← Eesti

2-23-102692/6

Obsah (11)§ 187§ 317§ 444§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 15. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-102692 Tsiviilasi Osaüh

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 26.05.23 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohus edastas dokumendid kostja maksekäsu kiirmenetluses avaldatud e-posti aadressile xxx (dtl 10) 26.05.23. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagi kätte dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kätte toimetatud 11.06.23 (

§ 317

lg 5) ning menetluskulude nimekirja avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kätte toimetatud 14.07.23. Kostjal tuli hagile vastata 10 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi asjaolude kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx (Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude väljastamise ajal. Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale. EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 1) 28.01.2022, Mahtra, Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 11.02.2022, võlgnevuse summa 15 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata ning parkimise alguse fikseerimata. 3.3. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on väljendanud selgelt parkimistingimustes. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud 2

(2)2-23-102692 tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 30 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud; märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust 2 kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 220 eurot.

§ 138

lgtest 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja on välja toonud oma menetluskulud, mille kohaselt hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu tunnimäär on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi ning loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 220 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 340 (100+20+220) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3

(2)2-23-102692 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik 4
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.