KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2794 Tsiviilasi X hagi Y vastu sun

§ 84lg 1 ls 1).

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 84lg 1 ls 1).

16. Heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine (

§ 86lg 1).

Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (

§ 86lg 2).

Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest 3 (

§ 86lg 3).

Lepingu sõlmimise hetkel ei kehtinud säte, mille kohaselt oli laenulepingu kooskõla heade kommetega seotud mõistliku krediidikulukuse määraga, küll võib hageja kasutada krediidikulukuse määra, et põhistada lepingu ebasoodsaid tingimusi. Hageja tugineb tehingu tühisusele. Seetõttu kohus selgitas, et hageja peab tooma kohtu ette asjaolud, millele tuginedes hageja väidab, et tehing oli tühine, ning neid asjaolusid ka tõendama. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled neli erinevat lepingut. Kohus peab hindama iga tehingu kehtivust eraldi. Hageja ei ole vaatamata kohtu 02.12.2021 selgituskohustusele toonud kohtu ette tehingu tühisuse asjaolusid ega neid tõendanud. 17. Hageja väitis, et tehingud sõlmiti ebasoodsatel tingimusel, arvestades intressi ja viivisemäära, ning kohustused olid heade kommete vastaselt tasakaalust väljast, kuid hageja on üksnes konstateerinud, et tegi tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest.

§ 86

lg 3 võimaldab eeldada, et teine pool pidi erakorralisest olukorrast teadma, kuid see ei tähenda, et kohus eeldaks muude tühisuse aluste esinemist. Seetõttu peab hageja põhistama asjaoludega, miks hageja leiab, et tehing oli sõlmitud ebasoodsatel tingimustel või miks saab lugeda, et poolte kohustused oli heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Samuti peab hageja põhistama ja tõendama erakorralist vajadust lepingu sõlmimisel. Hageja vaatamata kohtu selgitustele nimetatud asjaolusid põhistanud ega tõendanud ei ole. Seega ei tekkinud kostjal kohustust tõendada oma vastuväiteid.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kohustused kostja ees täidetud, kuna kõnealuste laenulepingute tingimused intressi- ja viivisemäära osas ei ole tühised.
2. Hageja esitas kohtule taotluse viivise vähendamiseks kuna hageja kohustused kostja ees on täidetud ning algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 014/2021/95 on lubamatu. Hagiavalduse esitamise seisuga tasus hageja kostjale kokku 44 950 eurot, millest hageja hinnangul 25 000 eurot on faktiliselt saadud laen ja ülejäänud osa on intress.
3. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8). Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, mida nende arvates tuleb viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvesse võtta.
4. Hageja on esile toonud seda, et viivisemäär 0,5% päevas, ehk 182,5% aastas on äärmiselt ebamõistlikud tingimused võrreldes Eesti turul keskmise viivisemääraga VÕS-ga sätestatu määraga. Pooled võivad kokku leppida ka seadusjärgsest viivisemäärast teistsuguses viivisemääras. Tegemist on tõepoolest seaduses sätestatud viivisemäärast oluliselt kõrgema viivisemääraga. Samas pooled on ise laenulepingutes sellises viivisemääras lepingutes kokku leppinud. Põhivõlg on 31 000 eurot. Viivise suurus 20 000 euroselt põhivõlalt on 25 100 eurot ja 11 000 euroselt laenu põhisummalt on 13 255 eurot. Seega on viivise suuruseks kokku 38 355 eurot ning ületab põhivõlga.
5. Kohus on seisukohal, et viivist tuleb vähendada põhivõla suuruseni, so põhjendatud viivise suuruseks saab pidada 31 000 eurot. Riigikohus on märkinud, et viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18). Kostja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus selgitas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, mida nende arvates tuleb viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvesse võtta. Seega tuleb vähendada viivise suurust põhivõlani, so 31 000 euroni. Laenude põhisumma 31 000 eurot on tagastamata ning kostjal on õigus saada viivist 31 000 eurot. Tasumata intress on 11 114 eurot (55214 – 44100). Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine 4 lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 31 000 eurot.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja lõpplahenduse osas tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD
7. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid, on mõistlik jätta menetluskulud poolte enda kanda. Hageja nõudeks ei ole rahaline nõue. Seetõttu ei ole võimalik jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.03.2022 kohtuotsus muutmata, kuid täiendati kohtuotsuse resolutsiooni. 5