Obsah (9)

§ 663§ 657§ 654§ 529§ 524§ 477§ 172§ 532§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-15-12380 Kohtuasi Pärnu lin

) § 529 lg-te 1 ja 2 alusel.

1. 18.11.2020 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et eestkostetaval esineb kerge vaimne alaareng ja alkoholisõltuvus. Ta on võimeline formaalselt aru saama oma tegude tähendusest, kuid ta ei ole kestvalt võimeline neid juhtima. Tema vaimne seisund ei luba tal teha tehinguid, kuid ta on suuteline teostama valimisõigust. Tema kohtu poolt ärakuulamisest ei tulene kahjulikke tagajärgi tema tervislikule seisundile. Eestkostetav ei saa täielikult aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetav vajab eestkostet finantsilisteks toiminguteks ja asjaajamiste korraldamiseks ning alkoholi tarbimise piiramiseks. Kuna vaimupuue on jääv, siis vajab eestkostetav eestkostet võimalikult pikaks, seadusega sätestatud ajaks. Maakohus märkis, et ei pea vajalikuks uue ekspertiisi määramist, kuivõrd kohtule esitatud seisukohti ja tõendeid kogumis hinnates ning ärakuulamise tulemusel on maakohus veendunud, et ka ekspertiisi teostamine ei muudaks kohtu lõppjäreldusi. Viimane kohtupsühhiaatriline ekspertiis on eeskostetavale tehtud veidi enam kui aasta tagasi.
2. Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et eestkostetava tervislik seisund oleks võrreldes 25.11.2020 määruse tegemisega muutunud. Maakohus on 25.11.2020 määruses tuvastanud, et eestkostetav ei suuda temal esineva püsiva kuluga psüühikahäire, s.o kerge vaimse alaarengu tõttu kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ja oma tegusid juhtida. Eestkostetav on küll orienteeritud enda isikus, ajas ja kohas ning temaga on võimalik arendada vestlust, kuid tema mõttekäik on lihtsustatud. Samuti on maakohus tuvastanud, et eestkostetav ei tule iseseisvalt oma elu korraldamisega toime, ta ei suuda oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve kaitsta sellises ulatuses, mis tagaks tema igapäevase toimetuleku.
3. Kohtuotsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei tulene, et kohus oleks tuvastanud, et eestkostetaval ei esine püsiva kuluga psüühikahäiret, s.o kerget vaimset alaarengut või selle esinemise korral oleks ta võimeline kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saama ja oma tegusid juhtima. Kriminaalasjas tuvastas kohus piiratud süüdivusseisundi karistusseadustiku § 35 mõttes ja lahendas küsimust sellest, kas teo toimepanemise ajal oli eestkostetav võimeline aru saama oma tegude keelatusest, st lahendas süüküsimust. Lisaks on maakohus kriminaalasja 3 2-15-12380 lahendades otsuses märkinud muuhulgas, et 20.11.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-1512380 toodud asjaoludes ei ole midagi uut võrreldes ka kriminaalasjas koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktiga nr 171, milles on leitud, et eestkostetav vajab kerge vaimse alaarengu (elukestev seisund) tõttu pidevat suunamist, abistamist ja juhendamist, asjaajamisega ei tule toime; ta on impulsiivne ja afektlabiilne; tal esineb alkoholisõltuvus; ta vajab alkoholisõltuvuse raviks nii medikamentoosset ravi temal esineva impulsiivsuse ja afektlabiilsuse korrigeerimiseks kui ka psühhosotsiaalseid meetmeid; tema alkoholi sõltuvuse ravita jätmisel võib ta olla ohtlik teda ümbritsevale keskkonnale temal esineva impulsiivsuse ja afektlabiilsuse tõttu. Seega on antud ka ohuprognoos.
4. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkostja määramise aluste ära langemist järeldada ka avaldaja poolt kohtule esitatud Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku poolt koostatud väljavõttest eestkostetava haigusloost ega Q e-kirjast. Psühhiaatri hinnangul on tal suured raskused keerukamates sotsiaalsetes suhetes ja elukorraldusel (oluline on ka seos lastekodus kasvamisega), mistõttu vajab pidevalt juhendamist ja kõrvalabi nii igapäevasel elukorraldusel kui sotsiaalsetes suhetes. E-kirjast nähtub üksnes, et ravimitele näidustust psühhiaatri arvates vastuvõtul ei olnud.
5. Nii eestkostetavale määratud esindaja, eestkostetav ise kui ka eestkostetava vend on leidnud, et eestkostetav vajab eestkoste jätkamist mahus, milles see on määratud tal 25.11.2020 määrusega. Eestkostetav avaldas kohtule, et ta soovib, et eestkoste jätkuks selliselt, et keegi korraldab tema rahaasju ja maksab makse. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus ka avaldaja seisukohaga sellest, et puudutatud isiku huve saab vajadusel kaitsta sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega, eelkõige tugiisikuteenusega. Maakohus on määranud 25.11.2020 määrusega kindlaks eestkostja ülesanded, eestkostetav on kinnitanud, et ta vajab eestkostja abi sellises määras nagu see hetkel talle määratud on.
6. Maakohus leidis, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada eestkostetaval eestkostja määramise aluste täielikku ära langemist, mis tingiks eestkoste lõpetamise. Maakohus jättis avalduse seetõttu rahuldamata ning muutmata eestkostetavale iseseisvalt teha lubatud tehingute suuruse. Määruskaebus
7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega eestkostja avaldus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on maakohus valesti tõlgendanud TsÜS § 8 lg-t 2 ja PKS 203 lg-t 1, kui leidis, et eestkostetava puhul on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kellele õigusi ja huve saab tagada ainult eestkostja. Eestkostetaval on küll kerge vaimne alaareng, kuid see ei takista tal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning seetõttu ei ole tegemist piiratud teovõimega isikuga. Lisaks ei ole eestkostetavale määratud esindaja põhjendanud, miks tema kirjalikus seisukohas esitatud arvamus ja kohtuistungil öeldu puudutatud isiku I eestkoste lõpetamise osas on erinevad. Eestkostetava piisavale arusaamisele raha kasutamisest ja selle väärtusest viitab ka asjaolu, et ta avaldas kohtunikule ärakuulamisel, et ta soovib eestkoste jätkamist nii, et keegi korraldab tema rahaasju ja maksab makse. Eestkostetavale saab abi asjaajamisel tagada tugiisikuteenusega ning rahaasjade planeerimisel ja eluasemekulude tasumisel on võimalik tuge osutada võlanõustamisteenuse kaudu, mille raames osutatakse isikule abi oma eelarve (sissetulekute-väljaminekute) planeerimisel. 4 2-15-12380 Menetlusosaliste seisukohad
8. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et eestkostetava tervislik seisund oleks niivõrd palju paranenud või muutunud võrreldes ekspertiisi teostamise ajaga, mis õigustaks eestkoste lõpetamist.
9. Eestkostetava vanem vend vaidles määruskaebusele vastu ja leiab, et eestkostetav vajab eestkostet oma igapäevastes toimingutes ning rahaasjades oma üüri ja muu kulude maksmisel. Menetluse edasine käik
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus kuulas eestkostetava isiklikult tema elukohas ära 08.09.
2. Eestkostetav avaldas, et ei soovi eestkoste lõpetamist. Eestkostetav teab, et tema eestkostja on Pärnu linn. Ei oska arvata, mis saab, kui tal enam eestkostjat ei ole. Eestkostetav tööl ei käi, veedab aega niisama linnas. Eestkostetavale tuuakse tema elukohta lõunasööki, mille eest maksab eestkostja eestkostetava raha eest. Eestkostetavale toob vajadusel riideid jm eluks vajalikku kaupa tema tugiisik. Eestkostetav ise poest temale vajalikke asju valima minna ei soovi (ei viitsi). Eestkostetav tarvitab alkoholi ja pidanud seetõttu magama väljas, kuna sotsiaalmajas ei tohi viibida alkoholijoobes. Teab, et ei tohi alkoholi tarvitada, kuid teeb seda sellele vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

21. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 22. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui isiku eestkostevajadus muutub, saab kohus PKS § 206 lg 2 ja

§ 529

lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi eestkostja ülesannetes või eestkoste lõpetada (vt RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577, p 16). Riigikohus on selgitanud, et kuna PKS § 203 lg-te 1 ja 2 järgi on eestkoste seadmise peamiseks eelduseks asjaolu, et täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, mistõttu vajab ta kõrvalist abi, peab eestkoste lõpetamiseks olema isiku varem tuvastatud eestkostevajadus ära langenud, eestkostja ülesannete muutmiseks aga isiku eestkostevajaduse ulatus muutunud. Eestkoste lõpetamiseks või eestkostja ülesannete kitsendamiseks annab

§ 529

lg 1 järgi alust 5 2-15-12380 asjaolu, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja määramise ajaga on eestkostetava seiskord paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 15). 23. Otsustamaks eestkostevajaduse äralangemise üle, võib kohus määrata isikule ekspertiisi (

§ 529

lg 2), kuulata isiku ära (

§ 524) või koguda muid vajalikke andmeid.

Erandina võib kohus otsustada asja ka üksnes avalduses esitatu põhjal, kui eestkoste määramisest on möödunud vähe aega ja avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et eestkostja määramise ajaga võrreldes on isiku eestkostevajadus muutunud (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 19). Maakohus ei määranud eestkostetavale ekspertiisi eeskostevajaduse äralangemise väljaselgitamiseks, kuna kohtupsühhiaatriline ekspertiis oli eestkostetavale tehtud veidi enam kui aasta tagasi. Lisaks tehti eestkostetavale ekspertiis ka kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames. Seetõttu ei oleks uue ekspertiisi määramine otstarbekas. Maakohus kuulas eestkostetava telefoni teel ära. Riigikohus on võtnud seisukoha, et eestkoste seadmise asjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada

§ 477

lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil (vt RKTKm 21.04.2021, 2-2011920, p 12.2). Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise ning kuulas eestkostetava 08.09.2023 isiklikult tema kodus ära. 24. Avaldaja väidab määruskaebuses endiselt, et eestkostetaval diagnoositud kerge vaimne alaareng ei takista tal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning seetõttu ei ole tegemist piiratud teovõimega isikuga. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Nii praeguses asjas 18.11.2020 koostatud ekspertiisiaktis, kui ka ajaliselt varasemas, kriminaalasjas nr X-XXXXXX 19.12.2019 tehtud ekspertiisiaktis on eksperdid sedastanud, et eestkostetaval esineb kerge vaimne alaareng (RHK-10 järgi F70.0) ja sõltuvus alkoholist (RHK-10 järgi F10.20), ta on võimeline formaalselt aru saama oma tegude tähendusest, kuid ta ei ole võimeline neid juhtima (dtl 589, kriminaalasjas nr X-XX-XXXX teostatud ekspertiisiaktis väljendatu nähtub Pärnu Maakohtu 01.12.2020 otsusest dtl 672–673). Kriminaalasjas esitatud ekspertiisiakti kohaselt oli eestkostetav talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest piiratud süüdivusseisundis, ta oli talle süüksarvatud teotoimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, oli võimeline endale oma tegudest aru andma, kuid ei olnud võimeline neid juhtima temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu (dtl 673). Maakohus hindas põhjendatult eelnimetatud ekspertiisiakte kogumis, eeskostetava ärakuulamisel antud selgitusi, eestkostetava haiguslugu ja Q e-kirja ning leidis, et eestkostetava tervislik seisund ei ole võrreldes 25.11.2020 määruse tegemisega muutunud selliselt, et ta suudaks vaatamata temal esineva püsiva kuluga psüühikahäirele kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ja oma tegusid juhtida. Maakohus tuvastas, et eestkostetav ei tule iseseisvalt oma elu korraldamisega toime, ta ei suuda oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve kaitsta sellises ulatuses, mis tagaks tema igapäevase toimetuleku. Tuvastatud on, et eeskostetav ei suuda enda tegusid juhtida, mistõttu on endiselt täidetud PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldus. Arvestades, et avaldaja 30.11.2021 esitatud tõendid ei kajastanud eestkostetava tervisliku seisundi osas uusi asjaolusid võrreldes eestkoste pikendamise ajaga (25.11.2020), mis oleksid praeguses asjas olulised, ei olnud maakohtul alust eestkostet PKS § 206 lg 2 ja

§ 529lg 1 alusel lõpetada, kuna eestkostja määramise alused ei olnud ära langenud.

Maakohus on õigustatult arvestanud ka eestkostetava enda, tema venna ja eeskostetavale määratud esindaja arvamusega, et kujundada veendumust puudutatud isiku I eestkostevajadusest või selle muutumisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul alust eestkostetava eestkostet lõpetada ning ringkonnakohus on selles veendunud mh eeskostetava ärakuulamisel vahetult tajutu põhjal. 6 2-15-12380

1. Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kuna eestkostetav ütles maakohtu kohtunikule ärakuulamisel, et ta soovib eeskoste jätkumist selliselt, et keegi korraldab tema rahaasju ja maksab makse, saab ta järelikult aru raha kasutamisest ja selle väärtusest. Asjaolu, et eeskostetav võib mõningal määral saada aru raha väärtusest ja selle kasutamisest, ei tähenda, et ta oleks suuteline aru saama, millised on tagajärjed finantsotsuste tegemisel, kohustuste täitmata jätmisel või kuidas neid toiminguid teostada. 18.11.2020 koostatud ekspertiisiaktist nähtub, et eestkostetaval olid probleemid majandamisega, üüri ja kommunaalkulude tasumisega, ta võttis kiirlaene ja oli seetõttu tõsistes makseraskustes. Samuti ei ole ekspertiisiakti kohaselt eeskostetav võimeline teostama toiminguid, täitma dokumente, mõistma nende tähendust ja iseseisvalt asjaajamist korraldama, mistõttu ta vajab pidevat juhendamist ja kõrvalabi nii igapäevasel elukorraldusel kui ka keerukamates sotsiaalsetes suhetes (dtl 588–589). Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud teha toimiku materjalide pinnalt järeldust, et eestkostetav saab hakkama oma rahaasjade planeerimisega. Kui püsiva kuluga psüühikahäire takistab eestkostetaval kestvalt igapäevaeluga seonduvate otsuste tegemise ja toimetustega hakkama saamist, siis eestkoste lõpetamisel on ohus eeskostetava vara ja edasine toimetulek.
2. Põhjendatud ei ole avaldaja etteheide eestkostetavale määratud esindaja kirjaliku ja suulise arvamuse erinevuse kohta. Eeskostetava endine riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas vastuses määruskaebusele, et ta muutis oma 03.01.2022 esitatud seisukohti kohtuistungiks ette valmistades ja istungil kuuldu põhjal, sest avaldaja ei olnud esitanud istungi toimumise ajaks, ega esitanud ka kohtuistungil, tõendeid selle kohta, et eestkostetava tervislik seisund oleks oluliselt paranenud või muutunud võrreldes ekspertiisi teostamise ajaga.
3. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata ja eestkostetava eestkoste lõpetamata.
4. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus

§ 172

lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

29.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 7