4-22-1163/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-22-1163 Tiit Lõhmus K.B väärteoasi NPALS § 15 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2022 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik K.B Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Lõuna prefektuur, esindaja Kajar Pent Menetlusalune isik K.B (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töökoht: AXL Invest OÜ, juhatuse liige 1 lg 1 ja LS § 201 RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2022 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. VTMS § 205 lg-te 2, 3 ja 4 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise alguseks loetakse süüdlase arestimajja või vanglasse saabumise aeg. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja või vanglasse. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Lõuna prefektuuri 08.03.2022 väärteoprotokolli nr AB1585311 (väärteoasja nr 2780,22,002091) kohaselt 08.03.2022 kell 16.20 Turu tn 43, Tartu linn, Tartu maakond juhtis K.B mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Oma tegevusega rikkus K.B LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
7. Lõuna prefektuuri 08.03.2022 väärteoprotokolli nr AB1616643 (väärteoasja nr 2780,22,001773) kohaselt 12.01.2022 kell 19.00-20.22 Valga linnas Valga maakonnas oli K.B tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid tetrahüdrokannabinool ja amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus K.B NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
8. 05.04.2022 ja 07.04.2022 edastas PPA väärteoasja alluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 12.04.2022 määrusega ühendati K.B väärteoasjad nr 4-22-1163 ja 4-221104 ühiseks menetlemiseks ning ühendatud väärteoasja numbriks jäeti 4-22-
10. Tartu Maakohtu 20.04.2022 otsusega karistati K.B LS § 201 lg 2 järgi 8 päeva arestiga ja NPALS § 151 lg 1 järgi 7 päeva arestiga, s.o kokku mõisteti K.B-le karistuseks 15 päeva aresti, mida kohtuotsuse jõustumisel oli K.B kohustatud kandma alates 02.05.
11. K.B-le mõistetud arest kuulub ärakandmisele Tartu Vanglas aresti kandmiseks ettenähtud osas. 4.
12. Maakohus asus seisukohale, et K.B ütluste, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti nr 89T, 17.01.2022 koostatud terviseseisundi kirjeldamise akti põhjal on võimalik tuvastada, et K.B oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta 12.01.2022 narkootilisi aineid kanepit ja amfetamiini, täites sellega NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Maakohtu hinnangul pani K.B teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes ilmselgelt sooviga narkootilisi aineid tarvitada endale joobe tekitamise eesmärgil. Samuti on ta enda kinnitusel ka varasemalt korduvalt narkootilisi aineid tarvitanud. 4.
13. Kohtuistungil K.B selgitas 08.03.2022 juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise kohta, et ta ei olnud hooletusest tähele pannud, et varasem kohtuotsus, mille ta oli vaidlustanud, oli juhtimisõiguse äravõtmise osas juba jõustunud. Märtsis juhtis ta oma tuttava poolt renditud sõidukit Mercedes viimase nõusolekul, sõites oma elukohast Tehase tänavale, kui ta teel kinni peeti. Ta asus autot juhtima, kuna oli vaja ema aidata. Ka varasemalt on ta juhtimisõiguseta sõitnud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, K.B enda ütluste ja Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et K.B puudus juhtimisõigus teo toimepanemise ajal ja tuleb lugeda tõendatuks, et K.B juhtis eelnimetatud ajal sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti isikuna, kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Sellega täitis ta LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kuigi väärteoasja materjalidest nähtuvalt on K.B mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud muuhulgas ka 25.10.2019 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu, siis maakohtu hinnangul 08.03.2022 aset leidnud süüteo kvalifitseerimisel nimetatud kõrvaldamine tähtsust ei oma. Käesoleval juhul nähtub detailandmete päringust isiku kohta, et K.B on juhtimisõigus peale 25.10.2019 olemas, kuid käesoleva rikkumise hetkel oli tal see peatatud 01.02.2022 kuni 31.08.
14. Maakohtu hinnangul on ilmne, et 08.03.2022 juhtimisõiguseta juhtimise episoodis oli K.B teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest ja tema selgitus oma hooletuse kohta ei ole arvestatav, kuna isik ise, vaidlustades tema kohta tehtud lahendit, peaks üles näitama piisavat hoolsust, et olla kindel vaidlustamise tulemustest ja tagajärgedest. Maakohtu hinnangul pani K.B seega teo toime vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, kuna ta oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud sõiduki juhtimise ajal teadma, et otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta on jõustunud ning tal puudub juhtimisõigus. 4.
15. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 2
16. Karistusregistrist nähtub, et K.B on aastatel 2020 - 2022 korduvalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, mille eest teda on enamasti karistatud rahatrahvidega, kuid mille täitmise kohta informatsioon puudub. K.B on ka ühel korral septembris 2021 samaliigilise rikkumise eest karistatud 5-päevase arestiga. Vaatamata mõistetud eriliigilistele karistustele on menetlusalune isik sarnaseid süütegusid jätkanud. K.B näol on tegemist noore täiskasvanuga, kes on ka varasemalt kandnud aresti ning kes kohtuistungil selgitatust ja karistusregistrist nähtuvalt tarvitab narkootilisi aineid regulaarselt juba aastaid. Ta ei ole ka avaldanud selgesõnaliselt kahetsust oma teo suhtes, pigem väljendanud õigustavat suhtumist sellesse. Vaatamata eelnevale on K.B jätkanud süütegude toimepanemist ning ei ole narkootiliste ainete tarvitamist lõpetanud. Kuna K.B tarvitab narkootilisi aineid juba aastaid, õigustab seda tegevust oma tervise parendamisega, siis ei ole ka tõenäoline, et ta suudaks sellist tegevust lõpetada. Arvestades teo iseloomu, samas ka korduvust, on maakohtu hinnangul küllaldane karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 8 päeva aresti, mis vastab ka K.B süü suurusele.
17. LS § 201 lg 2 karistuse osas märkis maakohus, et karistusregistri kohaselt on K.B märtsis 2020 pannud toime kuriteo, s.o süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise, mille eest teda karistati tingimisi vangistusega. Samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud eriliigiliste liiklusrikkumiste eest. Vaatamata eeltoodule on menetlusalune isik oma õigusrikkumisi jätkanud. K.B on püütud mõjutada nii rahaliste karistuste kui ka arestiga, samuti kriminaalkorras tingimisi vangistusega. Isik ei ole ka sõnaselgelt avaldanud kahetsust oma teo suhtes. Kuigi K.B on olemas varasem kogemus erinevate karistusliikide kandmisel, on ta sellele vaatamata jätkanud juhtimisõiguseta juhtimist. Tema selgitus sõitma asumise põhjuse kohta on maakohtu hinnangul ennastõigustav, pigem otsitud ja üleüldse küsitav. Arvestades, et menetlusalune isik põhimõtteliselt omab juhtimisõigust ja tema oskused selleks on riigi poolt kontrollitud, küll aga tal rikkumise toimepanemise hetkel puudus auto juhtimiseks vastav õigus, siis on küllaldane karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 7 päeva aresti, mis vastab K.B süü suurusele.
18. Menetlusalusele isikule on juba varasemalt korduvalt määratud rahatrahve, mille tasumise kohta andmed puuduvad ning ka K.B on kinnitanud, et ta ei ole rahatrahve rahaliste võimaluste puudumise tõttu seni tasunud. Samuti on isik karistusena teinud üldkasulikku tööd ja viibinud kriminaalkaristuse raames ka katseajal. Seega võib järeldada, et K.B on oma senistesse karistustesse suhtunud ükskõikselt, need ei ole teda mõjutanud ja ta on jätnud paljud mõistetud karistused lihtsalt täitmata. Maakohtule teadaolevate andmete põhjal on K.B üldine õiguskuulekus küllaltki madal. Edaspidised karistused rahatrahvina ei oleks K.B-le piisavalt mõjusad ega distsiplineerivad ning see on karistusliigina ennast ilmselgelt ammendanud. Samuti ei oleks aresti asendamine üldkasuliku tööga K.B-le eripreventiivselt mõjus, sest ta on enda sõnul ka varasemalt üldkasulikku tööd teinud, kuid on siiski jätkanud õigusrikkumistega. K.B võib mõjutada vaid reaalne vabadusekaotuslik karistus. Aresti kandmist välistavaid asjaolusid ei esine. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
19. Tartu Maakohtu 20.04.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik K.B, kes palub, et ringkonnakohus võtaks asja arutusele, arvestatakse tema siirast kahetust, tervislikku seisundit ja kaaluks aresti asendamist üldkasuliku tööga. 8.
20. K.B toob välja, et ta on mõlemad süüasjad omaks võtnud, kuid ei nõustu maakohtuga, et ta ei tunne tehtud tegude üle kahetsust ja suhtub varasematesse karistustesse ükskõikselt. K.B kahetseb siiralt enda valesti käitumist ja mõistab oma tegude tõsisust, kuid oma kahetsuse avaldamiseks ei ole ta leidnud sobivat hetke ega kohta, kuna väärteoprotokolli kirjutades oli olukord tema jaoks ärev ja veidi ka hirmu tekitav. Küll väidab apellant, et kahetsust avaldas ta juba siis. 3 8.
21. 20.04.2022 toimunud kohtuistungil oli lisaks süüdistajale ja kohtu koosseisule istungit jälgimas ka 20-liikmeline kooliõpilaste grupp. Sellised olukorrad tekitavad K.B suuresti ebamugavust ja mõtete selge koondamine on tavapärasest märksa keerulisem. Mainitud asjaolu kinnitab ka 20.04.2022 psühhiaatri poolt diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanu häire. 8.
22. K.B ei nõustu väitega, et varasemad karistused on teda jätnud ükskõikseks. Rahalised karistused on täitmata siiski võimekuse puudumisest, mitte soovist mitte alluda. Narkootikumide tarvitamise osas märgib apellant, et käib psühhiaatri vastuvõtul, mis on juba praegu hakanud avaldama soovitud mõju ja internetist uuritud katsetused ei ole enam vajalikud. 8.
23. K.B peab enda puhul sobivaks karistuseks üldkasulikku tööd, kuna aresti kandmine täies ulatuses võib rikkuda tema ravikuuri ja tekitada tema vaimsele tervisele suuremat ning võib-olla ka pöördumatut kahju. Seda saab ta öelda tuginedes varasemale aresti kandmisele.
24. Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2022 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 13.06.2022 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.
25. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
26. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust ja apellatsiooni leiab, et maakohtu otsus K.B-le mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. K.B suhtes ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga.
27. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjalikult käsitlenud K.B süüküsimust NPALS § 151 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi ning kuna süüditunnistamist apellatsioonis ei vaidlustata, siis sellel pikemalt ei peatu. Vaidluse all on üksnes K.B-le mõistetud karistus, kuid ka selles osas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus mõistetud karistuse osas on põhjalik.
28. Uurides asja materjale, tuvastas kohus, et apellatsioonis esitatud argumendid karistuse kergendamise osas ei ole põhjendatud, sh on maakohus juba kõiki apellatsioonis esitatut otsuses käsitlenud. Maakohtu otsus on mõistetud karistuse osas põhjalik ja jälgitavalt motiveeritud. Ringkonnakohus ei näe mingit seadusest tulenevat mõistlikku põhjendust selle tühistamiseks või aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, et milline on K.B-le mõjus karistus, arvestades toimepandud tegusid ning isiku varasemat käitumist ning talle mõistetud karistusi. Maakohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et isik on avaldanud toimepandu osas kahetsust. Keegi ei näe apellandi pähe, mistõttu tuleb tal kõik, mis viitab kahetsusele ka reaalselt väljendada. Nüüd, pärast seda kui isikule on maakohtu poolt mõistetud arest ning tal tuleb seda reaalselt ka kandma minna, ei ole sõnas väljendatud kahetsus kuigi tõsiseltvõetav. Lisaks märgib K.B, et tal on terviseprobleemid ning temale pandud diagnoos võib koostoimes arestiga mõjuda talle raskendavalt. Asudes aktiivsele kaitsele, tuleb menetlusalusel isikul esitada ka sellekohased tõendid. Kohtul puuduvad tõendid, et isik ei ole oma terviseseisundist tulenevalt võimeline aresti kandma või see oleks raskendatud. Lisaks on tegemist lühiajalise arestiga, kus mõlema väärteo eest on mõistetu karistused vaatamata kergendavate asjaolude puudumisele alla sanktsiooni keskmist määra ning K.B on võimalik enda raviplaan arstiga läbi arutada enne, kui tal tuleb minna aresti kanda. Ka aresti kandes on võimalik apellandil saada vältimatut arstiabi.
29. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et isiku suhtes, kellele on varasemalt eriliigilisi karistusi kohaldatud, sh on K.B-le kohaldatud üldkasulikku tööd, ei ole võimalik aresti asendamine üldkasuliku tööga. 4 Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Nii on maakohus põhjendatult tõdenud, et varasemalt mõistetud üldkasulik töö ei ole isikule mõju avaldanud ning isiku suhtes, kes jätkab pidevalt uute väärtegude toimepanemist puuduvad argumendid, miks tuleks talle anda veelkord võimalus kanda karistust vabaduses. Apellatsioon jääb edutuks, kuna on põhjendamatu.
30. Kuna maakohtu otsusega antud tähtaeg karistuse kandmisele asumiseks on möödunud, siis märgib ringkonnakohus, et VTMS § 205 lg-te 2, 3 ja 4 alusel teatab maakohus kuhu ja millal tuleb K.B minna aresti kandma.
31. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
32. aprilli 2022 otsuse muutmata ja K.B apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 5