Obsah (15)

§ 173§ 138§ 177§ 663§ 664§ 657§ 613§ 660§ 172§ 654§ 168§ 178§ 174§ 175§ 643

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-15592 Kohtuasi EB avald

) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Vastavalt

§ 173lg-le 1 määras maakohus kindlaks menetluskulude suuruse.

1. Maakohus määras avaldaja I menetluskulude suuruseks 550 eurot (riigilõiv 120 eurot + 7 tundi * 50 eurot + 1 tund *80 eurot) ning mõistis vastavad menetluskulud puudutatud isikult avaldaja I kasuks välja.
2. Avaldajad II–IV on avalduse esitamisel tasunud ühiselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2, § 139 lg 2), mis on põhjendatud ja vältimatu kulu.

1. Avaldajate II–IV menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutatud õigusteenust 15,1 tundi tunnihinnaga 150 eurot kogusummas 2265 eurot.
2. Kohus peab avaldajate II–IV lepingulise esindaja SL tunnitasu 150 eurot põhjendamatult kõrgeks. Kirjeldatud suurusjärgus tunnitasu on tavapärane eelkõige vandeadvokaadist lepingulise esindaja osalemisel menetluses. Arvestades käesolevat kohtumenetlust peab kohus põhjendatud tunnitasuks 50 eurot tunnis.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud käesoleva tsiviilasja digitoimiku materjalidega tutvumisele 2,1 tundi. Kohus ei pea nimetatud ajakulu põhjendatuks. Esindajale on kohtumenetluse materjalid olnud teada menetluse algusest peale, lepingulise esindajana astus SL menetlusse pärast seda, kui kohus peatas 09.02.2023 määrusega tema kui juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse. Seega ei vajanud isik uues rollis uuesti menetlusdokumentidega tutvumiseks 2,1 tundi.
4. Kohus ei pea põhjendamatuks ka ajakulu 1,2 tundi, mille kohaselt on toimunud vestlus kliendiga ja kliendi juriidiline nõustamine, kuivõrd menetluskulude nimekirjast ei nähtu toimingu aeg ning seotus käesoleva tsiviilasjaga. 5 2-22-15592
5. Kohus peab põhjendamatuks ajakulu 2,3 tunni ulatuses seoses 15.02.2023 kohtuistungist osavõtuga. Istung kestis istungiprotokolli kohaselt 1 tund.
6. 09.02.2023 kohtumäärusele määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulu 4,9 tunni ulatuses ei kuulu lahendamisele praeguse menetluskulude kindlaksmääramisega.
7. Põhjendamatu on ajakulu 4,1 tunni ulatuses avaldajate 14.03.2023 menetlusdokumendi koostamiseks. Menetlusdokumendis asusid avaldajad sisuliselt kaitsma puudutatud isiku huve ja menetlusdokument sisaldab peamiselt argumentatsiooni ja põhjendusi, miks on 29.09.2022 üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgitud. Nimetatud osas ei olnud avaldajatel II–IV vajalik seisukohta esitada, kuivõrd nemad vaidlustasid 10.11.2022 üldkoosoleku otsust.
8. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud.
9. Seega avaldajate II–IV hüvitamisele kuuluvad menetluskulud moodustavad 125 eurot (riigilõiv 50 eurot + 1,5 tundi * 50 eurot) ja kohus mõistab vastavad menetluskulud puudutatud isikult avaldajate II–IV kasuks välja.
10. Avaldajate II–IV taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajatele II–IV hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Avaldajad II–IV esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas avaldaja I avalduse ja tuvastas 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse. Ühtlasi paluvad avaldajad II–IV tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult nende kasuks välja menetluskulud 125 eurot. Avaldajad II–IV paluvad määrata hüvitatavate kulude suuruseks 2265 eurot ning mõista need välja OB-lt.
2. Kohus ei olnud määruse tegemisel erapooletu, vaid arvestas ainult avaldaja I pahatahtliku ja eksitava avalduse valeväidetega ja jättis puudutatud isiku seadusliku esindaja selgitused ja seisukohad kohtumääruse tegemisel täielikult arvestamata.
3. KrtS § 29 lg-st 1 tulenev koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline, et tuua kaasa otsuste tühisuse. Alati ei osutu KrtS § 20 lg 4 eiramine oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis on, et korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ja tal oli võimalik arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused on täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud. Kutsete panemine 14.09.2022 korteriomanike, sh avaldaja I, postkasti ja kutsete ülespanemine iga trepikoja infoseinale ei ole oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 tähenduses 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel.
4. Kuna kokkukutsujatel puudusid korteriomanike e-posti aadressid, siis nende saamiseks pöördusid taotlejad 14.09.2022 kogu päeva jooksul telefoni teel nii OB kui halduri GP poole palvega edestada aadressid. Mõlemad keeldusid väites, et korteriomanikel ei ole mingit põhjust ega õigust nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist. Sel põhjusel otsustasid kokkukutsujad 14.09.2022 õhtul edestada kõigile korteriomanikele kutsed nende postkastidesse ja panna üles iga trepikoja infostendile vastavalt põhikirja punktile 3.3.
6. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti ja ebavõrdselt. Kohus vähendas meelevaldselt juriidilise teenuse osutaja Õigusbüroo Dica OÜ-s kehtivat õigusteenuse osutamise tunnitasu 150 eurot ja määras tunnitasuks 50 eurot.

-i sätete kohaselt on teised õigusteenuse osutajad võrdsustatud advokaatidega kohtumenetlustes. 6 2-22-15592

1. Täielikult põhjendamata on määruse punktides 55 ja 56 määramine, et digitoimiku materjalidega tutvumisele ei ole kulunud 2,1 tundi, kuna SL oli menetluses algusest peale. SL oli menetluses puudutatud isiku esindajana ainult alguses. Alates 02.11.2022 piiras kohus SL esindusõigust ja määras piiratud esindusõigusega juhatuse asendusliikmeks OB, kes hakkas igasuguse vajaduse ja põhjenduseta kirjutama vastuseid, seisukohti ja teateid, mistõttu kui kohus kutsus OB juhatusest tagasi ja ühendas asjad ühte mentlusse, oli vaja 15.02.2023 kohtuistungiks ettevalmistuda ja tutvuda digitoimikuga. Tänaseks on seal juba üle 1000 lehekülje, mille sorteerimine, dokumentide uurimine ja lugemine võtab aega. Õigusteenust ei või osutada kui materjalidega on tutvumata.
2. Arusaamatu on kohtu seisukoht punktis
3. Menetluskulude nimekirjast nähtub seotus menetlusega, nimekirjas on välja toodud tsiviilasja number.
4. Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht punktides 58 ja
5. Maakohus ületas kaalumispiire. Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 52. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et kaebus tuleb

§ 664

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata osas, millega vaidlustatakse maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus määras avaldajate II–IV põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 125 eurot. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab avaldajate II–IV maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot. 53.

§ 664

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.

1. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on eksinud menetlusosaliste ringi määramisel ja sellest tulenevalt ka kaebeõigusega seonduvas, kui võttis menetlusse avaldajate II–IV määruskaebuse maakohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni punkti 2 vaidlustamiseks.
2. Viidatud punktis tuvastas maakohus avaldaja I avalduse alusel korteriühistu 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse.
3. Vastavalt

§ 613

lg 1 p-le 4 ja § 614 lg-le 2 on korteriühistu organi otsuse vaidlustamise menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu.

§ 660

lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste vaidlustamise menetluses olid menetlusosalisteks avaldaja I ja puudutatud isik. Kuna maakohus tuvastas 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse, oli praegusel juhul maakohtu resolutsiooni punkti 2 vaidlustamise õigus puudutatud isikul. Vastavalt KrtS § 24 lg-le 1 esindab korteriühistut juhatus. Seega sai maakohtu määruse peale osas, millega maakohus tuvastas korteriühistu 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse, määruskaebuse esitada puudutatud isiku nimel L. Müürsoo, kes määrati maakohtu 09.02.2023 määrusega juhatuse asendusliikmeks kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. 7 2-22-15592 57. Kuivõrd avaldajatel II-IV ei ole eelkäsitatud osas maakohtu määruse peale kaebeõigust, võttis maakohus määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse. Seetõttu tuleb kaebus jätta

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata osas, millega vaidlustatakse maakohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni punkti

1. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele.
2. Avaldajad II–IV vaidlustavad maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 5 ja 6). Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud menetluskulud välja mõistma avaldajalt I (OBilt).
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis

§ 172

lg 1 alusel põhjendatult menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Maakohus ei ole diskretsioonipiire menetluskulude jaotamisel ületanud.

§ 172

lg 1 esimest lauset, mis näeb ette menetluskulude selle isiku kanda jätmise, kelle huvides lahend tehakse, on põhjendatud kohaldada juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi peale avaldaja. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359 p 14). Kuna käesoleval juhul rahuldas maakohus mõlemad avaldused ning tuvastas mõlema üldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis maakohu õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda.

1. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride ületamist avaldajatele II–IV osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on etteheide, et maakohus on alusetult vähendanud lepingulise esindaja tunnitasu 50 euroni. Kolleegium märgib, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest väiksemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot. Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
2. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et osaliselt on põhjendatud ka kliendi suhtlusele ning juriidilisele nõustamisele kulunud aeg. Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kolleegium peab vaidluse asjaolusid arvestades nimetatud toimingut 1 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud, kui vähendas avaldajate II–IV lepingulise esindaja istungi ajakulu vastavalt istungi kestusele. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et lepingulise esindaja 14.03.2023 mentlusdokumendi koostamiseks kulunud ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik, arvestades, et avaldajad II–IV vaidlustasid 10.11.2022 üldkoosoleku otsust. Ühtlasi on maakohus õigesti leidnud, et avaldajate II–IV lepingulise esindaja digitoimiku materjalidega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kuivõrd 8 2-22-15592 SL esindas puudutatud isikut käesolevas menetluses kuni 09.02.2023, millest tulenevalt oli ta tsiviialasja materjalidega juba varasemalt tuttav.
4. Eeltoodust tulenevat ning arvestades asjaolu, et muus osas ei ole maakohtule diskretsioonipiiride ületamine etteheidetav, moodustab avaldajatele II–IV osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 2,5 tundi (1,5 + 1). Arvestades ühe tööühiku hinda (80 eurot) on osutatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 250 eurot (riigilõiv 50 eurot + 1,5 tundi + 1 x 80 eurot). 64.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 65. Kuigi määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kaebuse läbi vaatamata jätmise osas

§ 168

lg 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel kaebuse esitajate kanda, sest tulenevalt

§ 178

lg-st 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 66. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

§ 175

, mille järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).

1. Avaldaja I lepinguline esindaja esitas 11.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb 200 euro hüvitamist 2,5 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest (kaebusega tutvumine ja seisukoha kujundamine – 2 tundi; 08.05.2023 kiri kohtule – 0,25 tundi; 11.09.2023 menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi).
2. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades on kolleegiumi hinnangul avaldaja I lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik. Ühtlasi saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada avaldaja I juristist esindaja tunnitasu suurust (80 eurot), mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
3. Eelnevast tulenevalt on avaldaja I põhjendatud ja vajalik määruskaebemenetluses 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot, kokku 200 eurot. õigusabikulu
4. Puudutatud isik menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud ja kulusid ei nähtu ka tsiviilasja toimikust, mistõttu jäävad puudutatud isiku osas menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
5. Käesolev määrus on Riigikohtule edasikaevatav

§ 643

lg 4 alusel koosmõjus

§-ga 659 ning tulenevalt

§ 178lg-st 2 juhul kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) 9