← Eesti

2-23-119137/7

Obsah (7)§ 371§ 168§ 663§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-119137 Koht

) § 3401 lg 2 ja

§ 371

lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

  1. Kohus selgitas 31.08.2023 määruses hagejale, millised puudused tuleb hagi menetlemiseks hagejal kõrvaldada. Hageja esindaja sai kohtumääruse kätte 05.09.
  2. Hageja kõrvaldas kohtu poolt määratud tähtajaks puudused vaid osaliselt. Hageja selgitas, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti lisas hageja mõningad täpsustused intressinõude kohta ning lisas kuupäevad, millal kostjale edastati meeldetuletuskirjad. Hageja jättis aga selgitamata, kuidas kujunes põhinõue ehk millal ja missuguses summas oli kostjal krediidi tagastamise kohustus ja millised konkreetsed tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata. Samuti ei nähtu hageja esitatud andmetest, mis summalt ja alates mis kuupäevast on hageja intressi arvestanud. Selgusetuks on jäänud ka, kuidas kujunes sissenõudmiskulu 30 eurot. 2 2-23-119137 Hageja ei ole selgitanud, kui suur kulu tekkis iga kirja saatmisega ning kui suured kulud tekkisid kostjale helistades ja sõnumeid saates.
  3. Seetõttu on hagi esitatud menetlusse võtmist takistavate puudustega. Hagiavalduse ning hageja selgituste põhjal ei ole võimalik veenduda, kas kostja on talle krediitkaardi lepinguga antud krediidi kasutusse võtnud ja ära kasutanud, s.t kuidas on kujunenud hageja põhinõue kostja vastu. Hageja ei ole ka ära näidanud, kuidas on kujunenud põhinõudest sõltuvad kõrvalnõuded kostja vastu. Arvestades asjaolu, et Pärnu Maakohtul ei õnnestunud makseettepanekut kostjale kätte toimetada, on tõenäoline, et hagi menetlusse võttes ei saa seda kostjale muud moodi kui avalikult kätte toimetada. Hagile vastamata jättes ei saaks selliste puuduste korral kohus asja tagaseljaotsusega rahuldada. Seega leiab kohus, et sellisel kujul ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
  4. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus on ennatlikult ning alusetult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Hageja poolt on hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud kõik vajalikud andmed ning sellega on täidetud ka eeldused hagi menetlusse võtmiseks. Juhul kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Hageja on esitanud põhivõla nõude summas 300 eurot. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud ei ole, seega on ilmne, et kuivõrd laenu tagastatud ei ole, siis põhivõla suurus ei ole muutunud. Lisaks on käesolevas menetlusstaadiumis arusaamatud muud kohtu esile toodud asjaolud. Kohus on kohustanud hagejat selgitama, kuidas on kostjaga lepingut sõlmides järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodud nõue on arusaamatu, kuivõrd menetluses ei ole keegi kahtluse alla seadnud asjaolu, et krediiti oleks väljastatud vastutustundetult.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 14. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

  1. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja on allkirjastanud 14.11.2019 krediidiandjaga Swedbank AS krediitkaardi kasutamise lepingu (krediidilimiidiga 300 eurot), kostja ei täitnud lepingut kohaselt, leping on seetõttu üles öeldud ning hageja on omandanud kostja vastu olevad nõuded. Hageja on selgitanud, et kuivõrd laenulepingu katteks tagasimakseid tehtud ei ole, siis on põhinõude suuruseks 300 eurot. Maakohus leidis, et hageja ei ole selgitanud, kuidas kujunes põhinõue ehk kas kostja on talle krediitkaardi lepinguga antud krediidi kasutusse võtnud ja ära kasutanud, millal ja missuguses 3 2-23-119137 summas oli kostjal krediidi tagastamise kohustus ja millised konkreetsed tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata. Intressinõude suuruseks on hageja märkinud 20,08 eurot. Maakohus leidis, et hageja esitatud andmetest ei nähtu, mis summalt ja alates mis kuupäevast on hageja intressi arvestanud. Sissenõudmiskulude 30 euro osas selgitas hageja, et kostjale on edastatud 16.02.2023 nõudekiri, 09.03.2023 pretensioon ja 03.04.2023 hagihoiatus. Maakohus leidis, et hageja ei ole sissenõudmiskulude osas selgitanud, kui suur kulu tekkis iga toimingu (s.o kirja saatmisega, kostjale helistades ja sõnumeid saates) tegemisel.
  2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et esineb

§-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on määruskaebuses leidnud, et hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist ning märkinud, et kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis takistaksid asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 järgi keelduda.

17. Ringkonnakohus ei nõustu, et käesoleval juhul saaks pelgalt hagiavalduse põhjal öelda, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa asja menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda, kui hagi perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata. Sellisel juhul tuleb see, kas kostja vastutab hageja nõude eest, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 01.11.2017, 2-16-8446, p 10; RKTKm 11.02.2015, 3-21-151-14, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa hagiavalduses välja toonud asjaoludel ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele või mitte. Seda tuleb teha asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Maakohtu välja toodud puudused ei välista menetlust. Ringkonnakohtute praktikas on näiteks leitud, et kui hagiavaldusest ei nähtu intressinõuete kujunemist, ei anna see alust intressinõude menetlusse võtmisest keeldumiseks (vt TlnRKm 30.09.2020, 2-20-103595, p 11). Isegi kui hagi asjaoludest nähtub, et hageja ei ole suutnud oma nõuet veenvalt tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. See, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Ennetavalt ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest ka põhjendusega, et asjas võib tekkida tagaseljaotsuse tegemise vajadus. 18. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 19. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. 20.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.