1-18-670/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-670 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Margit Pärn ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid N.G osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung N.G isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 06.02.2018-18.10.
2. ei soovi kaugkohtuistung
3. august 2018 RESOLUTSIOON Jätta N.G temale Tartu Maakohtu 06.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 118-670 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 06.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-670 on N.G süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistatud 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.01.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2469 mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra, mõistes N.G-le liitkaristuseks 8 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 06.02.
5. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), ametnikele (risk ühiskonnas, risk vanglas), vangidele (risk vanglas). Oht võib seisneda füüsilise vägivalla kasutamises ja joobes juhtimisega kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmises, samuti varavastastes kuritegudes. Oht võib olla suurim, kui N.G on tarvitanud alkoholi ning ei suuda emotsioone talitseda. Probleemid esinevad kriitika talumatuses, liigses ärrituvuses, majanduslikus olukorras, probleemolukorra lahendamise oskamatuses, impulsiivsusega ja grupi mõjutatavuses/mõjus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Lähtuvalt asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Tartu Vangla N.G tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kannab karistust teist korda ja § 121 lg 2 p 3 järgi. Vangistuse jooksul on läbinud "Eluviistreeningu" ja "Vihajuhtimine" programmid ja osalenud majandustöödel. Tegi kaaskinnipeetavale viga, kes provotseeris, aga seda ei võetud arvesse, pidi enda eest seisma. Vabaduses proovib sellest eemale hoida ja teistmoodi lahendada probleeme, on oma õppetunni kätte saanud, et ei tohi asju lahendada käte-jalgadega, saab ka sõnadega. Vanade tuttavatega suhtlema ei hakka, on saanud õppetunnid, et alkohol on suur manipulaator, millest tekkivad probleemid ja soovib oma ettevõttega edasi tegeleda ja väljas ootab vana töökoht. Distsiplinaarkaristuste puhul, paar tükki on aegunud. Need 6 kehtivat on nimesildi eest, näpuripatsi eest. Solvanud ei ole kedagi. On need vaidlustanud, ütles, et see ei olnud valvuri poole suunatud, et sõnavara oli selline ja nad ütlesid, et valvur sai aru, et oli suunatud tema poole ja sai 2 päeva kartserit. Siin iga asja pärast tehakse karistus, nad otsivad ükskõik mida, mille eest karistada. Lambi katmises on kindlasti süüdi, see segas ja eiras vanglaametniku, kes keelas seda teha. On naine, kellega saab hästi läbi. Õe poole ei ole pöördunud. Tööle läheb tagasi XXX, see on autoremonditöökoda, hooldab autosid ja pesula on ka seal. On valmis alkoholiprobleemiga ka tegelema ja ravile minema. Prokurör Margit Pärn on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa N.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta N.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seisukoha avaldamisel võtab prokurör arvesse vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses, kohtuotsuses ja karistusregistri õiendis kajastatud andmed ning KarS § 76 lg 4 märgitud asjaolud. Prokuröri arvates ei võimalda isikut vangistusest enne tähtaega vabastada eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal. Prokurör ei pea vajalikuks siinjuures üle korrata vangla iseloomustuses märgitud asjaolusid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. N.G kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on N.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
6. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
7. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, elamispinna omanik on XXX. Koos hakkaks elama enda abikaasa XXX. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on N.G puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ning toetavad lähedased ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetavale on materjalidest nähtuvalt vangistuse jooksul määratud arvukalt distsiplinaarrikkumisi. Kehtivaid käesolevaks hetkeks on
8. Enamus rikkumised seisnevad ametnike korralduste eiramises/solvamises või keelatud esemete hoidmises. Kohtus ütlusi andes selgitas kinnipeetav, et kaks on aegunud ning kehvivad on määratud nimesildi eest ja näpuripatsi eest. Solvanud ei ole tema kedagi ning vangistuses otsitakse põhjuseid, et distsiplinaarkaristusi määrata. Samuti selgitas kinnipeetav, et üks rikkumine seisis lambi kinni katmises, kui ta vangivalvuri keelust hoolimata kattis lambi kinni, kuna see häiris teda. Kinnipeetava selgitused distsiplinaarrikkumiste kohta ei kinnita kuidagi isiku suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Vastupidi, ütlustest nähtub, et isik otsib õigustusi omapoolsetele eksimustele, peab üleastumisi põhjendatuks ning kaldub probleemolukordades teisi süüdistama. Kindlasti on alarmeeriv ka tõsiasi, et oma viimase kuriteo pani N.G toime vanglas. Kui isik aga ei suuda range järelevalve tingimustes vangistusasutuses hoiduda kuritegude toimepanemisest ning korraldada oma käitumist seadusekuulekalt, on suur tõenäosus, et ta ei suuda seda ka vabaduses. Asja materjalidest nähtuvalt on isikul varasemalt olnud probleemiks alkohol, mis on teda muutnud ka vägivaldsemaks. Samas ei selgu isiku kohtus antud ütlustest, et ta oleks antud probleemidega põhjalikumalt tegelenud. Vabanemise korral on kinnipeetaval kavas proovida vägivaldsest käitumisest ja alkoholist hoiduda. Ühtegi konkreetsemat tegevust vabanemise puhuks, mis viitaks isiku poolt probleemi tõsiduse tegelikule teadvustamisele, kinnipeetav välja ei ole toonud. Kuivõrd isik on ka varasemalt proovinud alkoholist ja vägivaldusest hoiduda, kuid edutult, samuti arvestades, et viimane kuritegu on toime pandud kainene vangistusasutuses, puudub kohtul veendumus, et seekord saab olema teisiti ning isik tõepoolest loobub vägivaldsest käitumisest ning suudab teha alkoholiga lõpparve. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et N.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks antud hetkel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik