Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-610 Tsiviilasi K. P. hagi M. P. vastu

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-22 1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist elatist makstes (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavad suuruses (vt nt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). Alates
3. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli

1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 kolmas ja neljas lause).

1. Esmalt käsitleb kohus hageja elatise nõuet alates
2. detsembrist 2022 kuni
3. jaanuarini 2023 (tagasiulatuv elatis).

§ 108

kohaselt võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13). Elatise väljamõistmise üldsätetele on kohus viidanud eelnevalt (vt otsuse p 5). Samas tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu
2. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt ka Riigikohtu
3. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).
4. Praegusel juhul ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele selle kohta, et ta ei ole hagejale alates novembrist 2022 elatist tasunud. Samuti ei ole kostja tagasiulatuva elatise nõude puhul tuginenud sellele, et selle nõude rahuldamine koormab teda ebamõistlikult, ega seda ka põhjendanud. Kostja vastusest hagile võib aru saada selliselt, et ta ei ole nõus tagasiulatuva elatisega ainuüksi põhjusel, 3 et kostja palvetele vaatamata ei ole hageja ema teinud eraldi kontot, kuhu kostja saaks elatist tasuda. Kohtu hinnangul ei anna kostja väide alust tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et elatis kantakse üldjuhul vanema, mitte lapse kontole. Seega tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldada.
5. Statistikaameti andmete kohaselt on
6. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates aprillist 2023 elatise baassumma 200 × 4,6% = 209 eurot 20 senti.
7. aasta keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 senti ja seega on elatise miinimummäär 255 eurot 64 senti.

§ 101lg 5 järgi tuleb miinimumelatisest maha arvata lapsele makstavad toetused.

Hageja ema sai lapsetoetust 60 eurot kuus, millest ühe vanema osa on pool ehk 30 eurot. Seega on elatise suurus 225 eurot 64 senti kuus (255,64-30). Muid asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks (nt kostjaga koos veedetav aeg), ei ole pooled esile toonud. Eelnevast tulenevalt on alates

1. detsembrist 2022 kuni
2. jaanuarini 2023 tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suurus 305 eurot 70 senti (225,64 + 225,64 : 31 x 11).
3. Järgmisena käsitleb kohus hageja elatise nõuet alates hagiavalduse esitamisest (
4. jaanuarist 2023). Ka selle nõude puhul kohalduvad otsuse p-s 5 märgitud sätted (

§-d 101 ja 102) ning põhimõtted. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et tal pole elatise maksmise vastu midagi, kuid hageja ema võiks teha hagejale konto. Siis saaks kostja vahepeal veenduda, milleks raha kasutatakse. Ülalpidamiskohustus tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega kantakse elatis vanema, mitte lapse kontole. Praegusel ajal on laps 7-aastane ning kohtu hinnangul ei oleks elatise kandmine lapse kontole ka põhjendatud. Elatise regulatsioon ei näe ette seda, et elatise maksmiseks kohustatud vanemale peaks olema tagatud võimalus kontrollida, milleks elatist kasutatakse. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis miinimummääras.

1. Hageja elatise nõue perioodi
2. jaanuar 2023 kuni
3. jaanuar 2023 eest on järgmine. Statistikaameti andmete kohaselt on
4. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 2022 aprillist elatise baassumma 200 × 4,6% = 209 eurot 20 senti.
5. aasta keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 senti ja seega on elatise miinimummäär 255 eurot 64 senti. Hageja ema sai lapsetoetust 60 eurot kuus, millest ühe vanema osa on pool ehk 30 eurot. Seega on elatise suurus 225 eurot 64 senti kuus (255,64-30). Eelnevast tulenevalt on hageja elatise nõue perioodi
6. jaanuarist 2023 kuni
7. jaanuarini 2023 eest kokku 145 eurot 57 senti (225,64 : 31 x 20).
8. Hageja elatise nõue perioodi
9. veebruar 2023 kuni
10. märts 2023 eest on järgmine. Statistikaameti andmete kohaselt on
11. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 2022 aprillist elatise baassumma 200 × 4,6% = 209 eurot 20 senti.
12. aasta keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 senti ja seega on elatise miinimummäär 255 eurot 64 senti. Hageja ema sai lapsetoetust 80 eurot kuus, millest ühe vanema osa on pool ehk 40 eurot. Seega on elatise suuruseks 215 eurot 64 senti kuus. Eelnevast tulenevalt on hageja elatise nõue perioodi
13. veebruar 2023 kuni
14. märts 2023 eest kokku 431 eurot 28 senti (2 x 215,64). 4
15. Hageja elatise nõue perioodi alates
16. aprillist 2023 on järgmine. Statistikaameti andmete kohaselt on
17. aprilli 2023 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 19,4%. Seega on alates aprillist 2023 elatise baassumma 200 x 19,4% = 249 eurot 78 senti.
18. aasta keskmine brutokuupalk oli 1685 eurot, millest 3% on 50 eurot 55 senti ja seega on elatise miinimummäär 300 eurot 33 senti. Hageja ema sai lapsetoetust 80 eurot kuus, millest ühe vanema osa on pool ehk 40 eurot. Seega on elatise suuruseks 260 eurot 33 senti. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
19. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatis perioodi
20. detsember 2022 kuni
21. jaanuar 2023 eest summas 305 eurot 70 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise perioodi
22. jaanuar 2023 kuni
23. märts 2023 eest kokku 576 eurot 85 senti (145,57 + 431,28). Alates
24. aprillist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt elatise välja seaduses sätestatud miinimumsummas (260 eurot 33 senti kuus). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
25. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja (ema) kontole.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

1. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis miinimummääras, mis hagi esitamise ajal on summas 225 eurot 64 senti kuus. Hagi hind on seega 2030 eurot 76 senti (TsMS § 129 lg 2).
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 5