Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg 01. septembril 2023 kohtuistung 31.08.2023 Kriminaalasja number 1-22-7401 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Berit Pool Kriminaalhooldu

) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele Rain Kassile Tartu Maakohtu 24.01.2023.

a otsusega nr 1-22-7401 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Rain Kassi karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Rain Kassile ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 24.01.2023 otsusega nr 1-22-7401 tunnistati Rain Kass süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja R.

Kassi kandmata karistuseks on 2 kuud, 27 päeva vangistust.

§ 74

sätete alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui R. Kass ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-de 1-6 alusel temale määratud käitumiskontrolli nõudeid ja

§ 75lg 2 p 21 alusel ei oma ega tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

Katseaja kestus on 24.01.2023 – 24.01.

1. Kohtuotsus jõustus 09.02.
2. Tartu Maakohtu 28.03.2023 määrusega

§ 75lg 2 p 7 alusel keelati R.

Kassil katseajal ja käitumiskontrolli tähtaja jooksul suhelda temale teadaolevalt keelatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käitlevate, sh tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed) ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati lisakohustuseks osaleda katseajal kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis.

§ 74lg 4 alusel pikendati R.

Kassi katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 24.03.

1. R. Kass rikkus korduvalt narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 21.04.
2. 21.07.2023 esitas Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande R. Kassi karistuse - vangistuse - täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on jätkuvalt mitmel korral rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu. 26.07.2023 erakorralise ettekande lisa kohaselt 21.07.2023 koostatud erakorralises ettekandes toetus kriminaalhooldusametnik vestlusele SA TÜK psühhiaatriakliiniku psühhiaatri T. A. (A.), kes asus kindlale seisukohale, et ravim XXX ei anna testimise ja/või ekspertiisi tulemusena näitu amfetamiinile. 24.07.2023 tuli puhkuselt tagasi R. Kassiga Confido Meditsiinikeskuses tegelev psühhiaater S. R., kellele kriminaalhooldusametnik oli esitanud sama küsimuse. S. R. seisukoht oli teistsugune. Vastavalt raviarsti soovitusele tegi kriminaalhooldusametnik 25.07.2023 päringu Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI). 28.07.2023 EKEI päringuvastuse kohaselt antud juhul identifitseeriti amfetamiin vedelikkromatograaf kvadrupool-lennuaja massispektromeetriga. Aineid identifitseeritakse fragmentspektri ja retentsiooniaja järgi, mis on ainespetsiifilised. Ravimi XXX toimeaine bupropioon ja proovist leitud amfetamiin omavad oma spetsiifilist fragmentspektrit ja süsteemis viibimise aega, mistõttu XXX tarvitamine ei mõjuta amfetamiini määramist ja ekspertiisi tulemust. Narkootilise aine tarvitamine (amfetamiin) tuvastati süüdimõistetul ka 21.08.2023, mida tõendab kohtule esitatud järelevalveprotokoll. Kontrollitav kirjutas protokolli, et tarvitas viimati amfetamiini laupäeval, kuid on ka tarvitanud ravimit XXX. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande. Isikul tuvastati narkootikumi tarvitamine ka 21.08.2023 kuupäeval kriminaalhooldusosakonnas. Hooldusalune tunnistas, et ta oli tarvitanud. Isik tuli autoga, kuid ta poleks üldse tohtinud juhtida. Vaatamata kriminaalhooldaja keelule läks R. Kass pärast kohtumist narkootilist ainet tarvitanuna siiski autorooli. See näitab hooldusaluse ükskõiksust õiguskorra vastu. Kriminaalhooldaja palub ärakandmata vangistuse osa täitmisele pöörata. R. Kass tarvitab jätkuvalt narkootikumi ja praeguseks on ta tagasi saanud kolmeks kuuks ära võetud juhtimisõiguse. Seega on suur oht uue samaliigise kuriteo toimepanemiseks. Kuigi R. Kassil on motivatsioon oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei ole ta seni olnud huvitatud Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse minemisest. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on ambulatoorne ravi R. Kassi puhul osutunud ebapiisavaks, sest isik on jätkanud narkootikumide tarvitamist. 2 R. Kass selgitas kohtuistungil, et ta käis ennast
3. augustil MTÜ-s Õnneelu kodeerimas narkootikumide vastu. Sellest ajast saadik pole ta tarvitanud - on null tarvitamist ja null isu. Oli vaimne vestlus ja siis ta pani mingi koodi ning ütles, et isu kaob. Inimene räägib ja on hüpnoos. Tõendit selle kohta ei anta. Kodeerimine toimib kuni katseaja lõpuni, aga see sõltub ka inimese enda tahtest. Pool aastat Jämejalas veeta, nagu pakub välja kriminaalhooldus, on natuke liiast. On ka teisi alternatiive. Haiglasse minnes kaotab isik töö ja elamiskoha ning peab alustama nullist. R. Kass käis tükk aega tagasi Confidos, kust ta sai tabletid. R. Kassil ei ole testidesse usku, sest need on kogu aeg positiivsed, ükskõik, kas ta tarvitab või mitte.
4. augustil isik autojuhti ei saanud, sõitis linnast välja objekti peale ning siis edasi koju. Esmaspäevane test vist oli objektiivne. Hooldusalune ei panusta süjetestide peale, sest kinnipidamisel on hiljem test olnud null. R. Kass on käinud vaimse tervise õe ja psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtul. Sealt sai ta XXX tabletid. Need tabletid peaks pea selgeks tegema. Amfetamiini tarvitatakse, et hommikul üles ärgata, see on nagu kohvi joomine. See tablett peaks sama efekti andma. Rohtu võttis isik
5. aprillist kuni
6. augustini. On olnud juhtumeid, mil see ravim võib testi tulemust muuta, aga võib ka mitte. Vahepeal on siiski R. Kass narkootikume tarvitanud. Rohtu on patsient võtnud regulaarselt - alguses oli 150 mg ja siis läksid 300 mg peale - kui tunned vajadust, siis võtad kangema. R. Kass küsib, et mis eesmärk on kriminaalhooldusel, kui ta on proovinud olla aus ja rääkinud nii, kuidas asi on. Kas eesmärk on karistada või valvata. R. Kass võib käia ka ekspertiisis ning tema meelest on see kodeerimine ainuke asi, mis on mõjunud. Pole raske tõestada, et ta pole midagi teinud. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud teise erakorralise ettekande, sest süüdimõistetul on pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist tuvastatud 7 korral (kohtuistungi toimumise seisuga 8 korral) keelatud narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumisi, s.o 20.04.2023 (tuvastatud süljest amfetamiini tarvitamine, isik tunnistas selle tarvitamist 17.04.2023 kuupäeval), 27.04.2023 (tuvastatud süljest amfetamiini tarvitamine, isiku enda selgituse kohaselt tarvitas ta amfetamiini viimati 23.04.2023 ja alates 24.04.2023 tarvitab ta psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimit XXX), 12.05.2023 (tuvastatud süljest amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamine, hooldusaluse kinnitusel tarvitas ta amfetamiini 09.05.2023 ja tarvitab praegu ravimit XXX), 13.06.2023 (tuvastatud uriinist amfetamiini tarvitamine, R. Kassi seletuse kohaselt ei ole ta kuus päeva amfetamiini tarvitanud, jätkab ravimi tarvitamist), 14.06.2023 (tuvastatud süljest amfetamiini tarvitamine, isiku sõnul ei ole ta 9 päeva amfetamiini tarvitanud ning on jätkanud psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimi tarvitamist), 27.06.2023 (tuvastatud uriinist amfetamiini tarvitamine, hooldusaluse seletuse kohaselt ei ole ta umbes kolm nädalat amfetamiini tarvitanud; kuna süüdimõistetu ei nõustunud süljetesti tulemusega, suunati ta uriinitesti tegema Tartu Vanglasse ja kehavedelik saadeti ekspertiisi; Eesti Kohtuekspertiisist joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1204T kinnitab, et R. Kass on tarvitanud amfetamiini) ja 05.07.2023 (tuvastatud uriinist amfetamiini tarvitamine, R. Kass väidab, et ei ole narkootikume tarvitanud juba üle kuu aja). Keelatud ainete tarvitamisi tõendavad vastavaid kuupäevi kandvad järelevalveprotokollid. Narkootiliste ainete tarvitamine eeldab ka suhtlust neid käitlevate isikutega, mis on samuti hooldusalusele keelatud. R. Kassi enda sõnade kohaselt tal kodus narkootikume enam ei ole. Enamasti on hooldusalune testi tulemustega nõustunud ja tunnistanud amfetamiini tarvitamist. Kahe viimase testi tulemusega R. Kass aga enam nõus ei olnud ja esimesel korral saadeti ta ekspertiisi, mille tulemus näitas, et süüdimõistetu on ikkagi tarvitanud amfetamiini. R. Kass on rõhutanud, et ta tarvitab XXX 3 XXX. TÜK psühhiaatriakliiniku psühhiaatri T. A. kinnitusel ei saa ravimi XXX kasutamisel testid näidata amfetamiini. Erakorralisest ettekandest nähtub samuti, et keelatud ainete tarvitamise keelu järgimisega ei saa hooldusalune enam hakkama. Katseaja jooksul on kohustuse täitmist kontrollitud 11 korral (kohtuistungi asetleidmise seisuga 12 korral) ning kõik tulemused on olnud positiivsed. Kriminaalhooldusalune on jätkanud narkootilise aine tarvitamist ka peale esimese erakorralise ettekande arutamist kohtus. Arstikeskus Confido 20.06.2023 vastusest kriminaalhooldusametnikule nähtub, et R. Kass on alates 05.04.2023 käinud vaimse tervise õe konsultatsioonil ja psühhiaatri konsultatsioonil kaks korda. Talle on määratud medikamentoosne ravi. R. Kass samuti eirab kohustust mitte suhelda narkootilisi aineid käitlevate isikutega, sest teisiti ei oleks tal võimalik narkootilisi aineid saada ja tarvitada. Süüdimõistetu on sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ootejärjekorras. Eelnevale tuginedes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R. Kassi kandmata karistuse osa täitmisele. R. Kass tarvitab jätkuvalt narkootikume ja praeguseks on ta tagasi saanud kolmeks kuuks ära võetud juhtimisõiguse. Seega on suur oht uue samaliigise kuriteo toimepanemiseks. Kuigi hooldusalusel on motivatsioon oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei ole ta senini olnud huvitatud Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse minemisest. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on ambulatoorne ravi R. Kassi puhul osutunud ebapiisavaks, sest isik on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Kass on käitumiskontrolli ajal jätkanud narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist (rikkumised tuvastatud 27.02.2023, 09.03.2023, 15.03.2023, 21.03.2023, 20.04.2023, 27.04.2023, 12.05.2023, 13.06.2023, 14.06.2023, 27.06.2023, 05.07.2023 ja 21.08.2023), samuti on ta rikkunud lisakohustust hoiduda lävimast keelatud aineid käitlevate isikutega - narkootikumide omandamine ja tarbimine eeldab läbikäimist keelatud aineid valdavate inimestega. Kriminaalhoolduse vältel on süüdimõistetu osas tuvastatud kokku 12 narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist pikema ajavahemiku vältel, sellest peale eelmise erakorralise ettekande esitamist 8 korral. Süüdimõistetu väited selle kohta, et ta ei ole enam narkootikume üldse tarvitanud, tuleb kohtu seisukohalt lugeda ebausaldusväärseteks, sest nii korraldatud ekspertiis kui ka EKEI vastuskiri kohtule tõendavad maakohtu jaoks piisaval määral, et keelatud ainete tarbimine on jätkunud ning XXX XXX ei anna testi tegemisel tulemust keelatud narkootilisele ainele. Sellesisuline väide on R. Kassil jäänud paljasõnaliseks, mida ei saa seega arvestada. Statsionaarsele ravile aga isik seni enda algatusel pöördunud ei ole, kuigi ambulatoorne ravi ei ole tema puhul olnud seni ilmselgelt tulemuslik. „Kodeerimisega“ seoses peab kohus vajalikuks ära märkida, et tegemist on teaduslikul tõendamata alternatiivravi meetodiga ning seetõttu kohtu jaoks ebausaldusväärse sekkumisega inimese sõltuvuskäitumisse – R. Kass on ka ise kohtuistungil selgitanud, et narkootikumidest eemalehoidmine sõltub eelkõige inimese enda tahtest. Kohus iseenesest nõustub sellise väitega. Seda tahet aga pikema aja jooksul süüdimõistetul olnud ei ole. Ei ole eluliselt usutav, et teise inimesega lihtsalt rääkimine muudab kardinaalselt sõltlase seniseid käitumis- ja tarbimisharjumusi, millele viitab ka asjaolu, et R. Kass on tegelikult narkootikumide tarvitamist jätkanud. Rikkumisteks mõjuvad põhjused puudusid. Kohus kordab, et on eluliselt ebausaldusväärsed süüdimõistetu väited selle kohta, et ta ei ole üle kuu aja keelatud aineid tarvitanud – nimelt läbi viidud ekspertiis on tuvastanud tema kehavedelikus, s.o uriinis amfetamiini leidumise ning samuti on mitmete sülje- ja uriinitestide alusel võimalik tuvastada R. Kassil narkootikumide jätkuvat tarvitamist. Lisaekspertiise hooldusalune enam soovinud ei ole, mistõttu saab kohus tugineda rikkumiste tuvastamisel indikaatorvahendite alusel koostatud järelevalveprotokollidele. EKEI päringuvastuse kohaselt ravim XXX amfetamiini ei sisalda. Ka isiku raviarst on kinnitanud, et antidepressant XXX ei saa anda amfetamiini tarvitamise näitu, samuti kinnitab narkootiliste ainete mittesisaldumist nimetatud preparaadis selle infoleht1. 1 https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1232660.pdf (Elontril pakendi infoleht) 4 Vastupidist ei ole R. Kass kohtule ära tõendanud. Narkootiliste ainete jätkuv regulaarne tarvitamine näitab ka süüdimõistetu ükskõikset suhtumist temale määratud lisakohustusse mitte võtta kontakti keelatud aineid käitlevate inimestega. Kriminaalhooldusaluse käitumist tuleb hinnata hoolduse vältel kogumis. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohtu poolt pandud kohustustele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatele teatavasti narkootikumid kättesaadavad. Inimene ei saa enda sõltuvuse osas vastutust panna ainult teistele inimestele, sh ametnikele, arstidele. Kriminaalhoolduse õnnestumises on põhiline kaal kriminaalhooldusaluse enda käitumisel ja valikutel. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses selgitatud, mida kujutavad endast erinevad kontrollnõuded ja lisakohustused. Kuna R. Kass on jätkanud rikkumisi, ei saa kohus enam võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidiselt alluda kriminaalhooldusele ja samuti lõpetada keelatud ainete tarvitamine. R. Kass on täisealine isik ning ilmselgelt saab ta aja kokkuleppimisega arsti vastuvõtule ka ise hakkama. Vastupidine käitumine aga näitab tegeliku motivatsiooni puudumist enda sõltuvuskäitumisega tegelemiseks, mida kinnitavad ka asjaolud, et ta on jätkanud narkootikumide tarbimist ning senised meetmed ei ole tema sõltuvuskäitumisele positiivselt mõjunud. Paraku on süüdimõistetu oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Kuriteo, mille R. Kass toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega R. Kass ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest R. Kassil on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. R. Kassile on juba antud võimalusi enda käitumist korrigeerida, kuid rikkumised on jätkunud. Järelikult süüdimõistetul puudub piisav motivatsioon enda senist õigusvastast käitumist muuta. R. Kass on täiskasvanu, kes suudab enda käitumist ja tahet ise suunata. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning katseaja pikendamine ja/või lisakohustuste määramine R. Kassi käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi R. Kassi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. R. Kass ei ole seega ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Kohus näitas R. Kassile tingimisi vangistust mõistes tema suhtes üles usaldust, mida aga hooldusalune on kuritarvitanud. Süüdimõistetut on karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest (olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THC-COOH, amfetamiini, metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis). Järelikult toob narkootikumide jätkuv tarvitamine kaasa suure uute liiklussüütegude toimepanemise ohu. Isik on samuti keelatud ainete tarbimist jätkanud. Tuleb rõhutada, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust asuda kandma vanglas. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kriminaalhooldusnõuded kuuluvad täitmisele. R. Kass oli täielikult teadlik sellest, kuidas kriminaalhooldus toimib. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks rahuldada erakorraline ettekanne ja pöörata täitmisele R. Kassile Tartu Maakohtu 24.01.2023 otsusega nr 1-22-7401 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5