← Eesti

2-22-9840/30

Obsah (8)§ 150§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 433§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-9840 Tsiviilasi N P OÜ hagi R S vastu kaasomandi lõpetamiseks

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitava määruse peale lühendatakse kolmele tööpäevale alates määruse kättetoimetamisest. Hageja palub

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 315 eurot, hageja N P (endine ärinimi M M OÜ) arvelduskontole 2.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et kompromissi täidetavus kinnitamiseks esitatud kujul on kohtuliku kompromissi tähenduses vähemalt problemaatiline. Kompromissi kinnitava kohtulahendi resolutsioon peaks olema sundtäidetav. Praegusel juhul on pooled leppinud kokku hageja osas kinnisasja kaasomandi lõpetamises kostja makstava hüvitise vastu, ent kompromissi asjaolude järgi on kaasomandi lõpetamine neil tingimustel selleks hetkeks, mil kompromiss

  1. oktoobril kohtule esitati, juba notariaalse lepinguga
  2. oktoobril ellu viidud. Sh eelduslikult antud notariaalselt vajalikud tahteavaldused kinnistusraamatus kannete tegemiseks jms. Üldiselt võib kohtulik kompromiss sisaldada poolte soovi korral kahtlemata tingimust, et kokku lepitud lahenduse realiseerimiseks on vaja teha lisatoiminguid. Näiteks notariaalseid, kui neid kohtulikus kompromissis juba ära ei reguleerita. Sellisel juhul saab põhimõtteliselt olla võimalik kohustada kompromissi osalist toimingut tegema läbi kompromissimääruse sundtäitmise. Antud juhul ei ole aga kedagi millekski kohustada ega midagi sundtäita, sest kaasomandi 2 lõpetamise kokkuleppe realiseerimine notariaalse lepingu tõestamisega on kohtule esitatud kompromissis fikseeritud kuupäevaliselt ja seejuures juba minevikus. Sisuliselt on pooled jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ja selliselt ka vaidluse lõpetanud. Kohasem viis sama asja üle käiva kohtumenetluse lõpetamiseks olekski kohtu teavitamine vaidluse kohtuvälisest lahendamisest ning menetluslikud avaldused hagist loobumiseks või hagi tagasivõtmiseks ja menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kokkuvõttes kohus kompromissi kinnitamisest keeldumiseks

§ 430lg 3 viimase alternatiivi (täitmise võimatuse) alusel siiski vajadust ei näe.

Poolte ühine tahe kohtumenetluse lõpetamiseks kokkuleppest tulenevalt on selge ja nii menetlusökonoomiat kui poolte tahtevabadust arvestades peab kohus võimalikuks vormistada poolte ühine tahe ka kompromissi kinnitamisega. Vastavalt poolte avaldatule ja

§ 430

lg-le 1 märgib kohus kompromissi kinnitava määruse resolutsioonis kompromissis kokku lepitud tingimused ja menetlus lõpetatakse. 3. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

4. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu pole kohtul vajadust menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 5. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus rahuldab

§ 150

lg 2 p 1 alusel hageja taotluse ja tagastab hagejale poole hagi esitamisel tasutud 630 euro suurusest riigilõivust, s.o 315 eurot kompromissis märgitud hageja arvelduskontole 6. Vastavalt

§ 433lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Pooled on

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel lühendanud käesolevale määruskaebuse esitamise õigust 3 päevani määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.