KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-1944 Haldusasi X. X. riigi õigusabi taotlus Me

§ 6lg 1; HKMS §-d 110 ja 111).

Täiendavad piirangud ja alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks füüsilisele isikule sätestatakse HKMS § 112 lg-s 1 ja ka

§ 7lg-s 1.

1. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa (eeldatavalt) menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on
2. aastal tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Sellest sätestab erandi

§ 7

lg 3, mis näeb ette, et riigi õigusabi võib anda

§ 7

lg 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

1. Nähtuvalt kohtule esitatud krediidiasutuse andmetest on menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek taotlejal vastavalt ühele kontole 21 507 eurot ja 64 senti ning vastavalt teisele kontole 4148 eurot ja 16 senti. Arvestades asjaolu, et eelnevalt nimetatud konto kajastab põhilises osas makseid oma kontode vahel, siis võib võtta arvestuse aluseks 21507 euro ja 64 sendi suuruse sissetuleku. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatud piirangu kohaldumise hindamisel peab lähtuma nimelt eelneva 4 kuu sissetulekust, mitte sellest, mis oli teataval ajahetkel konto jääk või millised oleksid tulevased laekumised või kas tegemist oli regulaarsete või ebaregulaarsete sissetulekutega. 21507 euro ja 64 sendi suuruse sissetuleku puhul oleks ühe kuu keskmine sissetulek 5376 eurot ja 91 senti ning kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 10753 eurot ja 82 senti. Perehüvitise määramisega seonduva vaidluse puhul ei saa eeldada, et menetluskulu ületaks seda summat. Keskmisest sissetulekust on võimalik maha arvata teatud maksed ja kulud eluasemele ning ülalpidamiskohustuse täitmiseks, samuti nõndanimetatud vältimatud kulutused. Vältimatute kulude mahaarvamise piirangut arvesse võttes oleks see summa praegu ümardatuna kõige rohkem 544 eurot. Mahaarvamisele kuuluvaid muid 2 mõistlikke kulusid kas siis näiteks eluasemele või ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole taotluses küll välja toodud, kuid samas on selge, et arvestuslikult ei saaks neid menetlusabi andmise põhjendatuse hindamisel arvestada suuremana summast, mis on märgitud Vabariigi Valitsuse määruse nr 124 §-s
2. Seega, isegi sel juhul kui arvestada 5376 euro ja 91 sendi suurusest summast eelnevalt maha 1269 eurot, oleks kahekordne ühe kuu sissetulek ümardatuna 8216 eurot ning ka seonduvalt eelnimetatuga ei saa eeldada, et perehüvitise vaidluse puhul mõistlik menetluskulu seda ületama peaks.
3. Sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta, vähemalt selles osas, mis puudutab esindamist võimalikus haldusmenetluses, rahuldamata ka

§ 7

lg 1 punkti 1 alusel.

§ 7

lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Esindajat haldusmenetluse tarbeks on soovitud ilmselt (võimaliku) vaide esitamise kontekstis, kuid vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lg 1 on haldusorgan kohustatud taotlused vastu võtma sõltumata selle puudustest kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning olukorras, kus näiteks vaiet ei peeta nõuetele vastavaks, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 78). Seega on taotleja võimeline oma õigusi vaidemenetluses ise kaitsma. Sotsiaalkindlustusameti 31.08.2023 otsuse nr P7-2023-665496 vaidlustamist ei saa pidada ka niivõrd keerukaks, et see peaks eeldama õiguslikke süvateadmisi. Praeguse materjali pinnalt võib asuda seisukohale, et sama kehtib halduskohtumenetluse suhtes, mis hilisemalt võib tekkida. Samas oleks riigi õigusabi taotlemine esindamiseks halduskohtumenetluses praegu mõnes mõttes isegi ennatlik, sest ei pea ilmtingimata etteulatuvalt eeldama, et esitatav vaie kindlasti rahuldamata jäetakse. 9. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus riigi õigusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 punkti 1 ja

§ 7lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3