23.01.1973, isikukood 37301232744, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §44 lg.1 p.3, §83 p.2, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Vahur VERI
Vahur VERI karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 14.08.2023 kell 03.12.
lg.3 p.1 alusel kohaldada Vahur VERILE lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud.
alusel on Vahur VERI kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 Karistusseadustiku §83 lg.1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend mootorsõiduk ŠKODA FABIA (registreerimismärk XXXXXX), mis kuulub Vahur VERILE. Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.6 alusel välja mõista Vahur VERILT sõiduki teisaldamisega seotud menetluskulu summas 75 (seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: AS SEB Pank nr.EE351010052031000004 Swedbank AS nr.EE522200221013264447 Luminor Bank nr.EE401700017002872300 LHV Pank nr.EE
lg.3 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 14.08.2023 määrusega saadeti väärteoasja materjalid läbivaatamiseks maakohtule. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja toime pandud tahtlikult. Alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli väga suur (ligilähedane kuriteole). Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra pidi täiskasvanud inimene aru saama, et ta ei ole kaine. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis on seotud mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Seega pani menetlusalune isik juba kolmandat korda toime samalaadse süüteo. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et varem määratud karistused ja kohtu poolt rakendatud meetmed ei ole suutnud täita oma eesmärki ning mõjutada menetlusalust isikut seadusekuulekalt käituma. Menetlusalune isik suhtus varem määratud 2 karistustesse ja kohtu poolt rakendatud meetmetesse kergekäeliselt ja ükskõikselt ning ei teinud järeldusi. Menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Arvestades toimepandud süüteo ohtlikkust ja tõsidust, ei ole karistuseks rahatrahvi määramine otstarbekas ning piisavalt mõjus karistus. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et karistuseks tuleb mõista arest ja lisakaristusena tuleb menetlusaluselt isikult ära võtta juhtimisõigus. Samuti oli kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk tuleb KarS §83 lg.3 p.1 alusel konfiskeerida kui väärteo toimepanemise vahend. Menetlusalune isik on alkoholi kuritarvitaja. On suur tõenäosus, et menetlusalune isik paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Väärteo toimepanijalt süüteo toimepanemise vahendi äravõtmine takistab tal samalaadsete uute süütegude toimepanemist. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtade juurde ning palus mõista menetlusalusele isikule
lg.2 alusel karistuseks 7 päeva aresti, lisakaristusena
lg.3 p.1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud, Karistusseadustiku §83 lg.1 alusel konfiskeerida menetlusalusele isikule kuuluv sõiduk ning menetluskuluna välja mõista sõiduki teisaldamise kulu 75 €. Menetlusalune isik Vahur Veri palus maakohtu istungil aresti mitte määrata, kuna peab hoolitsema oma ema eest. Samuti palus menetlusalune isik mitte konfiskeerida autot. Menetlusalune isik oli nõus tasuma rahatrahvi. Lisaks sellele avaldas maakohus järgmised väärteoasjas kogutud tõendid: - Tõendusliku alkomeetri kasutamise 14.08.2023 protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati Vahur Veril 14.08.2023 kell 03.32 mõõtetulemuseks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,72 mg/l - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 14.08.2023 otsus, mille kohaselt kõrvaldati Vahur Veri 14.08.2023 kell 03.13 sõiduki juhtimiselt
lg.2 p.2 alusel kuni kainenemiseni - Sõiduki teisaldamise 14.08.2023 akt, mille kohaselt teisaldati Vahur Verile kuuluv sõiduk Škoda Fabia (registreerimismärk XXXXXX) 14.08.2023 kell 04.50 Kasteheina 7 Kohtla-Järvel asuva maja juurest Jõhvi politseijaoskonda - Isiku kinnipidamise 14.08.2023 protokoll, mille kohaselt peeti Vahur Veri 14.08.2023 kell 03.12 kinni, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid - Asitõendi 14.08.2023 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sõiduautot Škoda Fabia (registreerimismärk XXXXXX) - Jako Trans OÜ 14.08.2023 arve nr.2308076 sõiduki Škoda Fabia (registreerimismärk XXXXXX) teisaldamise eest summas 75 € - Viru Maakohtu 14.02.2020 ja 07.09.2022 otsused Vahur Veri süüditunnistamises kriminaalkorras - Sõiduki detailandmete päring, mille kohaselt kuulub sõiduauto Škoda Fabia (registreerimismärk XXXXXX) Vahur Verile - Detailandmete päring isiku kohta, mille kohaselt taastus Vahur Veri juhtimisõigus 23.12.2022 - Taatlustunnistus nr.TTRC-23/00042, mille kohaselt läbis tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr.ARDF-0054 kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatluskehtivuse lõppkuupäev on 30.09.2023 3 - Sõiduki üleandmise – vastuvõtmise 14.08.2023 akt nr.23ATH25446, mille kohaselt anti väärteoasjas hoiule valge Škoda Fabia (registreerimismärk XXXXXX) koos sõiduki registreerimistunnistuse ja sõiduki süütevõtmega Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Vahur Veril 2 kehtivat kriminaalkaristust vastavalt Karistusseadustiku §424 lg.1 ja §424 lg.2 järgi. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku koostatud väärteoprotokoll
suhtes on
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära ületades, kas alkoholi piirmäära ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning missugune karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 14.08.2023 kell 02.57 Kohtla-Järvel Kasteheina 7 maja juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Seda asjaolu on menetlusalune isik ka ise tunnistanud algusest peale ja sellele seisukohale jäi ta ka maakohtu istungil. Nagu nähtub 14.08.2023 koostatud väärteoprotokollist menetlusalune isik rikkunud
nr. AB 1511375, on Vastavalt
lg.3 ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. 4 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes oli 14.08.2023 kell 03.32 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr.ARDF-0054, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja selle väljatrükk andmetega on lisatud asja materjalidele ja selle väljatrükiga on allkirja vastu tutvunud ka menetlusalune isik. Mingeid selgitusi ja taotlusi menetlusalusel isikul ei olnud. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholi piirmäära ületamine menetlusalusel isikul kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et alkoholi piirmäära ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on alust karistada
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, siis menetluse lõpetamiseks selles osas alust ei ole. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja. Hinnates kõiki maakohtule käesolevas väärteoasjas esitatud tõendeid kogumis leiab maakohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu
Seega on nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg realiseeritud. Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis nimetatud väärteo toime otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, s.t. alkoholi tarvitanuna, pidi menetlusalune ilmselgelt aru saama, et tegemist on
nõuete rikkumistega. Eeltoodu alusel on realiseeritud ka toimepandud väärteo subjektiivne külg. 5 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus käesolevas väärteoasjas ei tuvastanud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on suur. Tegemist on ühe raskema liiklusalase väärteoga, mis kokkuvõtteks vääriks karistust üle sanktsiooni keskmise määra. Samas arvestab maakohus ka seda, et maakohtu istungil avaldas menetlusalune isik kahetsust ja on oma väärtegu tunnistanud menetluse algusest alates. Nimetatud kaks asjaolu võimaldavad vähendada karistuse määra. Maakohtu istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja mõista menetlusalusele isikule karistuseks aresti 7 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul vastab karistusliigina arest menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteole. Rahatrahvi mõistmine karistusliigina ei ole ilmselgelt kooskõlas ja vastavuses toimepanduga. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Maakohus kohtuvälise menetleja poolt pakutud karistuse suurusega 7 päeva ei nõustu. Maakohus arvestab siinkohal lisaks süü tunnistamisele ja kahetsusele ka Karistusregistri väljavõtet, mille kohaselt on menetlusalust isikut 14.02.2020 karistatud Karistusseadustiku §424 lg.1 järgi vangistusega 2 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta ning 07.09.2022 Karistusseadustiku §424 lg.2 järgi vangistusega 4 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 148 tundi tegemise tähtajaga 8 kuud koos menetlusaluse isiku allutamisega käitumiskontrollile. Eeltoodu alusel on menetlusalusele isikule põhjendatud mõista karistuseks arest 10 päeva. 6 Menetlusaluse isiku poolt aresti kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 14.08.2023 kell 03.12.
lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas väärteoasjas taotles kohtuväline tähtajaga 6 kuud, s.o. keskmises määras. menetleja lisakaristuse kohaldamist Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Väärteoasja materjalide ja Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalusele isikule väärteokorras varem lisakaristust kohaldatud. Viru Maakohtu 07.09.2022 otsusega kohaldati menetlusaluse isiku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud, menetlusaluse isiku juhtimisõigus taastus detailandmete päringu kohaselt 23.12.2022. Sellele vaatamata jätkas menetlusalune isik samalaadsete süütegude toimepanemist. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese
nõuete rikkumisega ning käesolevas väärteoasjas oli alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus ligilähedane kriminaalsele joobele, sellisel juhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Seega nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Peale aresti 10 päeva ärakandmist on menetlusalusel isikul taas õigus mootorsõidukit juhtida. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab lisakaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et menetlusalune isik töötab ametikohal, kus mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole vältimatult vajalik, seega ei ole sellise juhtimisõiguse omamine talle eluliselt vajalik ning selle ajutine äravõtmine ei põhjusta menetlusalusele isikule probleeme seoses töö ja/või sissetulekuga. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Aluseid lisakaristuse tähtaja kohaldamiseks üle alla keskmise määra maakohus ei tuvastanud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine taotletud määras on põhjendatud eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel ja vastab koos põhikaristusega menetlusaluse isiku süü suurusele (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023 lahend kohtuasjas nr.423-658). Kohtuvälise menetleja esindaja taotles nii Kohtualluvusse saatmise määruses kui ka maakohtu istungil menetlusalusele isikule kuuluva sõiduki konfiskeerimist Karistusseadustiku §83 lg.1 alusel. Karistusseadustiku §83 lg.1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 7 Seega on konfiskeerimise kohaldamiseks vajalik täita kaks eeltingimust – tegemist peab olema vahendiga, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks ning see peab otsuse tegemise ajal kuuluma selle süüteo toimepanijale. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud mõlemad Karistusseadustiku §83 lg.1 sätestatud eeltingimused. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine kohtu diskretsiooniotsus, mille realiseerimine sõltub selle vahendi kasutamise intensiivsusest ja ohtlikkusest. Maakohus peab hindama tõenäosust, et seda vahendit kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Käesoleva väärteoasja materjalidest ja nendele lisatud Viru Maakohtu 14.02.2020 ja 07.09.2022 otsustest nähtub üheselt, et kõigil kolmel korral juhtis menetlusalune isik juhile keelatud seisundis mootorsõidukit Škoda Fabia (registreerimismärk XXXXXX), mis vastavalt detailandmete päringule kuulub menetlusalusele isikule endale. Seega peab maakohus eluliselt usutavaks ja ülimalt tõenäoliseks ka reaalset ohtu, et juhul, kui menetlusalusel isikul on sõiduk jätkuvalt olemas, jätkab ta selle juhtimist taaskord juhile keelatud seisundis. See aga seab ohtu lisaks talle endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus leiab, et eelnimetatud mootorsõiduk on konfiskeerimiskõlblik objekt. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, tema potentsiaalsete uute liiklusrikkumistega kaasnevat ohtu ja uute süütegude toimepanemise välistamisvajadust, leiab maakohus, et konfiskeerimise kohaldamine lisaks põhi- ja lisakaristusele ei ole antud menetlusaluse isiku suhtes ebaproportsionaalne (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2021 lahend kohtuasjas nr.4-21-2298). Maakohtu istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja mõista menetlusaluselt isikult välja sõiduki teisaldamisega seotud menetluskulu summas 75 €. Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks. Jako Trans OÜ 14.08.2023 arvest nr.2308076 nähtub, et väärteomenetluses nr.2440,23,003649 teisaldati 14.08.2023 Vahur Verile kuuluv sõiduk Škoda Fabia (registreerimismärk XXXXXX) aadressilt Kohtla-Järvelt Kasteheina 7 aadressile Rahu 5A Jõhvi ning teisaldamise maksumus oli 75 €. Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.6 alusel kuulub nimetatud summa väljamõistmisele menetlusaluselt isikult. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.