Obsah (6)

§ 230§ 2§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. november 2021, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-19-19440 Hag

§ 230lg 1 järgi tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud.

Ringkonnakohus on selgitanud, et alles siis, kui hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjale I saadetud arved ning nende väljastamise korda kohtule selgitanud ning kui menetluses leiab tõendamist, et saldoteatisele vastuse saatnud isik on kostja I esindaja, pöördub tõendamiskoormis ümber ning kostjal tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele tõendada. Alljärgnevalt hindab kohus, kas M. N. l oli volitus saldoteatist kinnitada, mis sai olla saldoteatise ja selle kinnitamise eesmärk ning kas see saab olla nõude aluseks.

1. Hageja esitas nõude tõendamiseks ka M. N. 30.01.2019 e-kirjaga saadetud kinnituse „SALDO-OK“ (I kd, tl 13). Kostjad on mõlemad avaldanud, et saldoteatise kinnituse „SALDO-OK“ saatnud M. N. ei ole kostja I töötaja. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud, kuid on möönnud, et tegemist võib olla (raamatupidamise) teenusepakkujaga. Kostja I on küll väitnud, et üksnes tema võis kostjat I esindada, kuid kohtu hinnangul on hageja esitatud kirjavahetustega (I kd, tl 13, II kd, tl 36) tõendatud, et kostja I aktsepteeris ning talus M. N. poolt kostja I esindamist, kuivõrd hageja kirjad olid saadetud ühtlasi nii M. N. le kui ka kostja I juhatuse liikmele (XXX) ning M. N. saatis e-kirja nii hagejale kui kostja I juhatuse liikmele. Usutavad ei ole kostja I paljasõnalised väited, et tema ei ole neid kirju saanud. Kostja I ei ole väitnud ega tõendanud, et tema eposti aadress ei oleks olnud XXX. Samuti oli M. N. l sama domeeninimega e-posti aadress (XXX) nagu kostja I juhatuse liikmel. Seega kinnitavad hageja tõendid, et M. N. l oli taluvusvolitus kostjat I esindada vähemalt mingis ulatuses. Samas tuleb hinnata, milline oli taluvusvolituse ulatus ning kas see hõlmas saldoteatise või võla olemasolu kinnitamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja I ja hageja tavapärase praktika kohaselt kinnitas (või koostas) M. N. saldoteatisi. Vastupidi, hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja I juhatuse liige allkirjastas saldoteatisi isiklikult (II kd, tl 35-36 pöördel). Hageja on küll esitanud viidatud saldoteatised eesmärgiga tõendada, et saldoteatiste kinnitamine oli poolte vahel tavapärane praktika, ei ole siiski tõendatud, et saldoteatise eesmärk oli eraldiseisva nõudealuse loomine ning kostja I oleks saldoteatise kinnitamise järgselt saldoteatises märgitud summasid tasunud. Ka müügilepingu üldtingimuste kokkuleppes ei ole lepingupooled näinud ette saldoteatise koostamist. Lisaks kattub alates arvest nr 1006781 kostja I juhatuse liikme allkirjaga kinnitatud 31.12.2016 saldoteatise võlgnevusperiood osaliselt käesoleva hagi aluseks oleva saldoteatise võlgnevusperioodiga, mis viitab, et tegemist oli pidevalt uuendatava ja muutuva dokumendiga. 5 Tõendeid kogumis hinnates võib järeldada, et saldoteatise saatmise ja kinnitamise eesmärk sai kõige enam olla iga perioodi tagant võlgnetava summa kokkuvõtmine ning mitte iseseisva nõude aluse loomine (VÕS § 30). Sellele viitab nii pooltevaheline raamleping (p-d 2-3 ja 10) kui ka arved-saatelehed, millele on märgitud, et arve loetakse ostu-müügilepinguks, mis jõustub alates poolte allkirjastamise hetkest ja millega allakirjutanud pooled aktsepteerivad arvel olevaid tingimusi. Seega isegi, kui M. N. l oli taluvusvolituse alusel õigus saldoteatisi kinnitada, ei olnud selle eesmärgiks eraldiseisva nõude aluse loomine. Eelnevat järeldust ei muuda asjaolu, kas vaidlusaluse saldoteatise koostas hageja või kostja I. Järelikult saab saldoteatises märgitud summas olla hagejal kostja I vastu nõue üksnes siis, kui hageja tõendab, et sellises ulatuses on müügilepingud sõlmitud (raamlepingu p-d 2 ja 3) ning kaup kostjale I üle antud.
2. Järgmisena hindab kohus kauba üleandmise ning arvete-saatelehtedega seonduvat. Raamlepingu p 4.1 kohaselt lepitakse toodete üleandmise koht ja aeg (tarnetähtpäev) poolte vahel eraldi kokku. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel kohustub müüja täitma ostja tellimuse laotoodete osas ühe tööpäeva jooksul ja tellimustoodete osas kahe tööpäeva jooksul arvates ostja tellimuse kinnitamisest. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel antakse toodete valdus ostjale üle müüja kaupluses asukohaga XXX. Kokkuleppe puudumisel toodete transpordi osas ei ole müüja kohustatud teostama toodete äravedu oma territooriumilt. Hageja avaldas 01.04.2021 menetlusdokumendis, et kauba üleandmine-vastuvõtmine toimus valdavalt kostja I asukohas aadressil XXX. Raamlepingu p 4.3 kohaselt toimub toodete valduse üleandmine ostjale igakordse saatelehe allkirjastamisega, mis üldjuhul sisaldab toodete nimetust, kogust, ostja esindajana tooted vastu võtnud isiku ees- ja perekonnanime, allkirja ja toodete vastuvõtmise kuupäeva. Seega pole lepingu sõnastust arvestades välistatud, et poolte tavapärane praktika võis kujuneda teisiti. Kostjad vaidlevad vastu arve-saatelehtede õigsusele ning asjaolule, kas need on allkirjastanud kostja I või tema esindaja. Samuti, kas kostja I on saldoteatises märgitud summade eest kaupu kätte saanud. Kauba üleandmise riski kannab kauba müüja. Seega kuivõrd kostjad on vaidlustanud kostja I töötaja/esindaja allkirja ehtsuse kauba kättetoimetamisel, tuli hagejal tõendada, et arve-saatelehed (millel on allkirjad) on andnud kostja I esindaja. Maakohus andis vastavalt ringkonnakohtu juhistele 08.01.2021 kirjaga hagejale võimaluse selgitada arve-saatelehtede vastuolu saldoteatisega. Kohus nõustub kostja I välja toodud vastuoludega saldoteatise ja arve-saatelehtede vahel (II kd, tl 12-13, saldokinnitus, millel on kollasega märgitud arved, mida ei ole tõenditena esitatud). Samuti esitas kostja II hageja müügireskonto (II kd, tl 15-15 pöördel), mille hageja saatis kostjale I meeldetuletusena arve tasumise kohta, milles võlgnevuse summa on sama saldoteatises toodud võlgnevusega, kuid mille arve numbrid ja summad on erinevad saldoteatise omast. Hageja möönis, et arve-saatelehtedel esineb puudusi, eelkõige allkirja andnud isikute nimed on jäänud välja kirjutamata, kuid leiab, et see ei muuda kaubaüleandmist kostjale I olematuks. Kostjad on asja uuel läbivaatamisel maakohtus vaielnud selgelt vastu kauba kostja I poolt kättesaamisele. Hageja on selgitanud, et juhul, kui kostjad asuvad kauba kättesaamist eitama, on hagejal võimalik esitada kostja I 6 tellimused, kostja I pearaamatu ning tunnistajana üle kuulata isikud, kes kauba üleandmise juures viibisid. Samas ei ole hageja esitanud kauba kättesaamise kinnitamiseks muid tõendeid, kui kuus kostja I tellimust neile vastava arve-saatelehega (II kd, tl 39-44 pöördel). Kohtu hinnangul ei kinnita aga need tõendid, et kostja I on tellitud kauba kätte saanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et arve-saatelehtedel oleks kostja I või tema esindajate allkirjad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud väidetavalt tellitud kauba kostjale I üleandmist ning seega müügilepingust tuleneva tasunõude tekkimist. Järelikult ei ole hagejal ka viivisenõuet. Kuivõrd tõendatud ei ole hageja nõue kostja I vastu, ei saa olla hagejal nõuet ka kostja II vastu isegi siis, kui käendusleping peaks olema kehtiv. Nõude tõendamatuse tõttu ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2) tulenevalt vajalikuks hinnata käenduslepingu kehtivust.

Eelnevalt nimetatud põhjendustel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. 15. Hagiavalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (

§ 162lg 1).

Kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäid Riigikohtu 14.12.2020 määrusega kostja II kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostjal I ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning ta ei ole esitanud kaebusi ega tasunud riigilõivu. Seega puuduvad kostjal I kindlaksmääratavad menetluskulud. Järelikult tuleb kindlaks määrata üksnes kostja II esindajakulud maa- ja ringkonnakohtus. Riigilõivu kostja II maa- ja ringkonnakohtumenetluses tasunud ei ole. 16. Kostjat II esindas menetluses vandeadvokaat tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja II kokkuvõtliku menetluskulu nimekirja (II kd, tl 50-52) kohaselt osutas esindaja kostjale II õigusabi kokku 35 h 30 min, summas 5325 eurot, s.o: - 21.02.2020 tutvumine hagi ja selle lisadega, õigusliku positsiooni kooskõlastamine kliendiga, hagile vastuse projekti koostamine, kirjavahetus kliendiga (7 h); - 20.03.2020 tutvumine hageja 13.03.2020 seisukoha ning selle lisadega, nende õiguslik analüüs, kliendiga õigusliku positsiooni kooskõlastamine, vastuse projekti koostamine ning kooskõlastamine kliendiga, vastuse allkirjastamine ning kohtule ja hageja esindajale edastamine (2 h 30 min); - 26.05.2020 ettevalmistus istungiks ning kliendi esindamine 26.05.2020 istungil (3 h); - 14.07.2020 tutvumine hageja 02.07.2020 apellatsioonkaebusega ning selle õiguslik analüüs, vastuse projekti koostamine kaebusele ning kirjavahetus kliendiga (7 h); - 14.01.2021 tutvumine 08.01.2021 kohtunõudega ja selle õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga seoses kohtunõude täitmisega (1 h); 7 - 22.01.2021 Tartu Maakohtu kohtunõudele vastuse projekti koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga, selle allkirjastamine ning kohtule edastamine (3 h 45 min); - 23.03.2021 ettevalmistus istungiks ning kliendi esindamine 23.03.2021 istungil (2 h 15 min); - 20.04.2021 vastuse koostamine hageja 01.04.2021 menetlusdokumendile, selle allkirjastamine ning kohtule edastamine (45 min); - 31.08.2021 menetluskulude nimekirja koostamine (15 min). Kostja II menetluskulude nimekirjas on ka 09.10.2020 kassatsioonkaebuse koostamise alla kuulunud toimingud ja ajakulu (8 h), kuid kuivõrd sellega seotud kulud jäid kostja II enda kanda, hindab kohus kostja II menetluskulusid selle võrra väiksemas ulatuses. Seega oli kostja II esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja kohaselt maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku 27 h 30 min. 17.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahukust arvestades kostja II menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Näiteks kestsid asjas toimunud kohtuistungid 1 h 13 min ja 45 min ning kostja II väidetav ajakulu on istungiteks valmistumise ja osalemise peale kokku vastavalt 3 h ja 2 h 15 min, mis on kohtu hinnangul üleliigne. Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatu ajakulu hagivastuse koostamiseks 7 h arvestades hagiavalduse konkreetsust ja lühidust ning asjaolu, et kostja II ei esitanud hagivastusega tõendeid. Suuresti on ajakulu paisutanud iga menetlusdokumendi kliendiga kooskõlastamine, kuid kohtu arvates ei pea selle eest vastutama täies ulatuses vastaspool. Ka maakohtu otsuse mahtu ning apellatsioonkaebuse sisu arvestades ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud 7 h. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et kostja II ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud 23 h ulatuses, s.o summas 3450 eurot.

§ 177

lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja II taotlus mõista hagejalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 8 Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2022 a otsusega. 9