← Eesti

2-23-11432/8

Obsah (10)§ 1§ 31§ 22§ 86§ 36§ 2§ 33§ 44§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2023 kell 11.00, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-11432 Tsiviilasi J. B. maksejõuetusavaldus Menetlusos

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad kordades temal olemasolevat vara. Võlgnik on vallaline, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, lisaks tervisehäire tõttu ka üks täisealine laps. Võlgnikul on põhiharidus, mille ta on omandanud xxxx, puudub eriala. Seoses sellega ei ole võlgnik leidnud endale piisava sissetulekuga töökohta, kust makstava tasuga saaks katta kõik minimaalsed vajadused. Seoses laste sünnitamise ja kasvatamisega on võlgnik aastaid tööturust eemal olnud (võlgnikul on kokku 5 last) ning peamiselt on tema sissetulekuks olnud vaid lapsetoetus, mida oli kulutatud laste ülalpidamiseks. Võlgnik on maksejõuetusavalduses teatanud, et töötab hetkel kahel töökohal, s.o FIE L.P. abitööline ning korteriühistu kojamehena, kokku tasudega 700.00 eurot, lisaks saab võlgnik lastetoetust 910.00 eurot kuus. Võlgniku sissetulek langeb alates oktoobrist oluliselt, kuna siis ei maksta talle enam paljulapselise pere toetust. Oluliselt suurema täiendava töötasu teenimist ei pea võlgnik tõenäoliseks. Võlgniku AS Xxxx arvelduskonto xxxx saldo seisuga 11.08.2023 oli 336.85 eurot. Kontole laekub võlgniku töötasu ja sotsiaaltoetused, millest ta katab igapäevaseid kulutusi, seega on selle arvelduskonto jääk ajas iga päev muutuv. Võlgniku Xxxx AS-i arvelduskonto xxxx saldo seisuga 30.08.2023 oli 0.00 eurot, tehingud alates 01.01.2018 puuduvad. Pensionikeskus AS-i andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto xxxx, konto saldo seisuga 28.08.2023 on 989,636 xxxx sündinutele osakut, väljamakse avaldused puuduvad. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on võlgnikule kuulunud ½ kaasomandist (½ kuulus endisele elukaaslasele V. B., IK xxxx) 3-toalisest korterist xxxx, registriosa xxxx, kuni 13.06.2018. Korteriomand võõrandati hinnaga 3 000.00 eurot, tehing vormistatud Jõhvi notar K. J. notaribüroos. Sellel hetkel oli KÜ Xxxx ees võlgnevus 3 062.69 eurot. Korter oli kohtutäiturite poolt arestitud (kohtutäitur N. M. täiteasi xxxx (V. B.) ja kohtutäitur R. K. täiteasi xxxx (J. B.)). Müügihinnast 3

(7)1 500.00 eurot tasuti N. M., 1 500.00 eurot R. K.. Mõlema täituri sissenõutavad summad ületasid neile makstud summasid, seega võlgnevusi ei tasutud täielikult, võlgnik müügitehingust reaalset raha ei saanud. Rohkem võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Muu vara võlgnikul puudub. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik elab aadressil xxxx, korter kuulub J. S.. Kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 3 056.88 eurot. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 8 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi 6. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Võlgnikul puudub seega vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda enda võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul võimetus pikema perioodi vältel tasuda korterimakseid, võetud erinevad laenud jooksvate kulude katteks, arvatavasti ka vähesest haridusest tingitud ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes on muu asjaolu.

Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul vähemalt juba 2018 aastal, kui võlgniku korteriomand arestiti kohtutäiturite poolt. Kohus loeb seega tuvastatuks, et J. B. on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt

§ 31lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 86

lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Jüri Truuts on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse 4

(7)raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Jüri Truuts täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Jüri Truuts on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28.09.2024 (FIMS § 46 lg 3). Kohtu selgitused: − Tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. − Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). 5

(7)− Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Tulenevalt

§ 33

lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti

§ 44

lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Usaldusisik palub tasuks määrata 1 193.50 eurot (arvestusega 10,85 tundi tunnihinnaga 110.00 eurot), tasumisega Autente Menetlusteenused OÜ arvelduskontole xxxx. OÜ Autente Menetlusteenused ei ole registreeritud käibemaksukohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1 193.50 eurot. Usaldusisik palub mõista tema tasu ja kulud seaduses lubatud ulatuses (725.00 eurot) välja riigieelarvest, ülejäänud osas võlgnikult.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid 6

(7)võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga alammääraks 725.00 eurot.

§ 23

lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu summas 725.00 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud ulatuses usaldusisiku tasu, s.o summas 468.50 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.