Obsah (7)
§ 132§ 120§ 150§ 123§ 99§ 133§ 294-22-2959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 15. september 2023, Tartu Väärteoasja number 4-22-2959 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol V
§ 132p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.
Rahuldada Mihhail Košelevi kaebus osaliselt.
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 11.08.
- a otsus väärteoasjas nr 2780,22,007271 määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
- Karistada Mihhail Košelevi LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.
- Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB Pank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220225067928 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-23-2959“.
- Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord 4-22-2959 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik E.P. koostas 15.07.2022 väärteoprotokolli Mihhail Košelevi suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema 10.07.2022 kella 01.21 ajal Tartu linnas XXX juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 punkti
- PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Sääliku 11.08.
- a otsusega määrati M. Košelevile LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistuseks rahatrahv 145 trahviühiku ulatuses, s.o 580 eurot.
- Menetlusaluse isiku kaitsja Rene Varul esitas 03.07.2022 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles leidis, et juhtimisõiguseta liiklemine ei ole tõendatud. Kaebajale on omistatud juhtimisõigus Poolas, mis on Euroopa Liidu liikmesriik. Seega on kaebajal õigus liigelda mootorsõidukiga kogu EL-i piirkonnas, sealhulgas Eestis. Väärteoasja juurde ei ole kogutud tõendeid, et kaebajale ei ole Poolas omistatud juhtimisõigust. Samuti ei ole kaebajat peatatud kontrollimiseks 10.07.2022 kell 01.21 XXX asukohas, nagu on väärteootsuses fikseeritud. Kaebaja ei saa seetõttu nõustuda, et ta oleks juhtinud sõidukit väärteootsuses näidatud ajal ja kohas. Kaebaja palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada.
- Kohtuväline menetleja leiab enda 08.09.2022 kirjalikus seisukohas, et üldmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.
- Tartu Maakohtu 28.09.
- a kirjalikus menetluses tehtud otsusega jäeti M. Košelevi kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Riigikohtu 27.03.
- a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 28.09.
- a otsus ja saadeti asi arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Maakohus võttis koos kohtuvälise menetleja vastusega kohtutoimikusse kaks uut tõendit – dokumendi uurimise akti ja politsei andmebaasi väljavõtte –, millele kohus kohtuotsuse tegemisel ka tugines. Sellest kohus menetlusalust isikut ei teavitanud ega andnud võimalust avaldada uute tõendite kohta arvamust, samuti ei selgitanud kohus välja menetlusaluse isiku seisukohta istungi korraldamise kohta muutunud tõendikogumit silmas pidades. Sellises olukorras oli asja lahendamine kirjalikus menetluses
§ 120
lg 3 kohaselt välistatud ja maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust
§ 150lg 2 mõttes.
- Tartu Maakohtus asja uuesti lahendav kohtukoosseis leidis, et kaebust tuleb arutada kohtuistungil 30.08.2023 kell 10.
- 29.08.2023 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Rene Varul kohtule teate, milles märgib, et kaebuse esitaja ei soovi istungil osaleda ega samuti kaitsja osavõttu istungist, seda eelkõige kulude kokkuhoidmise eesmärgil. Veel märgib kaitsja, et kaebaja suhtes menetleti paralleelselt kriminaalasja nr XXXXX, milles kahtlustati kaebuse esitajat võltsitud dokumendi kasutamises. 2 4-22-2959 Kriminaalmenetlus on lõpetatud otstarbekuse alusel ja kaebaja oli sellega nõus, makstes riigituludesse kohustusena 500 eurot. Kaebaja ei olnud teadlik, et Poolas välja antud juhiload on võltsitud ja juhtimisõigus seega kahtluse all. Samas oli oportuniteediga kriminaalasja lõpetamine kaebaja jaoks praktiline valik, mistõttu oli ta sellega nõus. Eelnevaga seonduvalt ei soovi kaebaja enam aktiivselt väärteoasjas osaleda, samuti ei väida kaebaja enam, et juhiloa võltsitus (ilmselt Poolas) oleks kahtluse all. Kaebaja on praeguseks läbinud nõutavad koolitused/eksamid ja talle on Eestis väljastatud nõuetekohased juhiload. Kriminaalmenetlus, milles esitati kahtlustus võltsitud dokumendi (juhiloa) kasutamises, peaks iseenesest katma ära väärteoasjas tehtud etteheite juhtimisõiguseta liiklemises, mistõttu peaks kriminaalasjas lahenduse leidmine tähendama seda, et väärteootsus ei saa jääda sellisel kujul kehtima. Kaebaja on maksnud kriminaalmenetluse lõpetamisel summad riigituludesse ja väärteootsuse täitmine tähendaks sisuliselt sama juhtumi pinnalt mitu korda maksmist ehk nö. topeltkaristamist. Juhul, kui kohus leiab, et eelnev argument ei ole põhjendatud, siis palub kaebaja vähendada mõistetud rahatrahvi sanktsiooni alammäära juurde, kuna praegusel juhul on juhilubadeta liiklemise eest määratud trahv üle keskmiselt range. Kohtuotsuse põhjendused 9.
§ 123
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisele määrates pidas kohus kaebuse esitaja osavõttu kohtuistungist kohustuslikuks. Tema kohtuistungile ilmumata jäämine andnuks aluse seega kaebus läbi vaatamata jätta. Menetluse käigus kaebaja positsioon muutus ning keskse küsimuse – mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise – üle enam vaidlust ei ole. Sellega langes tema kohtuistungil osalemise vajadus ära. Samas võimaldas avaldatud seisukoht järeldada, et kaebaja soovib endiselt asja sisulist läbivaatamist. Kohus otsustas asja läbi vaadata kaebuse esitaja ja tema kaitsja osavõtuta.
- M. Košelevile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist
- juulil
- aastal kella 01.21 ajal Tartu linnas ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Sellega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1, mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust.
- Politsei andmebaasi KILP väljavõttel (I kd tl 13) on ära näidatud politsepatrulli asukoht ning M. Košelevi kohta tehtud päringu aeg ja juhitud sõiduki registreerimisnumber. Politseipatrull peatas M. Košelevi juhitud sõiduki, et kontrollida juhi juhtimisõigust ja joovet.
- Politseiametnik R.R. teavitas telefoni teel maakohtu kantseleid, et ta ei saa tunnistajana kohtuistungil osaleda ning kohus avaldas tema kohtuvälises menetluses antud ütlused (tl 21).
§ 99
lg 8 kohaselt, kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul on õigus avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlusi üksnes siis, kui on mõjuv põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda. Sellised mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt 3-1-1-55-15 p 6 koos edasiste viidetega). Kohus on seisukohal, et Riigikohtu juhised ei ole väärteoasja asjaolusid arvestades kohaldatavad. Õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punkti d tähenduses. Sama põhimõte tuleneb ka KrMS § 15 lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda (vt RKKKKo 3-1-1-109-16 p 11).
§ 99lg 8 senine praktika on tekkinud kohtu hinnangul mh selle eesmärgi täitmiseks.
Arutatavas väärteoasjas on etteheidetava teo toime panemise 3 4-22-2959 kohta kogutud mitmeid erinevaid tõendeid ning kaebaja ise enam teo toimepanemise fakti ei vaidlusta. Seega ei sõltu menetlusalusele isikule etteheidetava teo olemuse tuvastamine ainuüksi või valdavalt kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlustest. Tõendi tähtsuse üle otsustamisel tuleb alati kaaluda muude kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (vt RKKKo 1-16-7179/127 p 13).
- Tunnistaja sõnul oli ta 10.07.2022 koos patrullpolitseinik E.P-ga koos patrullteenistuses, kui nad märkasid Tartu linnas mööda XXX tänavat liikumas halli värvi sõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimisnumbriga XXX. Andmebaaside järgi sõiduki kasutajal M. Košelevil juhtimisõigus puudus, mistõttu otsustati sõidukit kontrollida. Sõidukile anti peatumismärguanne ning sõidukit juhtinud M. Košelev esitas politseinikele enda nimele väljastatud Poola juhiloa. Tunnistaja märgib ka, et alles hiljem selgus, et juhiluba on võltsitud.
- Transpordiametis töötav K.T. rääkis kohtus tunnistajana, et ta oli parasjagu Transpordiametis kliente teenindamas, kui tema juurde pöördus isik sooviga oma Poola juhiluba välja vahetada Eesti juhiloa vastu. Andmebaasi M. Košelevi andmeid sisestades tuli aga ekraanile teade, mis sisuliselt ütles, et kui M. Košelev tuleb juhiluba vahetama, tuleb kutsuda politsei. See tähendab, et M. Košelev oli juba ka eelnevalt juhiloa kontrolliks esitanud ning Transpordiameti eksamikeskus Tallinnas oli juhiloa kehtivuse kohta teinud päringu vastavasse riiki.
- Kaebaja ei vaidlusta, et politsei teda peatas. Hilisema ekspertiisi käigus selgus, et M. Košelevi juhiluba on võltsitud, mida tõendab kriminaalasjas nr XXXXX koostatud dokumendi uurimise akt, mis on lisatud ka väärteoasja materjalide juurde (I kd tl 15) ning kirjavahetus XXX linnavalitsuse sõidukite ja juhtide registriametiga (I kd tl 62). Lisaks tõendab M. Košelevi juhtimisõiguse puudumist väljavõte dokumendiregistrist, mis näitab, et isikule pole väljastatud juhtimisõigust Eestis (I kd tl 14). Kaebaja ei sea enam ka juhiloa võltsitust kahtluse alla. Seega puudus M. Košelevil peatamise ajal mootorsõiduki vastava kategooria juhtimisõigus. Kaitsja viimati avaldatud seisukoha kohaselt ei olnud kaebaja juhiloa võltsitusest teadlik. Kohus sellist väidet ei usu. Juhtimisõiguse omandamine on igas Euroopa riigis protsess, mille käigus tuleb eksamil tõendada oma teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Iga inimene teab, kas ta on eksamil käinud või mitte. Kui ta eksamil käinud ei ole, kuid sellegipoolest on enda valdusesse saanud juhtimisõigust tõendava dokumendi, peab selle võltsitust üheselt eeldama.
- Seega on LS § 201 lg 1 süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. M. Košelev on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
- Paralleelselt menetleti M. Košelevi suhtes kriminaalasja KarS § 348 lg 1 tunnustel võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg 7 alusel ning määrati kohustus tasuda riigituludesse 500 eurot, mille M. Košelev on kaitsja sõnul juba täitnud.
- Kaitsja on leidnud, et käesolevas väärteomenetluses otsuse tegemisega rikutakse PS § 23 tulenevat topeltkaristamise keeldu, kuna isiku suhtes on juba läbi viidud kriminaalmenetlus. KarS § 3 lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas M. Košelevi toime pandud rikkumised on toime pandud ühe teona.
- Riigikohtu praktikas on leitud, et teoühtsuse mõttes ühe teoga on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast ja sama õigushüve ründavat käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ning need on ajalis-ruumilises seoses selliselt, et kolmanda isiku jaoks on käitumine objektiivselt 4 4-22-2959 vaadeldav ühe, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKK 19.06.015, 3-1-156-15, p 9).
- Sõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning võltsitud dokumendi kasutamine on faktiliselt erinevad teod. Teod ei ole omavahel sellises seoses, mis võimaldaks neid vaadelda ühtse käitumisena. Sõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata on võimalik ka ilma võltsitud dokumendi kasutamiseta, ja vastupidi. Samuti ei ole need teod kantud ühisest tahtlusest. M. Košelev läks autorooli teadmisega, et tal puudub juhtimisõigus, seega oli tema tahtlus suunatud juhtimisõiguseta sõitmisele. Hoopis teine tegu on see, kui isik peatati kontrolliks ning ta otsustas seepeale politseiametnikele esitada võltsitud juhiloa. Kohus on seisukohal, et KarS § 348 lg-s 1 sätestatud koosseis ei kata isiku toimepandud liiklusalast rikkumist. Dokumendi kasutamise all mõistetakse selle esitamist politseiametnikule, aga mitte selle kaasaskandmist sõidu ajal. Võltsimise ja juhtimisõiguseta juhtimise koosseisud ei kaitse sama õigushüve. KarS § 348 lg 1 eesmärgiks on avaliku usalduse ehk täpsemalt dokumentide usaldusväärsuse säilitamine ja LS § 201 lg 1 sätestatud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise koosseisu eesmärk on tagada kõigi liikluses osalevate sõidukite juhtide vajaliku kvalifikatsiooni olemasolu ning läbi selle võimalikult turvaline keskkond kõigile liiklejatele. Seega on M. Košelevi teod vastavate koosseisude toimepanemisel faktiliselt ja õiguslikult erinevad ning neid ei saa objektiivselt käsitada ühe teona. 21.
§ 133
p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
- Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 100 trahviühikut. M. Košelevile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 145 trahviühiku ulatuses. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on arvesse võtnud asjaolu, et kaebajal ei ole varasemaid karistusregistrisse kantud karistusi. Samas on arvestatud ka sellega, et kaebaja ei tunnistanud oma rikkumist ning kohtuvälisele menetlejale jäi mulje, et menetlusalune isik ei saa aru oma teo ohtlikkusest.
- Kohus on seisukohal, et M. Košelevile mõistetud karistust tuleb vähendada. Tõenäoliselt on sanktsiooni keskmisest suurema karistuse määramise tinginud juhtimisõiguse tõendamisega seonduvad asjaolud. Selles osas on aga läbi viidud kriminaalmenetlus ning kohus ei pea õiguspäraseks neid asjaolusid süüd suurendavatena arvestada. M. Košelevil ei ole kehtivaid karistusi (tl 24). Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Seda, et menetlusalune isik on rikkumisest enda jaoks järeldused teinud, kinnitab see, et M. Košelev ei vaidle enam juhtimisõiguse puudumise faktile vastu ning kohtuistungi toimumise ajaks oli ta juba omandanud mootorsõiduki juhtimisõiguse Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid karistuse määramise sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Karistuse üld- ja eriprevetiivseid eesmärke on antud juhul võimalik saavutada ka väiksemas määras karistusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades tühistab kohus kohtuvälise menetleja 5 4-22-2959 otsuse määratud karistuse osas ja mõistab M. Košelevile karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses ehk 300 eurot.
- Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus
§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ 6