuks välja mõista viivis laenu-, kindlustus- ja kommunaalteenuste eest 10.06.2022 seisuga summas 406,33 eurot. Täiendavalt taotleb hageja 10.06.2022 menetlusdokumendis mõista Calt Xa kasuks välja AS Swedbank laenulepingust tuleneva hüvitise põhinõude summas 4 969,86 eurot tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §

§ 113

lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni ning mõista Calt Xa kasuks välja ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste põhivõlgnevuse summas 1 738,37 eurot tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §

§ 113lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus on eelnevalt leidnud, et nõuded, millelt hageja viivise väljamõistmist taotleb on põhjendatud. Kostja vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määrab mõista Calt Xa kasuks välja AS Swedbank laenulepingust tuleneva hüvitise põhinõude summas 4 969,86 eurot tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §

§ 113

lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni ning 19 mõista Calt Xa kasuks välja ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste põhivõlgnevuse summas 1 738,37 eurot tasumisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §

§ 113lg 1 alusel alates 11.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

  1. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et poolte ühisvara väärtuseks on kokku 101 343,40 eurot (= korteriomandi turuväärtus 255 000 – laenukohustus 155 987,62 + hagejale jääv vallasvara 1 443 + kostjale jääv vallasvara 888) ning kummalgi poolel on õigus sellest pooles väärtuses varale, summas 50 671,69 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Xalt mõista C kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis summas 49 783,69 (=50 671,69-888). Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  3. TsMS § 164 on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga. Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega- seega hagilise abieluasjaga, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st
  4. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 03.03.2023 kohtuotsus. 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.