← Eesti

2-21-1387/20

Obsah (17)§ 153§ 162§ 175§ 1933§ 173§ 164§ 171§ 146§ 148§ 150§ 11§ 165§ 170§ 158§ 172§ 65§ 163

Tsiviilasi nr 2-21-1387 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1387 Tsiviilasi Mxxxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr Võlausaldaja Saamata nõue € Jaotise % 1. Plus

Plus Baltic OÜ (rk 12273105) 504,47 18,389%

  1. PlusPlus Capital AS (rk 11919806) 1 717,29 62,601%
  2. Eesti Energia AS (rk 10421629) 97,78 3,565%
  3. Julianus Inkasso OÜ (rk 10686553) 212,89 7,760%
  4. Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 122,35 4,461% Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks EE117700771000857058 Viitenumber 24103750 EE082200221053320710 Viitenumber 24749198 EE081010002059413005 Viitenumber 15293400004 EE147700771000526428 Viitenumber 704967070 Saaja: Julianuse Inkasso OÜ EE147700771000526428 1
  5. Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) Kokku: 88,42 3,224% 2 743,20 100,00% Viitenumber 703888778 Saaja: Julianuse Inkasso OÜ EE147700771000526428 Viitenumber 703813060 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  6. Mxxxxxx Mxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

  1. Vabastada Robert kohustustest. Sprengk Mxxxxxx Mxxxx (pankrotis) pankrotihalduri
  2. Määrata pankrotihaldur Robert Sprengki tasuks Mxxxxxx Mxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 974,40 eurot, sh käibemaks 162,40 eurot, ja mõista pankrotihalduri tasu välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Advokaadibüroo LMP OÜ-le (rk 12045166).
  3. Algatada MxxxxxxxMxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
  4. aasta
  5. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

  1. Jätta Mxxxxxx Mxxxxxkohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Mxxxxxx Mxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  2. Mxxxxxx Mxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Mxxxxxx Mxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Mxxxxxx Mxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (MxxxxxxxMxxxx teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  3. oktoobril).
  4. Kohustada MxxxxxxxMxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 10.04.2024, järgnev 10.10.2024 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

  1. oktoobril) võlausaldajatele väljamakseid.
  2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või 2 ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

  1. Määrus saata võlausaldajatele. menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus
  2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgnik esitas 28.01.

  1. a kohtule pankrotiavalduse. Kohus kuulutas 09.03.
  2. a määrusega välja Mxxxxxx Mxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Robert Sprengki. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.03.
  3. a. 3 28.10.
  4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 10.11.
  5. a määrusega. 29.06.
  6. a esitas haldur kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks ja halduri tasu määramiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 29.06.
  7. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Mxxxxxx Mxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE
  8. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Pankrotimenetluse alguses oli pankrotivaras raha 0 EUR.

Kokku pankrotivarasse laekus 3563,24 EUR, mis on laekunud arestitud laekumistest, sh töötasust. Pankrotivara kokku 3563,24 EUR. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) Pankrotimenetluse läbiviimisel ning pankrotivara valitsemisel on pankrotihaldur juhindunud võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Andmed pankrotivarast teostatud/teostamisele kuuluvate väljamaksete kohta on esitatud vastavalt

§ 146

lg 1 toodule: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – nõudeid ei ole esitatud; 3) massikohustused – toodud vastavalt

§ 148

toodule, seda lõpparuande koostamise kuupäeva seisuga (EUR): Kulud masskohustustega seonduvalt,

§ 148

, KOKKU 0 Sh pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused (pangakulud) 4,96 Sh võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist 0 Sh võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud 0 Sh juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused 0 Sh muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks (sotsiaalmaks ajutise halduri ja halduri tasult) 4) pankrotimenetluse kulud – toodud vastavalt

§ 150

toodule, seda eurodes (käibemaksuta): Kulud pankrotimenetluse kuludega seonduvalt,

§ 150

, KOKKU 974,40 Sh menetluskulud Sh ajutise halduri tasu 0 Sh halduri tasu (käibemaksuga) 974,40 Sh pankrotitoimkonna liikmete tasu 0 Sh ajutise halduri ja halduri tegevusega seonduvad kulud 0 Sh

§ 11

või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa 0 Pankrotimenetluses teostatud/teostamisele kuuluvaid väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 on kokku 1227,60 EUR.

Vastavates kuludes kajastub ka kohtu poolt veel otsustamata (seega ka tasumata) pankrotihalduri tasu koos KM-ga 974,40 eurot. 4 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Võlgnik pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid, mis fikseeritud võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses. Väljamaksed II rahuldamisjärgu nõuete (tunnustatud ja tähtaegselt esitatud nõuded) osas on tehtud kokku summas 2584 eurot järgmiselt: Nr Võlausaldaja Väljamakse EUR PlusPlus Baltic OÜ (rk 12273105) 1 475,17 2 PlusPlus Capital AS (rk 11919806) 1617,61 3 Eesti Energia AS (rk 10421629) 92,12 4 Julianus Inkasso OÜ (rk 10686553) 200,52 5 Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 115,27 Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 6 83,31 Kokku: 2584 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemed puudusid 5.

Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata vara puudub.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) Selgitanud välja pankrotivara, valitsenud seda.

Kontrollinud võlgniku tehinguid/toiminguid enne pankrotimenetluse algatamist, analüüsides tagasinõuete ja/või tagasivõitmise võimalusi ja/või kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalusi, uurinud võlgniku võimalikke varjatud sissetulekuid ja laenude saamise asjaolusid, teostanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, esitanud aruandeid ja muid nõutud andmeid. Haldur on kaitsnud võlausaldajate seaduslike huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku pankrotimenetluse, võlausaldajate nõuete täitmise vastavalt pankrotiseaduses toodule. Haldur on kontrollinud võlausaldajate esitatud nõudeavaldust, esitanud jaotusettepaneku, rahuldab kõigi võlausaldajate nõuded, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, ja täitnud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil. Haldur on oma tegevuses lähtunud, et pankrotimenetlus oleks läbi viidud ökonoomselt. Haldur on võimaldanud tutvuda võlgniku ja võlausaldaja esindajatel kõikide dokumentidega, mille vastu on huvi tuntud. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) Nr Võlausaldaja Tunnustatud Rahuldatud nõue (EUR) (EUR) Rahuldamata (EUR) 1 Plus

Plus Baltic OÜ (rk 12273105) 979,64 475,17 504,47 2 PlusPlus Capital AS (rk 11919806) 3 334,90 1617,61 1 717,29 3 Eesti Energia AS (rk 10421629) 189,90 92,12 97,78 4 Julianus Inkasso OÜ (rk 10686553) 413,41 200,52 212,89 5 Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 237,62 115,27 122,35 6 Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 171,73 83,31 88,42 Võlgnik ei vaielnud vastu ühelegi nõudele. 5 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pole teada asjaolusid, mille alusel hagisid veel esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kuludega seonduv on ära toodud käesoleva lõpparuande punktis II.

10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjus (

§ 162

lg 2 p 10 ja lg 3) Võlgnik ei suutnud piisavate sissetulekute puudumise ja vara puudumise tõttu täita kohustusi. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus. Pankrotihaldur pole tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku tõttu. Kuna Mxxxxxx Mxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Robert Sprengki pankrotihalduri kohustest.

Pankrotihaldur teeb menetluse lõppemisel vajalikud toimingud, s.h. vabastab võlgniku pangakonto (konto SEB Pangas EE381010010557749014). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

  1. a. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
  4. a
  5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
  6. aasta
  7. juunini. 28.01.
  8. a esitas võlgnik Mxxxxxx Mxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.03.2021. a.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis 6

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Mxxxxxx Mxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohus rahuldab Mxxxxxx Mxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei võtnud osa 03.04.2023 toimunud võlausaldajate üldkoosolekust ja seega ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamise osas. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik suuteline täitma usaldusisiku kohustusi ja ta saab aru nende kohustuste sisust. Kohus leiab, et Mxxxxxa Mxxx tuleb nimetada Mxxxxxx Mxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Mxxxxxx Mxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused. 7

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
(3)Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.
(4)Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil Mxxxxxx Mxxxxtäidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Mxxxxxx Mxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Mxxxxxx Mxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Mxxxxxx Mxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

(6)kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 10.04.2024, järgnev 10.10.2024, jne. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 01. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FiMS § 47, varasemalt

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FiMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Pankrotivarasse on laekunud 3 563,24 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 24% pankrotivarast, s.o 855,18 eurot. 8 Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks tunniarvestuse alusel 812 eurot, millele lisandub käibemaks 162,40 eurot, kokku 974,40 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 12 töötundi ja 20 minutit hinnaga 66 eurot tund. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Robert Sprengki taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 974,40 eurot, sh käibemaks 162,40 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 7 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.