Obsah (8)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2023. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-8914 Tsiv

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ Estancado avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgniku tegevus on tänaseks lõppenud. Võlgniku peamiseks varaks on nõue C A AB vastu summas 247 967,56 eurot, lisaks on võlgniku arvelduskontodel 2 320,51 eurot ja 637,46 Rootsi krooni. Võlgnikul on täitmata kohustusi alltöövõtjate ja tarnijate ees summas 1 838 113,95 eurot ning laenukohustusi 708 722,73 eurot, maksuvõlgnevus Eesti Maksu- ja Tolliameti ees summas 14 642,80 eurot ja Rootsi Maksuameti ees summas 899 465,69 eurot, lisaks osaline võlgnevus töötaja lõpparve osas summas 3 304,64 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Võlgnik palub nimetada ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 27.06.2023. a määrusega nimetas kohus OÜ Estancado ajutiseks halduriks vandeadvokaat Maire Armi. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Estancado pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 4 000 euro väärtuses (sh raha arvelduskontol summas 3 744,14 eurot ja 5 812,78 rootsi krooni). Võlgnikul on nõue C A AS vastu summas 247 967,56 eurot. Haldur peab summa sissenõudmist ebatõenäoliseks, kuivõrd tegemist on kolme aasta taguste arvetega, mida ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele õnnestunud sisse nõuda. Võlgnikul on kohustusi summas 2 2 753 117,25 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja
3. aasta esimeses pooles, ajutise halduri nimetamise hetkeks on töötajatega töölepingud lõpetatud. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku selgituste kohaselt algasid äriühingul raskused COVID19 pandeemia ajal ning süvenesid seoses Ukraina sõja algusega, millega kaasnes pika perioodi vältel tooraine, kütuse ja energiahindade tõus. Samuti tõusid erinevate tootjate tellimuste hinnad ning pikenesid tarneajad. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks käesolevas menetlusstaadiumis lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 6.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86

ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige T K ja endised juhatuse liikmed S M ja M H. 7. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Vara tagasinõuete esitamise ja tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur võlgniku tehingute ülevaatusel tuvastanud. Ajutise halduri tasu 8. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on esitanud tasunõude 15,5 töötunni eest kokku summas 1 860 (lisandub käibemaks 20%).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine haldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 120 eurot tunnis

§ 23lg 3 alusel.

9. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 860 eurot (lisandub käibemaks 372 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3