KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.02.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5209 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.A sünd. XXX, isikukood xxx xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 20.10.2007 ja lõpp 20.10.2013 Jätta R.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 07.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.04.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat alates 20.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv ja 2 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käsoleva kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajenditena on täheldatud sõltuvusprobleemi olemasolu ja emotsionaalset seisundit. Kuritegude dünaamikat ei ole võimalik hinnata. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 9 korda. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning osalenud xxx tugigrupis. Kinnipeetav oli paigutatud 20.03.2012 avavanglasse, kuid paigutati 08.10.2012 tagasi kinnisesse vanglasse distsipliinirikkumise tõttu. Kinnipeetaval puudub eriala, vanglas käis ta riigikeele kursustel, kuid eksamit ei sooritanud. 1 Kinnipeetaval puudub pikemaajaline töökogemus, vabaduses esines tal raskusi tuludekulude tasakaalus hoidmisega alkoholiprobleemi ja puuduliku majandusliku toimetuleku oskuse tõttu. Täitmata rahalisi kohustusi on kinnipeetaval 5836,98 €, vabanemisfondis on 701,10 €. Kinnipeetaval on tuvastatud töövõimetus 80%. Rahaliste kohustuste täitmist pensionist ei pea ta võimalikuks. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane koos viimasega lapsega ja vanemad. Elukaaslasega suhtleb kinnipeetav telefoni teel, kokkusaamistel ei ole elukaaslane käinud. Juhul, kui kinnipeetav jätkab vabaduses suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega, siis katkestab elukaaslane kinnipeetavaga suhted. Elukaaslane on valmis kinnipeetavat toetama moraalselt. Emaga kinnipeetav ei suhtle, kinnipeetava poega kasvatab emapoolne vanaema. Vennaga ei ole kinnipeetav suhelnud juba 20 aastat. Vabaduses olid kinnipeetava suhtlusringkonnas alkoholi tarvitavad ühiselamus elavad isikud. Kinnipeetava suhted ametnike ja kaaskinnipeetavatega on nõuetekohased, üldiselt toetab ühiskonna väärtushinnanguid. Kinnipeetav soovib muutuda, kuid peab seda liiga raskeks endises keskkonnas. Varasemalt diagnoositud füüsilise puude tõttu on kinnipeetavale määratud töövõimetus 80%. Kinnipeetaval puudub toetav sotsiaalne võrgustik, ta on lähedaste poolt hüljatud. Varasemalt on kinnipeetaval esinenud depressiooni ja unehäireid alkoholi liigtarvitamise tõttu. Kinnipeetava eneseväljendusoskus on kesine, pingeolukorras käitub ettearvamatult, probleemide äratundmisvõime on puudulik. Kinnipeetav võib alkoholijoobes kaotada enesekontrolli ja käituda vägivaldselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane ja viimase laps. Veel elavad xxx kinnipeetava vanemad. Elukaaslane suhtleb kinnipeetavaga telefoni teel, kokkusaamistel ei ole käinud. Kinnipeetava elukaaslane on nõus kinnipeetavale andma võimaluse näidata oma tegudega, et on muutunud, kuid on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et kui kinnipeetav jätkab peale vabanemist endist eluviisi, siis ta katkestab kinnipeetavaga suhted. Kinnipeetava elukaaslane on kinnipeetavat valmis toetama moraalselt. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama elukaaslase juurde, kus elukaaslane elab oma lapsega. Korteris elatakse suulise kokkuleppe alusel, üürilepingut sõlmitud ei ole. Seda, millega kinnipeetav tegeles enne vangistust, elukaaslane ei teadnud. Kinnipeetava elukaaslane seletas, et materiaalselt ei ole tal võimalik kinnipeetavat toetada, kuna on ise töötu ja otsib tööd. Töökohta ei ole vabanemisel kinnipeetavale garanteeritud. Maakohtu istung Kinnipeetav R.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et ta leiab vabaduses töö, tal on vaja vanemaid abistada ja hoolitseda lapse eest. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on küll kriminaalkorras karistatud esimest korda, kuid karistust kannab raske I raskusastme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Väärteokorras on kinnipeetavat vabaduses karistatud 9 korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, millest kehtivaid on
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-11-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Asjaolu, et kinnipeetav ei suuda ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida isegi vangistuses olles, näitab ka see, et ta oli karistuse kandmiselt avavangla osakonnas paigutatud distsipliini rikkumise eest taas karistuse kandmisele kinnises osakonnas. Vabanemise korral on kinnipeetav soovinud asuda elama oma elukaaslase juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtuvad järgmised asjaolud. Tegemist ei ole kinnipeetavale või elukaaslasele kuuluva korteriga, seal elatakse vaid suulise kokkuleppe alusel ja mingit ametlikku üürilepingut sõlmitud ei ole. Seega ei ole teada, kas ja kui kaua on kinnipeetaval võimalik sellel elamispinnal elada. Samast arvamusest nähtub ka kinnipeetava elukaaslase seisukoht kooselamise osas, mille kohaselt katkestab ta suhted kohe, kui kinnipeetav naaseb endise eluviisi juurde. Seega ei ole välistatud, et kinnipeetaval puudub alaline kindel elukoht vabaduses juba mõne aja pärast. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, seega puudub tal ka legaalne ja regulaarne sissetulek. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 5836,98 €, mis vangistusest vabanenud ilma regulaarse sissetulekuta isikule on ilmselgelt suur summa. Kinnipeetav on ise kinnitanud, et temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmine vaid töövõimetuspensionist ei ole mõeldav. Lähedasi, kelle materiaalsele toetusele saab kinnipeetav vabanemise korral loota, kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetava elukaaslane on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et temal materiaalsed vahendid kinnipeetava ülalpidamiseks puuduvad, kuna ta on töötu ja kasvatab 7-aastast tütart. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval lähedaste toetus, kinnipeetavat on lubanud moraalselt toetada vaid elukaaslane. Oma vanemate ja vennaga kinnipeetav ei suhtle. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul lisaks võimalike materiaalsete raskuste tekkimisele ka kriminaalkorras karistatud tuttavatega taaslävima hakkamine ning alkoholi taastarvitama hakkamine. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt moodustasid kinnipeetava tutvusringkonna vabaduses alkoholi tarvitavad ühiselamus elavad isikud. 3 Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Järelejäänud karistusaja jooksul on kinnipeetaval soovitav läbida individuaalses täitmiskavas ettenähtud, kuid veel läbimata tegevused, mis aitavad vabanemise korral vähendada uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4