) § 119 lg 1 ja § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
§-d 110 ja 111). Täiendavad piirangud ja alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks füüsilisele isikule sätestatakse
lg-s 1 ja RÕS § 7 lg-s 1.
lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 järgi on 2023. aastal tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Sellest sätestab erandi RÕS § 7 lg 3, mille kohaselt võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Esitatud krediidiasutuse andmetest nähtuvalt on taotlejal menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek olnud vastavalt ühele kontole 21 507 eurot ja 64 senti ning teisele kontole 4148 eurot ja 16 senti. Arvestades, et viimati nimetatud konto kajastab põhilises osas makseid oma kontode vahel, siis võib võtta arvestuse aluseks 21 507 euro ja 64 sendi suuruse sissetuleku.
lg 1 p 1 sätestatud piirangu kohaldumise hindamisel peab lähtuma nimelt eelneva nelja kuu sissetulekust, mitte sellest, mis oli konto jääk või millised oleksid tulevased laekumised või kas tegemist oli regulaarsete või ebaregulaarsete sissetulekutega. 21 507 euro ja 64 sendi suuruse sissetuleku puhul oleks ühe kuu keskmine sissetulek 5376 eurot ja 91 senti ning kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 10 753 eurot ja 82 senti. Perehüvitise määramisega seonduva vaidluse puhul ei saa eeldada, et menetluskulu ületaks seda summat. Keskmisest sissetulekust on võimalik maha arvata mõned maksed ja kulud eluasemele ning ülalpidamiskohustuse täitmiseks, samuti vältimatud kulutused. Vältimatute kulude mahaarvamise piirangut arvesse võttes oleks see summa ümardatuna 544 eurot. Mahaarvamisele kuuluvaid muid mõistlikke kulusid ei ole taotluses küll välja toodud, kuid on selge, et arvestuslikult ei saaks neid menetlusabi andmise põhjendatuse hindamisel arvestada suuremana summast, mis on märgitud Vabariigi Valitsuse määruse nr 124 §-s 1. Seega, isegi juhul kui arvestada 5376 euro ja 91 sendi suurusest summast eelnevalt maha 1269 eurot, oleks kahekordne ühe kuu sissetulek ümardatuna 8216 eurot ning ka seonduvalt eelnimetatuga ei saa eeldada, et perehüvitise vaidluse puhul ületaks mõistlik menetluskulu seda summat. Sõltumata taotleja majanduslikust seisundist, tuleks riigi õigusabi taotlus jätta vähemalt selles osas, mis puudutab esindamist võimalikus haldusmenetluses, rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Esindajat haldusmenetluse tarbeks on soovitud ilmselt (võimaliku) vaide esitamiseks, kuid vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 1 on haldusorgan kohustatud taotlused vastu võtma sõltumata selle puudustest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Olukorras, kus vaiet ei peeta nõuetele vastavaks, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 78). Seega on taotleja võimeline oma õigusi vaidemenetluses ise kaitsma. Sotsiaalkindlustusameti 31.08.2023 otsuse nr P7-2023-665496 vaidlustamist ei saa pidada ka niivõrd keerukaks, et see peaks eeldama õiguslikke süvateadmisi. Sama võib arvata tulevase halduskohtumenetlusega seoses. Riigi õigusabi taotlemine esindamiseks halduskohtumenetluses oleks ka enne vaide lahendamist ennatlik. 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
5.
lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt
lg-st 2 kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui
lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused. Muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Halduskohtu arvutuste järgi oli pärast
lg 1 p-s 1 lubatud mahaarvamisi taotleja kahekordne ühe kuu sissetulek ümardatuna 8216 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et perehüvitise vaidluse puhul ei ületa mõistlik menetluskulu seda summat, mistõttu ei ole taotlejale menetlusabi andmise eeldused täidetud. 3
lg 1 p-i ei ole alust pidada põhiseadusevastaseks, sest õigusabile kuluv summa ei ole isiku varasemaid sissetulekuid arvestades tema jaoks sedavõrd suur, et õigustada õigusabi andmist riigi kulul.
lg 4 ls 2 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on taotleja 03.10.2023 ringkonnakohtule esitatud pöördumine käsitatav kaebusena Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2023 vaideotsusele. Seega on taotleja esitanud kohtule ise ka kaebuse Sotsiaalkindlustusameti vaideotsuse vaidlustamiseks, ilma selleks esindaja abi kasutamata. Ringkonnakohus edastab selle avalduse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 11. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.09.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.