Obsah (11)

§ 536§ 187§ 534§ 663§ 657§ 654§ 475§ 477§ 639§ 537§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-11784 Kohtuasi Sihtasutuse

) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud,

§ 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt

§ 187

lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (avaldaja) esitas
2. augustil 2023 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päevaks ja ravi pikendamiseks 40 päevani. 1.
3. Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus alates
4. augustist 2023, mil tema suhtes kohaldati kell 15.46 valvearsti otsusega tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite HS ja KK arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil seitsmendat korda. Esmakordselt pöördus puudutatud isik psühhiaatri vastuvõtule
5. aastal, mil tal diagnoositi skisotüüpne häire. 15.05.–05.06.2009 vajas puudutatud isik esmakordselt erakorralist haiglaravi. Sel korral esinesid puudutatud isikul kuulmismeelepetted, ärevus ja keskendumisraskused. Pärast haiglaravi lõpetas puudutatud isik peagi ravimite võtmise. Seejärel vajas puudutatud isik haiglaravi
6. a novembris, mil tema haigus süvenes ning 2 2-23-11784 diagnoositi paranoidne skisofreenia.
7. a juunis hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabiga, kuna ta käitus ebaadekvaatselt. Puudutatud isik oli ühiselamus sihitult ringi jooksnud ning ei maganud öösiti. Ta tüütas ühiselamu kaaselanikke, sisenes võõrastesse tubadesse, piilus duširuumis tüdrukuid ning pritsis inimesi tänaval veega. Sel korral diagnoositi puudutatud isikul lisaks skisofreeniale ka autismispektri häire (Aspergeri sündroom). Puudutatud isik viibis haiglaravil ka ajavahemikus 07.11.2013–19.02.
8. Sel korral oli puudutatud isik toetusravi katkestanud ning psühhoosielamuste mõjul jalgratta ja magamiskotiga kodust lahkunud. Puudutatud isik läks Leetu, kus elas keldrites ja parkides. Puudutatud isiku õde tõi puudutatud isiku Eestisse tagasi ning ta suunati ägeda psühhoosi tõttu haiglaravile. 18.01–01.03.2016 oli puudutatud isik uuesti psühhiaatriakliinikus ravil, kuna oli taas ravi katkestanud. Puudutatud isik soovis minna välismaale elama. Ta oli rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega, haigustaju puudus.
9. a septembris kutsus puudutatud isik ise endale politsei ja kiirabi, kes toimetasid teda psühhiaatriakliiniku vastuvõtutuppa. Puudutatud isik oli enda sõnul väga hirmunud, kuna arvas, et teda soovitakse tappa. Ta oli veendunud, et linnas jälgivad teda erinevad agressiivsed kambad. Ainsa väljapääsuna nägi puudutatud isik kolimist Soome, et ohtlikud inimesed jääksid temast kaugemale. Pärast haiglaravi käis puudutatud isik ebakorrapäraselt ambulatoorsetel visiitidel ning võttis ravimeid oma äranägemise järgi. Enne praegust hospitaliseerimist oli puudutatud isik SA PERH psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 11.11.–14.12.2021, mil ta toimetati vastuvõtuosakonda kodust kiirabiga. Puudutatud isiku jutt oli veider, ta kurtis halba enesetunnet, veidraid kehalisi kaebusi ja kuulmismeelepetteid – meeste ja naiste hääled pidevalt kommenteerivad pilte, mis on silmade ees – mingid tulnukad, sündmused. Puudutatud isik oli räpane, tema riided haisesid tugevasti. Puudutatud isik avaldas, et ei ole mõnda aega ravimeid võtnud, kuid ei osanud seda põhjendada. Ambulatoorsetel psühhiaatri vastuvõttudel puudatud isik pärast haiglast väljasaamist ei käinud. 1.
10. Praegusel juhul toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse kiirabiga politsei kaasabil. Puudutatud isik oli käeraudades. Puudutatud isik oli sisenenud Radisson SAS hotelli, kus sattus konflikti kaitseväelastega. Puudutatud isik tungis ühele neist kallale ja hakkas teda kägistama. Valvearsti vastuvõtul oli puudutatud isik teadvusel, isikus, ajas ja kohas orienteeritud, situatsioonis orienteerus osaliselt. Puudutatud isiku välimus oli kergelt asotsiaalne. Puudutatud isik oli pidurdatud, rääkis vaikselt, oli apaatne ning avaldas, et tahtis hispaania kaitseväelase “maha võtta”. Rohkem ta oma teguviisi selgitada ei osanud. 1.
11. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, paranoidne skisofreenia (F20,00), mis on ägenenud. Ägedas psühhootilises seisundis ohustab puudutatud isik nii iseennast kui ümbritsevaid inimesi. Puudutatud isik jätab end hooletusse, käitub sihipäratult ning agressiivselt. Teadlikku nõusolekut raviks ei ole puudutatud isik võimeline andma, kuna ta ei arva, et tal on raske psüühikahäire. Tema raviks on näidustatud haiglatingimustes psühhoosivastaste rahustava toimega ravimite manustamine. Puudutatud isiku senist ravikogemust arvestades ei ole tema paranemine nelja päeva jooksul tõenäoline, seetõttu on vajalik ravi pikendamine kuni 40 päevani.
12. Maakohus rahuldas
13. augusti
14. a määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi tähtajaga kuni 4 päeva alates
15. augustist kuni
16. augustini
18. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära
19. augustil
20. Puudutatud isik kirjeldas ärakuulamisel, et teda toodi haiglasse hotellist, kus ta andis kellelegi vastu vahtimist. Puudutatud isik oli uimane.
21. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust. 3 2-23-11784
22. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus puudutatud isiku seisundit ning muid objektiivseid asjaolusid arvestades vajalikuks.
23. Pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist esitatud raviarst dr IV arvamuse kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisnud
24. augustiks 2023 muutunud. Puudutatud isik ei olnud endiselt koostöövalmis ning ravita jäämisel on ta psüühikahäire tõttu ohtlik nii endale kui teistele. Maakohtu määrus ja põhjendused
25. Harju Maakohus rahuldas
26. augusti
27. a määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamiseks kuni 40 päevani alates valvearsti otsusega ravile võtmisest
28. augustil 2023 kuni 40 päevani alates tema ravile võtmisest s.o kuni
29. septembrini
30. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid. 7.
31. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning

§ 534

lg-s 5 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks esialgse õiguskaitse korras. 7.

1. Maakohus tutvus puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentidega ning tema tervisliku seisundiga kohapeal psühhiaatriahaiglas. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Haiglaravita jäämisel võib puudutatud isik olla ohtlik nii iseendale kui teistele. Puudutatud isik on segaduses ning ei suuda oma elu sellises seisundis korraldada. Väljaspool haiglat ei ole ravimite manustamine tagatud. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik haiglast lahkuda, mis põhjustab ravi katkestamise. See ei ole puudutatud isiku huvides. Kuna puudutatud isik ei ole võimeline ka oma ravivajadust hindama, tuleb lubada talle tahtevastaselt ravimite manustamist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
2. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
3. augusti
4. a määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et ta ei vaja ravi. Puudutatud isiku haiglasse panemise organiseerisid ohtlikud inimesed. Talle joodeti sisse või lasti spreiga narkootikume. Tulid libapolitseinikud. Puudutatud isik ei saanud ravimeid võtta, sest apteegiravimid ei olnud õiged. Need olid tehtud kas peaajudest või surnud loomade korjustest. Ravimid on toodud teistest riikidest. Osakonnas on suvalised inimesed, kes teevad demonstratsioone. Mingi arst riietas end patsiendi riietesse ja püüdis teda ja teisi patsiente endast välja viia. Raviarst on hea, kuid teiste mõju all ning ohtlikud inimesed on ta vangistanud. Tänasest antakse broomi, mis on tegelikult inimese sülg, mis on segatud Borjomiga. Puudutatud isik on käinud Gruusias ja teab selle maitset. Varasematel kordadel haiglas on puudutatud isiku seisund halvenenud. Kohtunik, advokaat ja prokurör PK on selle tellimustöö taga. Ta on EKRE-lane ja suudab kohtu tööd mõjutada. Puudutatud isik ei ohusta kedagi, kui teda ei provotseerita ega sunnita ennast kaitsma. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ning seetõttu on tahtevastase ravi kohaldamine põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole ohtlik, tema ohtlikkus on lavastatud.
5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu leides, et see ei ole põhjendatud. 4 2-23-11784 Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isiku seisund ei ole vaatamata antipsühhootilisele ja rahustavale ravile märkimisväärselt paranenud, tema mõttekäik on desorganiseerunud, sihitu, paranoiliste luulumõtetega. Puudutatud isiku käitumine on psühhoosi tõttu ettearvamatu ja impulsiivne.
6. septembril 2023 lahkus puudutatud isik omavoliliselt jalutusaiast. Politsei tõi puudutatud isiku tagasi osakonda. Puudutatud isik vajab ravi kontrollitud keskkonnas, et tagada tema enda ja teiste ohutus. Puudutatud isik ei ole koostööaldis ning tal puudub haigustaju. Puudutatud isik vajab pikemaajalist ravi ning ta kirjutatakse haiglast välja siis, kui tema psüühiline seisund on niivõrd paranenud, et tahte vastase ravi eeldused on ära langenud.
7. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

Kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, fikseerides resolutsioonis kuupäevalise ja kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaja (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 46.5). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. 12. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus

§ 475

lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab

§ 477

lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (

§ 639lg 1).

Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.

1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
2. Kohtupraktikas (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p-d 46.3 ja 46.4) on selgitatud, et kehtiv seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva ning kui maakohus kohaldab esialgse õiguskaitse pikendamise nime all puudutatud isiku tahtevastast hospitaliseerimist pikemaks ajaks kui neli päeva alates tema kinnisesse asutusse paigutamisest, on see muude eelduste täitmise korral nelja päeva ületavas osas seaduslik juhul, kui see vastab korralisele kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele, st kui täidetud on isiku korralise 5 2-23-11784 kinnisesse asutusse paigutamise eeldused. Takistuseks ei ole sel juhul asjaolu, et menetlust nimetatakse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks või selle pikendamiseks. Praegusel juhul on täidetud isiku korralise kinnisesse asutusse paigutamise eeldused, sest maakohus on isiku isiklikult ära kuulanud (

§ 536

lg 1), esitatud on psühhiaatri arvamus (

§ 537

lg 1) ning kohus on sunnimeetme kohaldamist piisavalt põhjendanud (vt RKTKm 19.12.2018, 2-1811917, p 21).

1. Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite KK ja HS arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, paranoidne skisofreenia (F20,00), millest tulenevalt ei ole ta võimeline hindama oma tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ning ravivajadust. Raviarstid selgitasid taotluses, et psühhootiliste elamuste tõttu võib puudutatud isik käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada sellega nii enda kui teiste turvalisust. Haiglaravile toodi puudutatud isik hotellist, kus ta oli hotellikülastajale kallale tunginud ning püüdnud teda kägistada. Valvearsti vastuvõtul oli puudutatud isik apaatne. Raviarst leidis, et puudutatud isiku seisundit ja senist ravi arvestades pole tema seisundi paranemine ega tema iseseisev, ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4-päevase ravi järgselt tõenäoline. Vastuses määruskaebusele on avaldaja selgitanud, et haiglaravil olles on puudutatud isik käitunud impulsiivselt ja ettearvamatult. Puudutatud isik püüdis haiglast põgeneda, kuid politsei toimetas ta tagasi osakonda. Avaldaja leidis, et puudutatud isik ei ole veel piisavalt paranenud ning vajab jätkuvalt ravi haigla tingimustes kontrollitud keskkonnas.
2. Kolleegiumi hinnangul nähtub psühhiaatrite hinnangutest, puudutatud isiku ärakuulamisest, määruskaebuse väidetest ning seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajab pikemat ravi kui esialgselt rakendatud 4 päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära
3. augustil 2023 ning veendus tema tervislikus seisundis. Ka puudutatud isiku määruskaebuse väidetest nähtub, et ta tajub tegelikkust moonutatult ega suuda oma tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata. Kokkuvõttes on maakohus on õigesti tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkuse endale ja teistele ning maakohtu määruse tühistamine ei ole seetõttu põhjendatud.
4. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6