← Eesti

2-23-845/62

Obsah (24)§ 172§ 361§ 428§ 429§ 168§ 663§ 657§ 651§ 456§ 463§ 662§ 238§ 654§ 162§ 560§ 7§ 333§ 175§ 173§ 171§ 174§ 176§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-845 T

) § 429 lg 1 alusel.

  1. Puudutatud isik III esitas
  2. juunil 2023 seisukoha, milles leidis, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, kuna avaldaja on soovinud menetluse lõpetada. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ka

§ 172

lg 1 alusel, kuivõrd puudutatud isik III oli sunnitud menetluses osalema üksnes seetõttu, et avaldaja selle põhjendamatult algatas. Puudutatud isik III esitas kohtule ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud 2625 eurot lepingulise esindaja kuludest. Puudutatud isikule III on osutatud õigusabi tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta) kokku 12 tunni ja 30 minuti ulatuses.

  1. Avaldaja esitas
  2. juunil 2023 seisukoha, milles palub menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Täiendavalt palus avaldaja
  3. juuli
  4. a seisukohas jätta rahuldamata puudutatud isiku III taotluse avaldajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Avaldaja menetluse lõpetamise soov tulenes puudutatud isiku III käitumisest, kuivõrd avaldajale sai selgeks, et kohtult tuleks taotleda mõlema lapse osas ühise hooldusõiguse lõpetamist. Puudutatud isik III ignoreerib vanemluskokkuleppest tulenevaid kohustusi ning avaldaja õigusi. Avaldaja hinnangul puudub praegusel juhul alus menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Kõikide menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks põhjendamatu ka seetõttu, et suhtluskorra küsimuses on lapsevanemad sõlminud vanemluskokkuleppe. Esimese astme kohtu määrus
  5. Harju Maakohus uuendas
  6. juuli
  7. a määrusega (vaidlustatud määrus) asja arutamise 2

(8)ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Maakohus määras kindlaks puudutatud isiku III menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku III kasuks välja 2520 eurot. 7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlus

§ 361lg-st 1 tulenevalt uuendada.

Kuna SKA on kohtule edastanud teabe riikliku RPLS §-s 12 sätestatud vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta, tuleb menetlus suhtlemiskorra osas

§ 428lg 1 p 41 alusel lõpetada.

7.2. Maakohus asus seisukohale, et kuna avaldaja on hooldusõigust puudutavast nõudest loobunud, tuleb vastavalt

§ 429lg-le 1 menetlus hooldusõiguse vaidluses lõpetada.

Maakohus märkis, et praegusel juhul puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hooldusõiguse vaidluse avaldusest loobumist vastu võtta. 7.3. Maakohus leidis, et puudutatud isiku III menetluskulud tuleb

§ 168lg-te 2 ja 4 ning § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda.

Arvestades, et lapsevanemad saavutasid lepitusmenetluses kokkuleppe suhtlemiskorda puudutavates küsimustes, pöördus avaldaja maakohtu hinnangul kohtusse ennatlikult enne lepitusmenetluse läbimist. Seejuures ei pidanud maakohus põhjendatuks avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusi suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning jättis need rahuldamata. Kuna avaldaja loobus hooldusõiguse vaidluse avaldusest, siis on põhjendatud jätta vanemate menetluskulud ka hooldusõigust puudutava vaidluse osas avaldaja kanda. 7.

  1. Maakohus hindas puudutatud isiku III menetluskulusid ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus pidas puudutatud isiku III menetluskulude nimekirjas esitatud
  2. jaanuari
  3. a ja
  4. jaanuari
  5. a toimingutest põhjendamatuks kokku 30 minutit, mida võib pidada suhtluseks vara jagamise teemal. Ülejäänud osas pidas maakohus puudutatud isiku III esindaja toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks ning need toimingud on asja materjalidest nähtuvalt kooskõlas menetluse käiguga. Maakohus pidas põhjendatuks ka esindaja tunnitasu suurust 175 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku III kasuks välja 2520 eurot. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8.
  7. Maakohus jättis suhtlemiskorraga soetud puudutatud isiku III menetluskulud ebaõigesti avaldaja kanda. Maakohtul tulnuks menetluskulud jätta

§ 168

lg-st 3 tulenevat menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd lapsevanemate vahel sõlmitud vanemluskokkulepe on samastatav kompromissiga. Ka leidis maakohus üllatuslikult, et avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult. Seejuures on avaldaja proovinud varasemalt vaidlust lahendada kohtuväliselt. Avaldaja tõi kogu menetluse kestel esile ja tõendas, et puudutatud isik III on käitunud avaldaja suhtes mittearvestavalt, lugupidamatult, eirates vanemate võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja vanemluskokkuleppe norme. Maakohus neid olulisi asjaolusid ei analüüsinud, mistõttu on maakohus rikkunud

§ 172lg 1 rakendamisel diskretsiooninorme.

Maakohus on menetluse kestel eelistanud puudutatud isikut III, mistõttu on avaldajal põhjust eeldada, et kohus ei ole käitunud kooskõlas

§-st 7 tuleneva erapooletuse nõudega. 8.2. Hooldusõiguse lõpetamisega seonduvad puudutatud isiku III menetluskulud oleks maakohus pidanud jätma tema enda kanda tulenevalt

§ 172lg 1 teisest lausest. Avaldaja 3

(8)põhjendas nõudest loobumist puudutatud isiku III käitumisega. Maakohus avaldaja tõendeid, põhjendusi ega selgitusi ei analüüsinud, jättes need tähelepanuta.
  1. Puudutatud isik III palub
  2. augusti
  3. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskabemenetlemise menetluskulud palub puudutatud isik III jätta avaldaja kanda.
  4. Rae vald esitas
  5. augustil 2023 seisukoha määruskaebusele, leides, et kuna avaldaja loobus avaldusest, siis tuli menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel avaldaja kanda.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 13. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 5 ja 6). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud menetluse lõpetamise (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi tasu riigi kanda jätmise (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) osas. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lgga 2) alusel jõustunud.

14.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. 14.

  1. Avaldaja esitas määruskaebusega täitmisavalduse, millega soovib tõendada väidet, et puudutatud isik III käitus perelepitusteenuse kestel koostöövaenulikult ning ta ei täida ka vanemluskokkulepet. Täitmisavaldusega soovib avaldaja tõendada vanemluskokkuleppe täitmiseks kohtutäituri poole pöördumist.
  2. septembril 2023 esitas avaldaja tõenditena e-kirjavahetuse seoses perelepitaja aegade kooskõlastamisega ning avaldaja lepitusmenetluses esitatud ettepanekud. Nende tõenditega soovib avaldaja ümber lükata puudutatud isiku III väidet, et ta ei olnud huvitatud perelepituses lahenduse leidmisest. 14.
  3. Puudutatud isik III on vastusega määruskaebusele esitanud erinevaid e-kirju, mis seonduvad perelepitusmenetlusega, soovides nendega ümber lükata avaldaja väidet, et ta oli perelepitusteenuse kestel käitunud koostöövaenulikult. Samuti soovib puudutatud isik III tõendada, et avaldaja ise ei ole täitnud vanemluskokkulepet nõuetekohaselt, rikkudes seejuures ka perelepitusmenetluse konfidentsiaalsuskohustust. E-kirjad avaldajale ja perelepitajale (lisad 1–3) tõendavad, et puudutatud isik III on palunud korduvalt avaldajal teada anda, millal on talle sobivad ajad perelepitajaga kohtumiseks. E-kirjavahetus perelepitajaga (lisa 4) tõendab, et avaldaja rikkus perelepitusmenetluse konfidentsiaalsuskohustust ning e-kiri perelepitajale (lisa 5) tõendab, et puudutatud isik III on teavitanud perelepitajat vanemluskokkuleppe rikkumisest. 14.
  4. Kolleegium leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku III esitatud tõendid ei ole

§ 238lg 1 järgi asjakohased ning ei võta neid asja juurde.

Erinevalt menetlusosalistest leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas vanemad on näidanud 4

(8)perelepitusmenetluse kestel üles huvi koostööks või kas nad täidavad vanemluskokkulepet nõuetekohaselt (sh kas avaldaja on rikkunud lepitusmenetluse konfidentsiaalsuskohustust). Ringkonnakohus selgitas
  1. septembril 2023 menetlusosaliste esindajatele saadetud e-kirjas, et kuna avaldaja ja puudutatud isik III vaidlevad nendevahelise menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise üle, siis ei lahenda kohus asja sisuliselt, vaid arvestab asjaolude ja tõenditega, mis omavad tähtsust õiglase menetluskulude jaotuse tagamisel (dtl 385). Praegusel juhul ei ole vaidluse all mitte lepitusmenetluses kantud kulud, vaid kulud, mida avaldaja ja puudutatud isik III kandsid maakohtu menetluses.
  2. Menetlusosalised vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kuidas tuleks asjas jaotada menetluskulud. Maakohus jättis avalduse menetlemisega seotud avaldaja ja puudutatud isiku III kulud avaldaja kanda. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 15.1. Esmalt märgib kolleegium, et

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020 2-1811359/87, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohtu poolt kaalutlusõigust sisustati ja missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku mitme võimaliku menetluskulude jaotusviisi vahel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta praeguses asjas menetluskulud avaldaja kanda. 15.2. Lisaks märgib kolleegium, et kohtul on

§ 172

lg 1 kohaldamisel lai kaalutlusõigus, mistõttu on avatud põhimõtteliselt ka kõik

§-de 162 juures kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid. Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele, mistõttu saab siin kohaldada

§ 168

lg-t 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel üldjuhul menetluskulud hageja. Sealjuures lähtub

§ 168

lg 2 samast üldreeglist nagu

§ 162

, st menetluskulud peab kandma kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool. 16. Avaldaja heidab maakohtule ette, et kohus jättis tähelepanuta, et osa vaidlusest (suhtlemiskorra kindlaksmääramine) lahenes vanematevahelise kokkuleppega ning kohaldada tulnuks

§ 168lg-t 3.

Kolleegium avaldajaga ei nõustu.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus lõpetas suhtlemiskorra kindlaksmääramise vaidluses menetluse

§ 428

lg 1 p 41 alusel, sest SKA kinnitas vanemluskokkuleppe ning sellisel juhul tuleb kohtul

§ 560¹ lg-st 8 tulenevalt menetlus lõpetada.

Kuigi viidatud säte viitab

§ 428

lg 1 p-le 6, siis ilmselgelt on seadusandja pidanud silmas p 41, mis viitab selgelt menetluse lõpetamisele vanemluskokkuleppe sõlmimise korral. Seega oli praegusel juhul menetluse lõpetamiseks eraldiseisev alus, mida kolleegiumi hinnangul ei saa menetluskulude jaotamise küsimuses automaatselt samastada kompromissiga

§ 168lg 3 ja § 428 lg 1 p 4 mõttes.

17. Täiendavalt märgib kolleegium, et maakohus oleks saanud menetlusosaliste vahel menetluskulude jaotamisele lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162lg 4 (vt RKTKm 26.01.2011 32-1-142-10, p 9).

Nii saab kohus kulude jaotamisel hinnata avaldaja tegevust, samuti, kas sellises olukorras on avaldajalt puudutatud isiku III menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Maakohus leidis, et avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult enne lepitusmenetluse läbimist ning seetõttu on põhjendatud jätta suhtlemiskorra kindlaksmääramise vaidluse osas 5

(8)menetluskulud

§ 168lg-te 2 ja 4 ning § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda.

Kolleegium nõustub maakohtuga ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. 17.

  1. Enne vaidlustatud määruse tegemist sai avaldaja avaldada arvamust menetluskulude jaotamise kohta (dtl 253). Avaldaja sai esile tuua ja põhistada, et vaatamata menetluse lõpetamisele ei saa talle suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes kohtusse pöördumist ette heita. Määruskaebuses viitab avaldaja maakohtu üllatuslikule seisukohale, lisades, et ta tegi enne kohtusse pöördumist pingutusi kohtuvälise lahenduse leidmiseks (avaldaja tegi puudutatud isikule III
  2. a juunis ja septembris ettepaneku pereteraapias käimiseks), kuid puudutatud isik III lahkus pereteraapiaseansilt. Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud väited piisavad maakohtu seisukoha muutmiseks. 17.
  3. Maakohus on järginud üldist põhimõtet, mille kohaselt on menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud on talle ette heidetavad. Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse kohaselt esines

§ 560

¹ lg 4 eeldus perelepitusse suunamiseks ning asja menetlus peatati (dtl-d 84–86). Neid asjaolusid ei ole avaldaja kahtluse alla seadnud, sh et enne kohtusse avalduse esitamist ei olnud ta esitanud SKAle taotlust perelepitusteenuse saamiseks RPLS § 7 alusel ning puudusid

§ 560¹ lg-s 2 toodud välistused.

Avaldaja on küll viidanud puudutatud isiku III vägivaldsusele, kuid puudutatud isik III on need väited ümber lükanud. Avaldaja väidete usaldusväärsuse (puudutatud isiku III emotsionaalne vägivaldsus ja soovimatus kohtuväliselt lepitust otsida) seab kahtluse alla ka asjaolu, et lisaks maakohtule ei näinud ka SKA aluseid perelepitusteenuse osutamisest keelduda (RPLS § 9). Kuigi perelepitusteenusel osalemine ei ole kohustuslikuks eelduseks kohtusse pöördumisel, on teenuse eesmärgiks mh suurendada kohtuväliste kokkulepete arvu, mis omakorda võimaldab lapsevanematel kokku hoida advokaadikuludelt (riikliku perelepitusteenuse seaduse (438 SE) seletuskiri lk-d 3 ja 30). Praegusel juhul tingis avaldaja kohtusse pöördumine selle, et puudutatud isik III kandis avalduse lahendamisega, sh kaks esialgse õiguskaitse taotlust, menetluskulusid. 17.

  1. Avaldaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud avaldaja poolt esile toodud olulisi asjaolusid (puudutatud isik III on avaldaja suhtes käitunud mittearvestavalt, lugupidamatult, eiranud kõiki vanema võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja vanemluskokkuleppe norme). Kolleegium märgib, et maakohus ei ole avaldaja sellekohaseid väiteid sisuliselt hinnanud, sest see tähendaks asja sisulist lahendamist, mis menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ei ole vajalik. Maakohus pidigi menetluskulude jaotamisel hindama, kas asja materjalidest tulenevalt saaks menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud olla avaldajale ette heidetavad. Maakohus on teinud asjaoludest – esines alus lepitusmenetlusse suunamiseks, esialgse õiguskaitse taotlused jäid rahuldamata ning lepitusmenetlus oli edukas – õige järelduse, et avaldaja kohtusse pöördumine oli ennatlik ning seetõttu peab avaldaja vastutama ka puudutatud isiku III menetluskulude eest. Eelnevat arvestades ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire. Antud olukorras ei ole avaldajalt puudutatud isiku III menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane.
  2. Järgnevalt hindab ringkonnakohus hooldusõiguse nõude lõpetamisega seotud menetluskulude jaotust. Ka selle nõude osas leidis maakohus, et menetluskulud tuleb

§ 168lg-te 2 ja 4 ning § 172 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda.

Kolleegium nõustub maakohtuga. 18.1. Avaldaja põhjendas nõudest loobumist, et „kuigi avaldaja ei pea käesoleval hetkel realistlikuks saavutada kokkulepet hooldusõiguse küsimustes, loobub ta hetkel

§ 429lg 1 alusel ka sellest nõudest. Teisisõnu – avaldaja on nõus, et lapsevanemad jätkavad kummagi 6

(8)lapse suhtes ühise hooldusõiguse teostamist kõikides küsimustes“ (dtl 251). Kolleegium leiab, et avaldaja on loobunud nõude menetlemisest omal initsiatiivil, mistõttu tuleb tal kanda ka puudutatud isiku III menetluskulud. Põhjendamatu on avaldaja väide, et puudutatud isik III ei ole selle nõudega seoses menetluskulusid kandnud. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõue oli esitatud koos suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega ühes menetlusdokumendis ning maakohus arvestas puudutatud isiku III lepingulise esindaja toimingutega, mis olid tema kliendi huvide kaitseks vajalikud ja põhjendatud (vt maakohtu määruse p 13). 18.
  1. Kuigi avaldaja väidab, et nõudest loobumise põhjustas puudutatud isiku III käitumine, ei saa avaldaja poolt esile toodud asjaoludest sellist järeldust teha. Esmalt märgib kolleegium, et puudutatud isik III ei ole avaldaja nõuet pärast avalduse esitamist rahuldanud. Teiseks ei saa puudutatud isikule III ette heita menetlusliku olukorra väidetavat muutumist seetõttu, et avaldaja peab vajalikuks ühise hooldusõiguse lõpetamist mõlema lapse suhtes ja kõikides küsimustes. Avaldaja seisukoht ei ole loogiline – miks pidi avaldaja nõudest loobuma väidetavate asjaolude muutumise tõttu (puudutatud isiku III käitumine), kui tal oli jätkuvalt õiguskaitsevajadus. Kui avaldaja sai juba kohtumenetluse kestel aru, et puudutatud isik III ei tee hooldusõiguse küsimuses koostööd ning neil on laste kasvatamise osas jätkuvalt erimeelsused, sai ta vajadusel nõuet laiendada. 18.
  2. Menetlusosaliste vahel menetluskulude jaotamisel saab lisaks

§ 168

lg-tes 2 ja 4 sätestatule arvestada ka kulude jaotamise üldisi põhimõtteid, kuid praeguses asjas ei ole õigustatud tugineda

§ 162

lg-le 4.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada

§ 162

lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt menetlusosaliste endi kanda, ei piisa avaldaja seisukohast, et menetluse või selle lõpetamise põhjustas puudutatud isiku III käitumine. Nagu kolleegium eelnevalt märkis, siis sellist järeldust avaldaja esile toodud asjaolude põhjal teha ei saa, sest avaldaja ise soovis menetluse lõpetamist. 19. Avaldaja on määruskaebuses viidanud ka õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumisele (

§ 7). Avaldaja etteheite kohaselt on maakohus eelistanud puudutatud isikut III.

Kolleegium märgib, et avaldaja üleüldine viide maakohtu menetlusosaliste eelistamise kohta ei ole põhjendatud. Üksnes asjaolu, et maakohus ei teinud avaldaja taotluste suhtes teda soosivaid lahendeid, ei viita võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumisele. Kui avaldaja leidis, et maakohus rikub menetlusõiguse norme, sai ta esitada

§ 333lg 1 järgi vastuväite kohtu tegevuse kohta.

Menetluse kestel ei ole avaldaja selliseid vastuväiteid esitanud, samuti ei ole esile toodud kohtuniku menetluses osalemist välistavaid asjaolusid. Kolleegium leiab, et määruskaebuses esitatud väiteid ei anna alust kahelda asja lahendanud maakohtuniku erapooletuses. 20. Kuigi avaldaja on maakohtu määruse vaidlustanud ka menetluskulude kindlaksmääramise osas, ei nähtu kaebusest selles osas mingeid põhjendusi. Kolleegium märgib siiski, et kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes puudutatud isiku III lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. 21. Maakohus on määruskaebuse kohta küsinud seisukoha ka Rae vallalt. Praegusel juhul ei puuduta avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulude kindlaksmääramise vaidlus teiste menetlusosaliste õigusi, mistõttu Rae vallalt seisukoha küsimine ei oleks olnud vajalik. 7

(8)22. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel kaebuse esitanud avaldaja kanda.

23. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

23.

  1. Puudutatud isiku III
  2. septembri
  3. a ja
  4. septembri
  5. a menetluskulude nimekirjade kohaselt on määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi esindaja puudutatud isikut III esindades tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta) kokku toiminguid 11 tunni ja 22 minuti ulatuses. Esindaja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegium leiab, et puudutatud isiku III menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 23.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et vastuses määruskaebusele korratakse ka varasemaid väiteid, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 3 tunni ja 45 minuti ulatuses.

  1. septembri
  2. a menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 15 minutit. Seoses puudutatud isiku III
  3. septembri
  4. a seisukohaga märgib ringkonnakohus, et kohus palus
  5. septembri
  6. a e-kirjas esitada puudutatud isikul III seisukoht vaid avaldaja tõendite vastuvõtmise kohta. Puudutatud isiku III
  7. septembri
  8. a seisukoht kordab aga suures osas varasemalt esitatud seisukohti ning sisaldab täiendavaid seisukohti selles osas, mis ei oma menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tähtsust. Kuna puudutatud isiku III seisukoht sisaldab ka täiendavat menetluskulude nimekirja ning vastuväiteid avaldaja menetluskulude nimekirjale, loeb ringkonnakohus
  9. septembri
  10. a seisukoha põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit. Puudutatud isiku III esindaja tunnitasu määr 175 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 23.
  11. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku III põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 945 eurot (= 4 tundi ja 30 minutit x 175 eurot + 20% käibemaks). Kuna puudutatud isik III on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud

§ 174lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga.

Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku III taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 23.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt Rae vallal menetluskulud puuduvad.
  2. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.